4-15-9592/19

4-15-9592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril
2. a, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-9592 Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi Aleksei Ivanovi väärteoasi NPALS § 151 lg 1 ja KarS § 266 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18.11.
3. a otsus Kaebuse esitaja Aleksei Ivanov (ik: 38811010375), apellatsioon RESOLUTSIOON
4. Harju Maakohtu 18.11.
5. a otsus Aleksei Ivanovi väärteoasjas nr 4-15-9592 jätta muutmata.
6. Aleksei Ivanovi apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Väärteoprotokoll AB1434786 on koostatud selles, et Aleksei Ivanov 23.10.
8. a kella 22:15 ajal Tallinnas XXXXXXXX maja nr XX juures oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel selgus, et Aleksei Ivanov oli tarvitanud narkootilisi aineid fentanüül, amfetamiin, metamfetamiin ja klonasepaami metaboliit ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokoll AB1426173 on koostatud selles, et Aleksei Ivanov 24.10.
9. a kella 21:30 ajal aadressil Tallinnas XXXXXXXX XXX XX tungis ebaseaduslikult piirdeaia lõhkumise teel VP tahte vastaselt territooriumile aadressil XXXXXXXX XXX XX, isikul puudub seaduslik õigus territooriumile sisenemiseks, sest see ei ole tema valduses. Oma käitumisega 1 rikkus Aleksei Ivanov KarS § 266 lg 1 nõudeid, pannes toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Pidades vajalikuks karistada A. Ivanovi arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasjad väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks.
10. Harju Maakohus mõistis 18.11.
11. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-9592 A. Ivanovi süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi, mille eest mõistis karistuseks 10 päeva pikkuse aresti ning KarS § 266 lg 1 järgi, mille eest mõistis karistuseks 15 päeva pikkuse aresti. Kokku kuulub kandmisele 25 päeva aresti, mis kuulub ärakandmisele vahetult pärast kriminaalkaristuse ärakandmist. Kohtuotsuse motiivides karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud väärtegude raskust ja laadi ning menetlusaluse isiku isikut. Nähtuvalt karistusregistrist on isikut varem karistatud korduvalt, sealhulgas NPALS §151 alusel ning karistuseks mõistetud nii rahatrahv kui ka arest. Eelnevalt väärteokorras mõistetud rahatrahvid on A. Ivanovil tasumata. Menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt on tal rahalisi kohustusi riigi ees, tasumata trahve 3000 euro eest. Samuti puudub A. Ivanovil töökoht, seega ka sissetulek. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi analoogiliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et A. Ivanovi ei ole võimalik karistada rahatrahviga ja ainuvõimalik karistuse liik on arest. NPALS §151 lg 1 episoodi eest peab kohus kohaseks karistuse määraks 10 päeva aresti ja KarS § 266 lg 1 episoodi eest 15 päeva aresti, seega kokku kuulub kandmisele 25 päeva aresti.
12. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik A. Ivanov, kes vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse osas ning palub määrata 25 päeva pikkuse karistuse kandmine ositi 5 päeva kaupa. Kaebuse täienduses kinnitab A. Ivanov, et kohtuistungil osaleda ta ei soovi. Samas palub veel täienduseks asendada arest ÜKT-ga KarS § 69 korras (või võimaldada karistuse kandmist ositi 5 päeva kaupa), sest talle on juba määratud 30 päeva aresti, mida ta peab kandma pärast kriminaalkaristust.
13. Kuivõrd A. Ivanov teatas ringkonnakohtule, et ei soovi kohtuistungil osaleda, saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja märgib oma seisukohas, et ei nõustu apellatsiooni rahuldamisega. KarS § 66 lg 1 sätestab „Mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva“. A. Ivanovi apellatsioonist ei nähtu, et isikul esineksid seaduses ettenähtud põhjused aresti ositi kandmiseks. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et mõistetava karistuse kestuse määratlemisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Karistus ei pea olema mugav. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. A. Ivanov on korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest arestidega. Isik ei ole ilmunud korduvalt aresti kandmistele vabatahtlikult ning jätkab väärtegude toimepanemist. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. A. Ivanov vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse osas. Ta küll ei vaidle vastu karistuse määrale, kuid palub võimaldada karistuse kandmist ositi. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on maakohus põhjendanud A. Ivanovile mõistetud karistust, seda, miks tuleb A. Ivanovi karistada just arestiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses väärtegude raskuse ja menetlusaluse isikuga, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Lisaks tuleb märkida, et A. Ivanovi kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis võiks tingida maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise. Nimelt tuleb esmalt märkida seda, et kuigi oma täiendatud apellatsioonis palub A. Ivanov hoopis aresti asendamist ÜKT-ga ja alternatiivselt karistuse kandmist ositi, põhjendades seda asjaoluga, et tal tuleb väidetavalt veel pärast kriminaalkaristuse ärakandmist 30 päeva pikkune arest kanda, vajab märkimist, et ringkonnakohus jätab isiku uue taotluse seoses ÜKT-ga ja ka põhjendustega tähelepanuta. Nimelt 29.12.
