3-10-2875/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk 15.06.2012, Tartu 3-10-2875 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 31.01.

1. a akti nr 6-10/35671-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 28.11.
2. a otsus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Kaebaja - Aleksandr Streltsov Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu
3. novembri
4. a otsus täies ulatuses ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Aleksandr Streltsov esitas 01.11.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametniku toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja väitel liikus ta 24.09.2010 jalutuskäigule minnes mööda sektorit P-2 rahulikult, kedagi puutumata ja kellegagi rääkimata. Talle tuli vastu operatiivtöötaja, kes peatas kaebaja ja käskis tal jämedal toonil käed selja taha panna. Kaebajale ei meeldinud, kuidas temaga suheldi, mida ta ka väljendas. Kaebuse kohaselt ütles operatiivtöötaja, et käske jagab tema. Kaebaja leiab, et operatiivtöötajal ei olnud õigust kippuda kallale kaebaja aule ja heale nimele, alandada ja solvata kaebaja inimväärikust. Kaebaja leidis, et operatiivtöötajal ei olnud õigust jätta teda ilma eluliselt vajalikust jalutuskäigust. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 26.09.2010 samas küsimuses vangla direktori poole, kuid ei ole Viru Vanglalt vastust saanud.
6. 20.12.2010 tegi halduskohus vanglale järelpärimise, millele esitatud vastusest nähtus, et 26.09.2010 oli kaebaja esitanud Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 100 000 krooni selle eest, et teda ei lastud 24.09.2010 minna jalutuskäigule, kuna ta ei allunud vanglaametniku korraldusele panna käed saatmise ajaks selja peale. 11.01.2011 vastuses märkis Viru Vangla veel, et 26.09.2010 kahjunõue on endiselt vangla menetluses.
7. 17.02.
8. a määrusega tagastas halduskohus kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju 100 000 krooni nõudmise osas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel põhjendusega, et kaebusega kohtusse pöördumise ajaks ei olnud veel möödunud kahekuune tähtaeg 26.09.2010 kahjunõude läbivaatamiseks. Seega ei olnud kaebaja enne halduskohtusse pöördumist läbinud kohustuslikku kohtueelset korda. See määrus jõustus 15.03.2011, kuna A. Streltsov määrust ei vaidlustanud. 17.02.2011 tehtud teise määrusega anti kaebajale tähtaeg kaebuses puuduste kõrvaldamiseks kuni 09.03.
9. Halduskohus märkis määruses, et kaebaja peab tulenevalt HKMS §-st 6 täpsustama kaebuse taotlust ja selgitama, millist vangla toimingut ta vaidlustab ning kuidas see rikkus tema õigusi ja piiras vabadusi. Samuti selgitati kaebajale, et tuvastamisnõude puhul tuleb täpsustada ka seda, mis on kaebaja põhjendatud huvi kaebuse esitamisel.
10. 06.03.2011 halduskohtule saadetud kaebuse täpsustuses (avaldus) taotles kaebaja esmalt Viru Vangla 31.01.
11. a akti nr 6-10/35671-2 tühistamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Samuti taotles kaebaja Viru Vangla 31.01.
12. a akti nr 6-10/35671-2 ja Viru Vangla tegevuse, millega kaebajat ei lastud jalutuskäigule, õigusvastasuse tuvastamist. Viidatud 31.01.
13. a akti avaldusele lisatud ei olnud.
14. 01.04.
15. a määruses märkis halduskohus, et asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise käigus tehti kindlaks, et A. Streltsovi kaebus Viru Vangla haldusakti nr 6-10/35671-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks vastab HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele ja kuulub kohtus läbivaatamisele. Nimetatud määrusega võeti HKMS § 11 lg 9 alusel menetlusse kaebus Viru Vangla haldusakti nr 6-10/35671-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja märgiti, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude tagastas kohus juba 17.02.
16. a määrusega, mis on jõustunud ning kaebajal on võimalik hüvitamiskaebusega uuesti kohtusse pöörduda siis, kui möödub kahekuine kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtaeg, või kui kaebaja saab kätte vangla vastuse kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse kohta. Asja materjalidest nähtuvalt puudus kaebuse menetlusse võtmise otsustamise ajal toimikust Viru Vangla 31.01.
17. a akt nr 6-10/35671-
19. 09.05.2011 esitas Viru Vangla halduskohtule vastuse, millele oli lisatud ka 31.01.
20. a akt nr 6-10/35671-2 – A. Streltsovi poolt tema 24.09.2010 jalutuskäigule mittelaskmisega seoses 26.09.2010 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsus (tl 40).
