KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 55 lg 2, hindamata tõendid ja välja selgitamata asjaolu, et osakonna S 10 kambrite lukustamine 31.01.2011 oli edasilükkamatu juhtum. S 10 osakonna kambrite lukustamise 31.01.2011 tingis asjaolu, et samas osakonnas viibival kinnipeetaval avastati peas haav ning ei olnud teada, kas vigastused olid tekitatud teiste kinnipeetavate poolt. Vangla julgeoleku tagamiseks ning kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmiseks oli vajalik ja põhjendatud koheselt osakondade kambrite lukustamine kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Seega oli tegemist edasilükkamatu juhtumiga, mille puhul võis anda korralduse kambrite lukustamiseks ka suuliselt. Korralduse kirjalikult vormistamata jätmine ei mõjutanud kuidagi asja sisulist otsustamist ning kirjalikku korraldust ei vormistatud ka tagantjärgi, kuna kambrite uksed avati järgmise päeva lõuna ajal. Kaebajale selgitati 07.03.

1. a vastuses selgitustaotlusele kirjalikult osakonna kambrite lukustamise asjaolusid. Halduskohus on otsuse tegemisel tuginenud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 1 2 redaktsioonile, mis vaidlusoleval kambrite lukustamise ajal ei kehtinud ning millest vangla ei saanud ega pidanud lähtuma. Vaidlusaluse kambrite lukustamise ajal VSkE ei sätestanud, et edasilükkamatul juhul võib otsuse kambrite lukustamiseks teha kõrgem kohalviibiv vanglaametnik, ning vangla pidi lähtuma kehtivast regulatsioonist.
2. V. Karpov vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on vangla kasutanud VangS § 8 lg-s 2 toodud alust kinnipeetavate kollektiivseks karistamiseks ning

§ 55lg 2 p 1 ja Vang

S § 8 lg 2 kohaselt tuleb erandina tehtav lukustamise otsus teha kirjalikult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu 08.12.
2. a otsus tuleb jätta muutmata.
3. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlustas kaebaja vangla toimingud, millega suleti S 10 osakonna kambrid ajavahemikul 31.01.2011-01.02.2011 ilma vastavat kirjalikku haldusakti koostamata ja esitamata ning leidis, et sellise tegevusega piirati ilma õigusliku aluseta tema liikumisvabadust. VangS § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Kõnealuse sätte lausega üks 2 kinnipeetavale antud voli liikuda päevaajal vangla territooriumi kindlates osades on seega vaadeldav kinnipeetava subjektiivse õigusena, millele vastandub vanglateenistuse kohustus seda võimaldada. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Seega lubab VangS § 8 lg 2 vanglateenistusel julgeoleku tagamiseks või õigusrikkumise ärahoidmiseks teatud juhtudel kõrvale kalduda VangS § 8 lõikega 1 kinnipeetavale tagatud üldisest elukorraldusest, so piirata kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust osa kambrite või teatud osakondade lõikes. Kõnealune liikumisvabaduse piirang on vaadeldav VangS § 69 lg 2 punktis 1 sätestatud täiendava julgeolekuabinõu (kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine) alaliigina. Seejuures eristab VangS § 8 lg 2 ja VangS § 69 lg 2 punktis 1 nimetatud julgeolekuabinõud adressaatide hulk. Kui VangS § 69 peab silmas täiendavate julgeolekuabinõude kasutamist ühe konkreetse vangla julgeolekut ohustava kinnipeetava suhtes, siis VangS § 8 lg 2 lubab vangla julgeoleku huvides piirata määratlemata hulga kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadust ning sellise üldise liikumisja suhtlemisvabaduse piirangu näol on tegemist kinnipeetavate subjektiivsete õiguste oluliselt intensiivsema riivega võrreldes VangS § 69 lg 2 punktist 1 loetletuga, sest VangS § 8 lg 2 võimaldab piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul julgeolekuohtu ei tulene. Sellise täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine toob kaasa kinnipeetava õiguste olulise piiramise, mistõttu julgeolekuabinõu kohaldamine peab toimuma eraldiseisva motiveeritud haldusaktiga ja sellise haldusakti näol on ühtlasi tegemist ka koormava ja kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga. VangS § 8 lg-st 1 tulenevast kinnipeetavate üldisest liikumis- ja suhtlemisvabadusest julgeoleku tagamise eesmärgil erandi tegemine tuleb sama paragrahvi lg 2 kohaselt vormistada kirjalikult ja see nõue on vaadeldav koormava ja kaalutlusõiguse alusel tehtava haldusakti kirjaliku põhjendamise nõudena

§ 56

mõttes.

