1-07-2186/297

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-2186 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Raivo Paala määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Raivo Paala määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 10.01.2011 otsusega tunnistati R. Paala süüdi KarS § 386 lg 1 järgi, (koosseis vastab alates 15.03.2007 KarS § 3892 lg 1 ja § 25 lg 2, 4 - § 3892 lg 2 kuriteokoosseisule) ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 10.10.2012 ja lõpp 10.10.
7. Tartu Maakohtu 25.04.2013 määrusega jäeti R. Paala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohtu määruse kohaselt on R. Paala puhul positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning igakülgselt toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on ta valmis võtma endale vabanemisel lisakohustuse elektroonilisele valvele allumiseks ning tema vabastamisjärgne elukoht vastab valveseadme paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kannab süüdimõistetu esmast vangistust ja ühtlasi on see ka tema esmane kriminaalkaristus, mistõttu võiks selle õiguskuulekusele suunav mõju olla ilmselt mõnevõrra suurem kui näiteks korduvalt karistatud isikute puhul. Samas tuleb arvestada, et vangistus on süüdimõistetule mõistetud ülisuures ulatuses toime pandud maksukelmuste eest, mis seega oluliselt riivavad ühiskonna heaolu ja õiglustunnet. 3.
9. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu ja kohtule esitatud materjalidest nähtuva põhjal järeldas kohus, et ilmselt ei ole süüdimõistetu oma õigusvastasest käitumisest veel senini täielikult aru saanud ega selle väärolemusest endale tunnistanud, kaldudes selles osas pigem ennastõigustavale ja üleolevale suhtumisele. Samuti on süüdimõistetu näidanud ennastõigustavat ja üleolevat suhtumist vangistuses käesoleva aasta märtsikuus, eirates vanglaametnike seaduslikke korraldusi ja pannes toime distsiplinaarrikkumise, mille eest teda karistati noomitusega. Seega on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu on praeguseks oma suhtumist ja hoiakuid muutnud ning on motiveeritud edaspidiselt ühiskonnas kehtestatud reegleid järgima ja täitma ka temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Samuti tuleb arvestada ohuga, et süüdimõistetu võib ennetähtaegse vabastamise puhul asuda kriminaalhoolduse nõudeid eirama ning jääda ametivõimudele kättesaamatuks, arvestades eelkõige seda, et ka käesoleva karistuse kandmisele toimetamiseks tuli ta tagaotsitavaks kuulutada ja tuua vanglasse sundkorras. Samuti avaldas süüdimõistetu kohtuistungil, et tal on võimalus asuda esindama oma äripartneri ettevõtet Soomes, mistõttu suureneb ka risk, et süüdimõistetu võib seada oma elu edaspidiselt väljapoole Eestit ja hoiduda seega kriminaalhoolduse teostamisest kõrvale. Maakohus leidis, et nimetatud riski ei aita piisavalt maandada ka süüdimõistetu valmisolek elektroonilisele valvele allumiseks. 3.
10. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et R. Paala katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, on motiveeritud edaspidiselt seadusekuulekalt elama ja kriminaalhooldajaga koostööd tegema ning suudab nõuetekohaselt täita katseajaga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo ulatust riivaks tema ennetähtaegne vabastamine praegusel hetkel ka ilmselt liigselt ühiskonna õiglustunnet. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
11. R. Paala taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
12. R. Paala on seisukohal, et maakohus on rikkunud olulisel määral kaalutlusõiguse põhimõtteid, arvestades tema suhtes väidetavaid negatiivseid asjaolusid ning jätnud positiivsed asjaolud sisuliselt hindamata. Määruskaebuse kohaselt on R. Paala suhtes karistuse eesmärgid täidetud ja tema edasine vangistuses hoidmine ei ole põhjendatud. Kantav karistus on R. Paala ainuke ja esmane ning reaalne vangistus ning on omanud šokivangistuse preventiivset toimet. R. Paala on täielikult täitnud Tartu Vangla poolt koostatud tema õiguskuulekale käitumisele ja taasühiskonnastumisele suunatud individuaalse täitmiskava. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Tartu Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustuses avaldatud hinnang, mille kohaselt R. Paala poolt uue kuriteo toimepanemise risk on väga madal ning R. Paala suhtes puuduvad täielikult elukohaga, töökohaga, sissetulekutega, alkoholiga, narkootikumidega ja tervisega seotud riskid. 4.
13. Maakohus on jätnud tähelepanuta kriminaalhooldaja seisukoha, et R. Paala sobib kriminaalhooldusele, kuna kõik vajalikud tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Hoolimata asjaolust, et kriminaalhooldaja on kinnitanud, et R. Paala sobib igati kriminaalhooldusele, ei ole kohus kriminaalhooldaja professionaalset seisukohta arvestanud, vaid on arusaamatult ning ebaõigesti võtnud arvesse prokuratuuri põhjendamatut ja asjakohatut arvamust, et R. Paala ei sobi kriminaalhooldusele. R. Paalale elektroonilise -2- järelevalve kohaldamine, mis võimaldab riigivõimul isikut jälgida, kuid soodustab siiski isiku normaalset tagasipöördumist ühiskonda, on kooskõlas ühiskonna ootustega ja õiglustundega, et iga süüdimõistetu väärib uut võimalust. R. Paalal on olemas kindel elukoht, kus ta elab koos abikaasa ja lastega. Samuti on tal ka igati sobilikud eeldused endale kindla töökoha saamiseks. Lisaks on R. Paalal töökollektiivi ja sõprade toetus, mis tagab kõrge motivatsiooni vabanemisel koheselt tööle asuda, et oma perele elatist teenida. R. Paalal on säilinud tugev side oma perekonnaga ja lähisugulastega, samuti ka töökaaslaste ja sõpradega. Kõik need isikud on eeskujulikud ja õiguskuulekad kodanikud. R. Paalal puudub suhe varem kriminaalkorras karistatud isikutega. 4.