21. Tartu Halduskohus jättis 28.11.
22. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kinnipeetav kohustatud tulenevalt VangS § 67 p-st 1 täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS, vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte, samuti alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. 2 VangS § 100 lg 1 sätestab, et VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, muuhulgas kartserisse paigutamist. Vastustaja viitas Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
23. a otsusele nr 3-3-1-103-06, mille p-s 14 on asutud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul ei olnud vanglaametniku poolt antud korraldus õigustühine, isegi kui see kaebajale ei meeldinud. Kuna kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku poolt antud seaduslikku korraldust, siis pani ta toime süülise teo, mille eest teda karistati põhjendatult. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine ning vanglaametniku suhtes ebatsensuurse väljendi kasutamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.2.4 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
24. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 28.11.
25. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et Viru Vangla oma õigusvastase tegevusega rikub tema õigusi ja vabadusi, alandab, piirab, diskrimineerib ja solvab inimväärikust. Kaebaja ei taotlenud haldusakti tühistamist (mida kaebuse esitamise hetkel veel ei olnudki), vaid vaidlustas Viru Vangla õigusvastast ja põhjendamatut tegevust. Kaebaja märgib, et Viru Vangla põhjendamatu ja õigusvastane otsus kahju hüvitamata jätmise kohta tehti alles 31.01.
26. Kaebaja leiab, et kohus oleks pidanud vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-le 1 tema kaebuse läbi vaatama, sest Viru Vangla rikkus VangS § 1 1 lg-e 7 nõudeid 26.09.2010 esitatud vaide osas ja ka RVastS § 18 lg-le 1 taotluse osas. Tartu Halduskohus jättis põhjendamata, miks ta ei pööranud tähelepanu VangS § 651 lg-le 3, mille kohaselt antakse kinnipeetavale tema soovil võimalus jalutada väljas vähemalt 1 tund päevas. Viru Vangla on kohustatud selle õiguse kaebajale tagama.
27. Vastustaja palus oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja arvates on alusetud ja põhjendamatud kaebaja avaldused vangla aadressil. Üksnes kaebuse rahuldamata jätmine ei anna alust arvamuseks, et halduskohus ei ole lähtunud kehtivast õigusest ja kogutud tõenditest. Kõiki kinnipeetavaid koheldakse vanglas võrdselt, olenemata nende rahvusest. Vangla võimaldas kaebajale jalutuskäigu, ent kuna viimane rikkus distsipliini ja ei allunud korraldusele panna käed selja taha, millega rikkus Viru Vangla kodukorra p 4.1.2, põhjustas ta ise enda käitumisega jalutuskäigule minemise katkestamise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Ringkonnakohus leiab, et olenemata apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest, tuleb halduskohtu 28.11.
29. a otsus tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja saata halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis.
30. Toimiku materjalidest nähtub, et A. Streltsov esitas algselt halduskohtule kaebuse Viru Vangla 24.09.2010 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, kuid kuna selles viidati ka 26.09.
31. a pöördumisele vangla direktori poole, mis osutus mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks, siis käsitas halduskohus 01.11.2010 esitatud kaebust kahju hüvitamise kaebusena. 17.02.
32. a määrusega tagastas halduskohus kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju 3 100 000 krooni nõudmise osas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel põhjendusega, et kaebusega kohtusse pöördumise ajaks ei olnud veel möödunud kahekuune tähtaeg 26.09.
33. a kahjunõude läbivaatamiseks. Kuna A. Streltsov seda halduskohtu määrust ei vaidlustanud, on tema 01.11.2010 esitatud kaebuse tagastamine jõus, kuigi ringkonnakohtu hinnangul rikkus halduskohus juba selles menetlusstaadiumis oluliselt uurimisprintsiipi, jättes välja selgitamata, kas 17.02.
34. a seisuga esines veel alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel või oli selleks ajaks juba möödas kahekuune tähtaeg 26.09.
35. a kahjunõude läbivaatamiseks või oli vangla kahjunõude juba läbi vaadanud, millest tulenevalt oli A. Streltsovil kahju hüvitamise kaebusega kohtusse pöördumise õigus tekkinud. Nagu hiljem selgus, oligi Viru Vangla 31.01.2011 teinud otsuse kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, millega A. Streltsov tutvus 01.02.2011 ja seega oli tal 17.02.
36. a seisuga iseenesest õigus kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse pöörduda.
37. 17.02.2011 tehtud teise määrusega anti kaebajale tähtaeg kaebuses puuduste kõrvaldamiseks kuni 09.03.2011 ja sellele vastas A. Streltsov 06.03.
38. a kaebuse täpsustusega, milles viitas selgelt Viru Vangla 31.01.
39. a otsusele nr 6-10/35671-2 ja soovis talle jalutuskäigule mittelubamisega tekitatud kahju hüvitamist, mis oli ka vanglale 26.09.2010 esitatud kahju hüvitamise taotluse sisu. 01.04.
