← Eesti

3-10-1801/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. aprill 2012, Tartu 3-10-1801 Haldusasi I.T. kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a otsus I.T. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja I.T. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. märtsi
  6. a otsus muutmata.
  7. Tagastada apellandile apellatsioonimenetluses esitatud dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikust teatavakstegemisest arvates, st kuni
  8. maini
  9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Kinnipeetav I.T. esitas
  11. juunil 2010 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, millega tekitati I.T. võlg ja mõista Viru Vanglalt I.T. tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 10 000 krooni (639,12 eurot). Kaebuse kohaselt teavitas vangla
  12. detsembril 2009 I.T. ebaõigesti tema arvel olevast rahasummast. Seetõttu kulutas I.T. vangla poes rohkem, kui tal arvel raha oli ning tal tekkis vangla ees võlg. Võla tõttu ei saanud I.T. tasuda elektriseadme eest, pikendada ajalehe tellimust ning osta vangla kauplusest pesemisvahendeid ja toiduaineid. Võla tekitamisega alandas ja solvas vangla I.T. .
  13. Tartu Halduskohtu
  14. märtsi
  15. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on alusetud kaebaja väited, et Viru Vangla tekitas talle varalist kahju sellega, et kaebajalt võeti elektrivõla tõttu ära veekeetja ning et ta ei saanud osta pesemisvahendeid, toiduaineid ega pikendada ajalehe tellimust. Veekeetjat ei võetud kaebajalt ära mitte elektrivõla tõttu, vaid põhjusel, et seda oli teibiga parandatud. Kaebajale oli juba 1 enne
  16. jaanuaril 2010 vangla kauplusest ostude sooritamist ja nädalalehe tellimuse pikendamise vajadust teada, et tema isikukonto on miinuses. Vaatamata sellele ei pidanud ta vajalikuks kontrollida, kas tema isikukontole on raha laekunud ning kui palju seda isikukontol on. I.T. kulutas
  17. jaanuaril 2010 vangla kauplusest ostes 322,80 krooni ning seetõttu ei jätkunud tal enam raha, et pikendada ajalehe tellimust. Kauplusest ostis kaebaja nii pesemisvahendeid kui ka maiustusi ja teisi toiduaineid. Kaebaja võinuks oma prioriteedid ümber hinnata, kulutada kaupluses vähem ning allesjäänud raha eest saanuks ta ajalehetellimust pikendada. Alusetu on ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Asjaolu, et kaebajal oli võimalik teha
  18. a detsembris vangla kaupluses sisseoste ning tasuda elektri eest nö krediiti, ei saa käsitleda kunstliku võla tekitamisena Viru Vangla poolt. Seda, et vanglas kajastati K-Raha süsteemile üleminekul kaebaja isikuarvel tema emalt laekunud raha kahekordselt, ei põhjustanud Viru Vangla. Kaebaja väärikuse alandamiseks ei saa lugeda ka seda, et tal oli Viru Vanglast mitteolenevatel põhjustel võimalik kulutada perioodil
  19. jaanuar kuni
  20. veebruar 2010 üksnes 323,76 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  21. I.T. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt pole tõendatud, et kaebaja ema tegi kahekordse ülekande. Vangla tekitas kaebajale võla, mille tõttu kaebaja ei saanud tasuda elektri eest ning tellida ajalehte soovitud perioodiks. Võla tõttu jäi kaebaja ilma veekeetjast. Moraalne kahju tekkis kaebajale sellest, et vangla kirjutas kaebaja ema tehtud kahekordsest ülekandest ja et kahekordse ülekande põhjustas Tartu Vangla. Moraalse ja materiaalse kahju tekitas kaebajale Viru Vangla, mitte K-Raha süsteem ja Tartu Vangla.
  22. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vangla leiab, et halduskohtu otsus on õiguspärane. Vangla jääb halduskohtule esitatud kirjalike seisukohtade juurde, mille kohaselt ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. I.T. kontole
  23. juulil 2009 kantud rahasumma kanti I.T. arvele kahel korral, mistõttu tehti hiljem paranduskanne, kuid selle tõttu ei jäänud I.T. l ükski vajalik rahaline toiming sooritamata, tal oli võimalik ja ta soetas nii toiduaineid kui pesemisvahendeid. Veekeetja võeti I.T. lt ära seetõttu, et seda oli parandatud. I.T. l oli võimalik tellida ka soovitud ajalehte, kui ta oleks kaupluses vähem kulutanud. Mittevaralise kahju esinemist kaebaja tõendanud ei ole. Lisaks ei ole ülekandega tekkinud segaduses süüdi Viru Vangla.
  24. I.T. esitas
  25. märtsil 2012 kaebuse täienduse, milles leitakse, et ühestki dokumendist ei nähtu topeltkande olemasolu. Seetõttu on Viru Vangla väited topeltkande kohta tõendamata ning vangla on kohut eksitanud, varjates kaebajale teadlikult tekitatud võlga. Kahjunõue on põhjendatud, sest vangla süül sai kaebaja materiaalne olukord kahjustatud. Kaebaja ei saanud osta piisavalt hügieenitarbeid, toiduaineid ning ei saanud tellida ajalehte soovitud perioodiks. Ebaõige on vangla väide, et veekeetja võeti ära selle tehnilise seisukorra tõttu. Veekeetja võeti ära võlgnevuse ja maksmata elektriarve tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  27. Vaidlus asjas käib selle üle, kas kaebaja kontoseisu ekslikult suuremana näitamisega, mis omakorda võimaldas kaebajal kulutada
  28. detsembril 2009 vangla kaupluses tegelikult arvel 2 olnud summast rohkem, ja mille tõttu kaebajal tekkis võlgnevus 446,24 krooni, põhjustati kaebajale kahju. Võlgnevuse likvideerimiseks arvestati kaebaja arvele
  29. jaanuaril 2010 laekunud 800-lt kroonilt maha võlgnevus, mistõttu jäi kaebajale pärast seda kasutada vaid 323,76 krooni. Kaebaja arvates tekkis seetõttu olukord, kus ta ei saanud enam tellida ajalehte, osta puuduolevaid pesemisvahendeid ja toiduaineid ja elektrivõlgnevuse tõttu jäi ta ilma ka veekeetjast.
