) § 162 lg 3 mõttes. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega ka raske juhtimisviga (
). Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kõiki vajalikke raamatupidamisdokumente (kassadokumendid) seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei ole võimalik anda ammendavat vastust vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Käesoleval ajal ajutine pankrotihaldur tagasivõitmise võimalusi tuvastanud ei ole. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadavatest dokumentidest nähtub, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba hiljemalt 2013. a. lõpus. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Antud sättest tulenevalt jättis võlgniku juhatuse liige XXX täitmata juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta, siis on ajutise halduri hinnangul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja/võlausaldaja avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vastavalt
lg-le 1.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 294 359,63 eurot ning võlgnikul on vara 6,39 eurot. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on selge, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole käesoleval hetkel selgelt tuvastatavad. Siiski juhib kohus tähelepanu asjaolule, et ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku arveldusarvelt Norras on välja võetud sularaha kokku 19 590,94 eurot, lisaks väikeseid summasid Eestis. Arvestades, et võlgniku esindaja ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud kassadokumente, esineb võimalus, et nimetatud summasid ei ole kasutatud võlgniku huvides. Samuti on võlgniku juhatuse liige XXX jätnud täitmata juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse. 3
lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu
lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus on teinud 26.11.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 06.12.2015. Eelnimetatud summat pole deposiiti tasutud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgniku võlausaldaja XXXnäol tegemist võlgniku endise töötajaga, kelle nõue tuleneb Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 17.03.2014.a. otsusest.
lg 5 kohaselt, kui menetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele Peeter Lumistele (isikukood XXX).
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 4 Ajutine haldur on 25.11.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 töötundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 810 eurot (lisandub käibemaks, koos käibemaksuga 972 eurot) ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 14,55 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitisena välja mõista 986,55 eurot (sisaldab käibemaksu) Advokaadibüroo Selberg & Ko (registrikood 11358394) arveldusarvele nr EE871010220067512013 SEB Pangas. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt
lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole võlgnik ega pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt
§-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused summas 589,55 eurot (972 – 397 + 14,55) välja XXXOÜ-lt. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.