14. Karistusaegse käitumise hindamisel on maakohus võtnud arvesse ka R. Paalale määratud distsiplinaarkaristust (noomitus), mis on Tartu Halduskohtus vaidlustatud. Lähtuvalt süütuse presumptsiooni põhimõttest ei saanud maakohus R. Paala tingimisi enne tähtaegse vabastamise hindamisel arvestada vaidlustatud distsiplinaarmenetluse otsust. Maakohtu määruse tegemise ajal ei olnud nimetatud distsiplinaarmenetluses jõustunud kohtu lahendit ega olnud saabunud ka distsiplinaarotsuse vaidlustamise tähtaeg. Ka prokuratuuri viited veel kahele kriminaalmenetlusele isiku suhtes oleks maakohus pidanud jätma tähelepanuta isiku tingimisi ennetähtaega vabastamise küsimuse lahendamisel. Esiteks on kohus rikkunud R. Paala suhtes süütuse presumptsiooni, eeldades, et isik mõistetakse kõnealustes kriminaalmenetlustes süüdi ning teiseks on nimetatud kriminaalmenetlustes toimepandud episoodid toimunud ajaliselt R. Paala vangistusele eelnenud ajaperioodil. 4.
15. Määruskaebuse kohaselt on vangistuse ajal halvenenud R. Paala tervislik seisund sedavõrd suurel määral, et Tartu Maakohus otsustas oma 12.04.2013 kohtumäärusega kohaldada isikule tahtest olenematut sundravi. Kohus tugines oma määruses Tartu Vangla meditsiiniosakonna töötajate hinnangutele, mille kohaselt esineb R. Paalal raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab ta psüühikahäire tõttu iseenda elu, tervist ning julgeolekut. Samuti mõõtsid vangla meditsiiniosakonna töötajad isikul 09.04.2013 normist madalama veresuhkru ning tuvastasid, et vererõhk ja pulss on normist kõrgemad. Juhul, kui R. Paalal peaks esinema vaiguhaigusele viitavaid sümptomeid, on need tekkinud vangistuse ajal ja eelkõige vangistuse viimaste kuude jooksul. Kohus, asudes seisukohale, et isik, kelle suhtes võib minimaalselt kahtlustada vangistuse väga rasket emotsionaalset mõju, ei vääri esimese kriminaalkuriteo alusel määratud ühe aasta pikkusest vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabanemist, asetab isiku EIÕK artikkel 3 riive mõjusfääri. Ilmselgelt taastuks vabaduses isiku täisväärtuslik elurütm ning vajadusel on isikule kättesaadav ka igakülgne professionaalne meditsiiniline abi. 4.
16. R. Paala käsitleb süüdimõistmiseni viinud kriminaalmenetluse käiku ja maksukuriteo asjaolusid ning kritiseerib R. Paala suhtes tehtud kohtulahendeid ja menetlejate tegevust, mis on määruskaebuse esitaja hinnangul Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga vastuolus. Määruskaebuse kohaselt on vastava taustsüsteemi avamine oluline selleks, et mõista, miks R. Paala eitas oma süüd 03.01.2011 kokkulepet sõlmides ja teeb seda kuni tänase päevani. Vastavalt KarS § 76 lg-st 3 ei tulene, et süüdimõistetu üheks ennetähtaegse vabastamise eeltingimuseks oleks süü tunnistamine. Määruskaebuse kohaselt ei kujuta R. Paala vabanemisel ühiskonnale ohtu ning tema taasühiskonnastamine on igati võimalik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et R. Paala vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. -3-
18. Erinevalt määruskaebuses esitatud väitest ei ole maakohus jätnud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavate asjaoludega arvestamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R. Paala tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid põhjalikult hinnanud. Lisaks ei ole erinevalt määruskaebuses esitatud väitest maakohus R. Paala suhtes kahe kriminaalmenetluse algatamisele ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel tuginenud ning sellele on viidanud vaid prokurör oma seisukohtades. 6.
19. Kuigi R. Paala on käesolevaks ajaks vanglas saadud distsiplinaarkaristuse vaidlustanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud ka juhul, kui distsiplinaarkaristus tühistatakse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on toimepandud kuriteo mastaapsust, õiguskorra kaitsmise huvisid ja süüdimõistetu hoiakuid arvesse võttes põhjendatult leidnud, et R. Paala karistuse eesmärgid ei ole veel saavutatud. R. Paala on toime pannud ulatusliku maksukuriteo, kuid ei tunnista ega kahetse toimepandut nii vangla iseloomustuse kohaselt kui ka määruskaebuses esitatud seisukohtadest nähtuvalt. Ringkonnakohus rõhutab vastuseks määruskaebusele, et R. Paala suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud ja vaidlus selle üle puudub. Kuigi süü tunnistamine ei ole kokkuleppemenetluses otsuse tegemise eelduseks, näitab toimepandu jätkuv õigustamine, et R. Paala näol ei ole tegemist isikuga, kes karistuse kandmise jooksul oleks oma hoiakuid muutnud. Seetõttu ei ole ka võimalik järeldada, et tema puhul on süütegude toimepanemise risk maandatud ja senine karistuse kandmine on süüdimõistetule toimepandu ebaõigust lõpuni teadvustanud. 6.
20. Ka määruskaebuses viidatud R. Paala terviseprobleemid ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangistuses on tagatud R. Paalale arstiabi ning määruskaebuses esitatud etteheited sellele ei ole määruskaebemenetluses ennetähtaegse vabastamise vaidluse esemeks.
21. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Paala tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4- Aarne Sarjas