§ 56

järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida lisaks ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kirjaliku nõude kehtestamine on vajalik eelkõige isikute õiguste kaitseks ning võimalike vaidluste vältimiseks selle üle, milline oli haldusakti sisu selle andmise hetkel. Selles kohtuasjas tuvastatu kohaselt on kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mille kohaldamine peab toimuma iseseisva motiveeritud haldusaktiga, kuid sellist eraldiseisvat akti antud ei ole (tl 1-2, 6, 40-41, 44-45). Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja poolt vaidlustatud Viru Vangla toimingud olid õigusvastased. 7. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et 31.01.2011-01.02.2011 toimunud S 10 osakonna kambrite lukustamist tulnuks

§ 55lg 2 alusel lugeda edasilükkamatuks juhtumiks, mis õigustas üksnes suulise korralduse andmist ja Vang

S § 8 lg-es 2 märgitud kirjaliku haldusakti andmata jätmist.

§ 55

lg-st 2 tuleneb, et haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Nagu juba varem märgitud, sätestab VangS § 8 lg 2 selgelt, et kõik erandid ehk piirangud, mis vanglas tehakse võrreldes sama paragrahvi lg-es 1 sätestatuga, tuleb vormistada kirjaliku otsusega. Kui üldkorrast lubatakse teha erandit ja kohustatakse seda tegema kirjaliku otsusega, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik sellisel juhul kohaldada tehtavale 3 erandile veelkord erandit

§ 55lg 2 alusel ja öelda, et teatud juhtudel, mida vangla peab edasilükkamatuteks, võib omakorda teha erandi Vang

S § 8 lg-es 2 tooduga võrreldes ja piirata kinnipeetavate liikumis- ning suhtlemisvabadust üksnes suulise haldusaktiga. Samuti on VangS § 8 lg 2 alusel julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks tehtavad erandid nagunii oma olemuselt operatiivset ja viivituseta tegutsemist nõudvad olukorrad ning nendega seotud otsuste kirjaliku vormistamise kohustust ei saa omakorda välistada viitega

§ 55

lg-est 2 tulenevale võimalusele anda edasilükkamatu korralduse tegemiseks haldusakt muus vormis kui kirjalik vorm Seda, et tegelikult vormistatakse VangS § 8 lg 2 alusel tehtavad otsustused Viru Vanglas kirjalikult ja kasvõi tagantjärele järgmisel tööpäeval, on tunnistanud ka vastustaja ise oma 15.08.

1. a vastuses halduskohtule (tl 38 p), märkides selles samuti, et vaidlusalusel juhul on see kahetsusväärselt jäänud tegemata, mis omakorda võis olla põhjustatud sellest, et sel korral olid osakonna kambrite uksed suletud lühiajaliselt (31.01.2011 õhtust 01.02.2011 lõunani). Ringkonnakohtu arvates ei anna kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemispiirangute kestus aga alust VangS § 8 lg-est 2 tuleneva vorminõude arvestamata jätmiseks. Lisaks sellele ei ole käesoleval juhul vormistatud kinnipeetavate, sh kaebaja, õigusi piiravat haldusakti ka viivituseta tagantjärele kirjalikult. 07.03.2011 antud vastust (tl 45) kaebaja 02.02.
2. a pöördumisele ei saa selliseks haldusaktiks lugeda, sest see ei sisalda haldusakti kohustuslikke elemente (resolutsioon, vaidlustamisviide jne).
3. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka vastustaja väide, mille kohaselt ei mõjutanud otsuse kirjalikult vormistamata jätmine kuidagi asja sisulist otsustamist (

§ 58

).

§-le 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nimetatud reegel on kohaldatav üksnes tühistamiskaebuse lahendamisel kuid tuvastamiskaebusele ja eriti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud kaebusele see säte ei laiene. Tuvastamiskaebuse korral kontrollitakse, üksnes seda, kas haldusorgan on vaidlusalusel toimingu tegemisel täitnud seaduses sätestatud tingimusi või mitte. Tiit Lõhmus Agu Timmi 4 Maili Lokk