  30. Halduskohus on tuvastanud asjas olulised asjaolud ja teinud neist järgmised järeldused: - kaebaja ema poolt kaebajale üle kantud raha 500 krooni kajastati
  31. a juuli lõpus ekslikult kahel korral. See jättis mulje, et arvel on rohkem raha, kui seal tegelikult oli; - paranduskanded tehti tagasiulatuvalt alles
  32. detsembril 2009; - kaebajale oli hiljemalt
  33. jaanuaril 2010 teada tasaarvelduse toimumisest (nähtub kaebaja esitatud avaldusest tl 48); - sellest hoolimata kulutas kaebaja
  34. jaanuaril 2010 vangla kauplusest ostes 322,8 krooni ja seetõttu ei jätkunud tal pärast seda enam raha, et pikendada lehetellimust ja osta vajalikke pesemisvahendeid. Teades kontoseisu ja soovi ajalehe tellimust pikendada, oleks kaebaja võinud jätta kulutused tegemata; - kaebaja veekeetjat ei võetud ära elektrivõla tõttu, vaid seetõttu et see oli parandatud ja seega ohtlik (tl 41). Lisaks oli kaebaja elektri eest samal päeval tasunud (tl 44); - kõige eelneva tõttu ei saanud kontoseisu ekslik kajastamine kuni
  35. detsembrini 2009 tekitada kaebajale ei varalist ega mittevaralist kahju.
  36. Ringkonnakohus nõustub nende halduskohtu järeldustega ega näe apellatsioonkaebusest aluseid teistsugusele seisukohale asumiseks. Lõppkokkuvõttes ei ole vaidlust selles, et I.T. l oli võimalik talle laekunud raha kulutada, lihtsalt I.T. leiab, et ta oleks teinud kulutusi teistsugustele asjadele, kui oleks teadnud oma tegelikku kontoseisu. Teisalt tuleb nõustuda halduskohtu ja vastustajaga, et kaebajal säilis võimalus kaebuses väidetud kulutuste tegemiseks ka jaanuaris 2010, kuna
  37. jaanuari
  38. a seisuga oli tema arvel 323,76 krooni. Selletõttu ei ole võimalik näha ka vältimatut põhjuslikku seost vangla tegevuse ja kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahel – arvel näidatud suurem summa ei olnud lõppkokkuvõttes kujunenud olukorra ainsaks põhjuseks, vaid selle põhjustas ka kaebaja, kes
  39. jaanuaril 2010 kogu raha ära kulutas ning seda kaebuses väidetud kulutuste jaoks ei säästnud.
  40. Rõhutada tuleb sedagi, et väide, nagu ei saanuks kaebaja osta soovitud pesemisvahendeid ja toiduaineid, ei ole usutav. Kaebaja poolt
  41. jaanuaril 2010 tehtud kulutuste nimekirjas ongi peamiselt vaid pesemisvahendid ja toiduained (tl 42).
  42. Nõustuda tuleb halduskohtu seisukohaga, et kujunenud olukorda ei saa käsitada ka I.T. mittevaralist kahju põhjustavana. Mittevaraline kahju kuuluks hüvitamisele vaid riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud juhtudel. On ilmne, et ühegi selles sättes nimetatud õiguse rikkumisega tegemist ei olnud.
  43. Apellandi arutlused seoses sellega, kas talle tehtud ülekanne oli kahekordne või mitte, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vastustaja on selgitanud, et eksitus ja ülekande kahekordne kajastamine oli põhjustatud sel ajal ühtsele rahaarvestusprogrammile üleminekust. Ringkonnakohus ei näe vajadust sellesse küsimusse täiendavaks süüvimiseks. Kohus märgib siinkohal, et ehkki vea rahaarvestusprogrammile üleminekul ja ülekande kahekordse kajastamise tegi Tartu Vangla (vt tl 35p), ei ole käesolevas asjas menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalik haldusasja menetlust uuesti otsast alata ja asjas kaasvastustajana Tartu Vanglat kaasata. Asja lahendamisel on nii halduskohus kui 3 ringkonnakohus leidnud, et I.T. ei ole kahju tekitatud ja Tartu Vangla kaasamine pole enam seetõttu vajalik ega mõistlikki.
  44. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluse käigus esitatud taotluste osas märgib kohus järgmist. Tulenevalt kehtiva HKMS § 151 lg-st 2 pidas ringkonnakohus võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata. Kaebaja poolt vastustajale küsimuste esitamine ringkonnakohtu istungil ei oleks olnud niikuinii võimalik, sest seda võimalust halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. Kande kahekordse kajastamise põhjused on ringkonnakohtule selged ja täiendavate tõendite kogumine selles küsimuses pole vajalik. Seetõttu tagastatakse apellandile selle küsimusega seonduvad dokumendid, mis on esitatud koos apellatsioonkaebusega ja apellatsioonimenetluse kestel. Pärast vaidlusalust perioodi toimunud muudatused kaebaja isikukontol ja selle kajastamisel ei oma praeguse asja lahendamisel tähtsust. Seetõttu tagastab ringkonnakohus apellandile ka hilisema perioodiga seotud dokumendid. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.