KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1982 Haldusasi M.V. kaebus Viru Vangla to

§ 60lg 1 ei ole põhiseadusega vastuolus.

Halduskohus on jätnud kaebaja antud küsimust puudutavad väited ja põhjendused analüüsimata ning ei ole oma seisukohta põhjendanud. Arusaamatuks jääb, kuidas on viie foto lubamine või keelamine seotud vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamisega või vangla julgeoleku tagamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
3. Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ka kehtiva redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
6. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
7. M.V. apellatsioonkaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Apellatsioonkaebuses vaidlustab M.V. halduskohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata tema kaebus kartserikaristuse kandmise ajal fotode äravõtmise ja vangla poolt M.V. pöördumiste märgukirjadeks lugemise õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti on M.V. seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et VangS §

§ 60lg 1 ei ole põhiseadusega vastuolus.

Halduskohus on kaebuse antud nõuete osas sisuliselt läbi vaadanud ning rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei näe esitatud apellatsioonkaebusest aluseid halduskohtu otsuse muutmiseks. Kartseris lubatud esemed on toodud VSE § 60 lg-s

1. Fotosid nende esemete hulgas nimetatud ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et VSE § 60 lg 1 mõttest ja eesmärgist ei nähtu, et kartserkambris viibivale kinnipeetavale tuleks kätte anda kõik kirjaga saabuvad esemed, sh fotod. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et äravõetud fotosid ei saa tõlgendada kirjadele saabunud vastustena. Kui asuda vastupidisele seisukohale, muutuks VSE § 60 lg 1 suuresti sisutuks, sest põhimõtteliselt on võimalik kirjale vastuseks saata paljusid esemeid, mida kartserisse ei lubata, kirjutades neile teksti. Sellega, et nõue lubada kartseris omada perekonnaliikmete ja lähedaste fotosid on ilmselgelt perspektiivitu, on nõustunud ka Riigikohus 15.12.
2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-
3. Kartserikaristuse ajal fotode äravõtmist ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et kaebaja on kartserikaristuse aluseks olnud käskkirja vaidlustanud, samuti võimalik distsiplinaarkaristuse määramise tühistamine. 3 Kaebaja on viidanud ka sellele, et fotode äravõtmise akt (tl 28) ei vasta HMS § 56 nõuetele, kuna seal puuduvad igasugused viited faktilistele alustele, põhjendused ja kaalutlused. Ringkonnakohus antud väidetega ei nõustu. Aktis on välja toodud faktilised asjaolud (läbiotsimisel avastati kartserikambrist fotod) ja põhjendus, miks fotod ära võeti (kartseris mittelubatud). Kuna fotode puhul on tegemist kartseris mittelubatud esemetega, puudus vanglal antud juhul kaalumisruum ning seetõttu puudus vajadus ka aktis kaalutluste esitamiseks. Samas, isegi kui nõustuda, et fotode äravõtmise aktis esinesid puudused, ei muudaks see fotode äravõtmist iseenesest õigusvastaseks, sest nagu eelnevalt tuvastatud, oli fotode näol tegemist kartserikambris mittelubatud asjadega.
4. Ebaõige on kaebaja väide, et halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohta VangS §

§ 60lg 1 põhiseaduspärasuse osas.

Halduskohus on antud küsimuse osas esitanud põhjendused kohtuotsuse p-s

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohaga, et eelnimetatud sätted on põhiseadusega kooskõlas ning ei pea seetõttu vajalikuks antud sätete põhiseaduspärasust täiendavalt analüüsida.
2. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses ka tema 13.06.2011 esitatud vaiete vangla poolt märgukirjaks lugemise õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa antud taotlus mõjutada kaebaja õigusi. Vaietes taotles M.V. vangla toimingu, mis seisnes advokaadile helistamise mittevõimaldamises ning kartserikaristuse ajal fotode äravõtmises, õigusvastasuse tuvastamist ja vanglale ettekirjutuste tegemist. Haldusmenetluse seadus ei näe vaidemenetluses ette võimalust taotleda õigusvastasuse tuvastamist ega ka preventiivse ettekirjutuse tegemist, mistõttu ei oleks isegi M.V. pöördumiste vaidena käsitlemisel olnud vanglal võimalik neid rahuldada. Samuti ei ole enam võimalik anda kaebajale võimalust vaides esinevaid puudusi kõrvaldada, sest mõlema nõudega on kaebaja pöördunud kohtusse ning advokaadile helistamise mittevõimaldamise osas on kaebus ka rahuldatud. Seega ei ole kaebuse esitamine antud tuvastamisnõuete osas kaebaja õiguste kaitseks vajalik, mistõttu ei ole täidetud HKMS § 38 lg-s 4 märgitud tuvastamiskaebuse esitamise eeldus.
3. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant esitada määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, määruskaebuse Riigikohtule. Maili Lokk Agu Timmi 4 Madis Ernits