15. a määrusega andis ringkonnakohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks seoses sellega, et A. Ivanov ei olnud esitatud apellatsioonis välja toonud seda, kas ta peab võimalikuks kirjalikku menetlust või soovib osaleda kohtuistungil. Selle konkreetse puuduse A. Ivanov ka kõrvaldas, tuues aga täiendatud apellatsiooni välja ka uued asjaolud. Kuivõrd aga isikult paluti seisukohta ainult seoses konkreetse küsimusega, mitte ei palutud täiendada oma apellatsiooni ja apellatsiooni esitamise tähtaeg oli selleks ajaks ka juba möödunud, jätab ringkonnakohus A. Ivanovi täiendatud apellatsiooni uute asjaolude osas tähelepanuta ja annab hinnangu ainult sellele, kas käesoleval juhul on põhjendatud võimaldada karistuse kandmist ositi, 5 päeva kaupa. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust võimaldada A. Ivanovil karistust kanda ositi. Nimelt esitatud apellatsioonis A. Ivanov palub küll võimaldada karistuse kandmist ositi, kuid oma sellist taotlust ta ei põhjenda ega too välja asjaolusid, mis võiksid tingida karistuse kandmise ositi võimaldamise. Karistuse kandmise võimaldamiseks ositi peab selleks esinema mingi mõjuv põhjus, mida aga A. Ivanovi kaebusest üldse ei nähtu. Nimelt, KarS § 66 lg-st 1 tulenevalt võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. A. Ivanovi kaebusest ei nähtu, et tal esineks ükski eelviidatud põhjustest karistuse kandmise võimaldamiseks ositi. A. Ivanov ei ole esitanud ka ühtegi dokumentaalset tõendit ega veenvat põhjendust selle kohta, et tal pole võimalik karistust täies ulatuses ära kanda. Samuti omab tähtsust asjaolu, et A. Ivanovi puhul on tegemist isikuga, kes on järjepidevalt toime pannud erinevaid süütegusid. Väärtegude eest on teda karistatud nii rahatrahvidega, mis kõik on tasumata, kui ka arestidega. Karistused, s.h väiksemas määras arestid, ei ole aga isikule mingit mõju avaldanud, sest ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Seega on A. Ivanovi kui süütegusid järjepidevalt toime paneva isiku puhul küllaldane alus arvata, et just täies ulatuses koheselt pärast kriminaalkaristuse ärakandmist kohaldatav karistus – arest – võib mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks võimaldada A. Ivanovil kanda aresti ositi ja see tuleb tal ära kanda täies ulatuses. Seda enam, et süütegude toimepanemine ja nende eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav. Samuti, A. Ivanov ei ole kaebuses välja toonud mõjuvaid põhjendusi, miks ei ole tal pärast kriminaalkaristuse ärakandmist koheselt täie ulatuses võimalik aresti kanda ehk milline konkreetne asjaolu tingib vajaduse kanda karistust ositi. Seega tuleb A. Ivanovil temale maakohtu poolt mõistetud karistus – arest 25 päeva – ära kanda koheselt ja täies ulatuses pärast kriminaalkaristuse ärakandmist. Kuivõrd A. Ivanov ei ole esitanud ringkonnakohtule ei tõendeid ega ka veenvaid põhjendusi, millest nähtuks, et tal tõepoolest ei ole võimalik aresti ära kanda täies ulatuses koheselt pärast 3 kriminaalkaristuse ärakandmist, siis jätab ringkonnakohus A. Ivanovi apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 18.11.
17. a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla 4