40. a määrusega võeti HKMS § 11 lg 9 alusel A. Streltsovi kaebus menetlusse kui Viru Vangla haldusakti nr 6-10/35671-2 õigusvastasuse tuvastamise kaebus ja märgiti, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse tagastas kohus juba 17.02.
41. a määrusega ning kaebajal on võimalik hüvitamiskaebusega uuesti kohtusse pöörduda siis, kui möödub kahekuine kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtaeg, või kui kaebaja saab kätte vangla vastuse kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse kohta. Selliselt toimides rikkus halduskohus uuesti oluliselt menetlusnorme, sh selgitamiskohustust ja uurimisprintsiipi ning seega ka HKMS § 11 lg 1 p-i 3 nõudeid, jättes välja selgitamata, mis on kaebaja vaidlustatud 31.01.
42. a akti sisu ja kindlaks tegemata, milline oli kaebuse täpsustuses esitatud nõude tegelik eesmärk ja kas see oleks olnud saavutatav ka tuvastamisnõude esitamise kaudu, millena halduskohus kaebuse menetlusse võttis. Ringkonnakohtu hinnangul oli 06.03.
43. a täpsustuses esitatud nõude eesmärk kahju hüvitamise kaebuse esitamine vangla vastu. Nõue esitati pärast 31.01.
44. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kättesaamist ning A. Streltsov viitas ka sellele, et ta soovib vangla tekitatud moraalse kahju hüvitamist, sest ta tunneb ennast väga halvasti, kui ei saa jalutada ja värsket õhku hingata ning vangla õigusvastase tegevusega 24.09.2010 rikuti tema õigusi. A. Streltsov ei ole esitatud täienduses viidanud sellele, milline oleks antud olukorras olnud tema põhjendatud huvi üksnes 31.01.
45. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja tuvastamisnõude puhul põhjendatud huvi välja toomata jätmisele ei ole tähelepanu pööranud ka halduskohus 01.04.
46. a määruse tegemisel ega asjas otsuse tegemisel. Sellele, et kaebaja eesmärgiks oli kaebuse nõude täpsustamise käigus esitada kahju hüvitamise kaebus, viitab ka see, et A. Streltsov on 08.11.2011 toimunud halduskohtu istungil väljendanud arusaamatust selle üle, miks vaadatakse läbi vangla 31.01.
47. a akti õigusvastasuse tuvastamise nõuet, kuigi ta esitas kohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes (tl 61).
48. Eelpoolviidatud menetlusnormide olulise rikkumise tõttu juba alates asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumist, on halduskohus ilmselgelt menetlenud kaebust, mille esitamine ei olnud kaebaja eesmärgiks, kuna kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale õiguslikus mõttes mitte midagi 4 ja pealegi ei anna RVastS § 18 ka alust sellist nõuet esitada. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega tuleb A. Streltsovi poolt 06.03.
49. a kaebuse täpsustuses esitatud nõuet käsitada 31.01.
50. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusega seonduvalt halduskohtule esitatud kahju hüvitamise kaebusena ja kuna see on esitatud paari päeva ulatuses kaebuse esitamise tähtaja ületamisega (31.01.
51. a otsuse vaidlustamise 30-päevane tähtaeg möödus 03.03.2011), siis tuleb asi saata halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis, et anda kaebajale võimalus hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlemiseks ja nende mõjuvate põhjuste esile toomiseks, miks ei saadud kahju hüvitamise kaebust esitada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks viidata Riigikohtu 12.10.
52. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-50-09, mille kohaselt võib ka HKMS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustuse rikkumine kohtu poolt kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti tuleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamisel halduskohtule hinnata, kas kahju hüvitamise kaebuse tähtaegset esitamist võis mõjutada 17.02.
53. a määruses antud tähtaeg (kuni 09.03.2011) kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, so nõude täpsustamiseks.
54. Lisaks eelnevale on halduskohtu 28.11.
55. a otsuse tühistamise aluseks ka HKMS § 25 lg-te 2 ja 4 nõuete rikkumine, sest otsuse põhjendavast osast nähtuvalt ei ole halduskohus teinud otsust ka selle nõude kohta, mille ta ise 01.04.
56. a määrusega menetlusse võttis. Nagu juba märgitud, võttis halduskohus menetlusse Viru Vangla 31.01.
57. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude. 31.01.
58. a otsustuse sisu seisnes selle, et jäeti rahuldamata A. Streltsovi poolt 26.09.2010 esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlus, milles nõuti 100 000 krooni hüvitist selle eest, et kaebaja arvates ei lastud teda 24.09.2010 õigusvastaselt jalutama, millega rikuti tema õigusi ja vabadusi. Kahju hüvitamisest keelduti põhjusel, et vangla arvates ei olnud A. Streltsovile tekkinud RVastS alusel hüvitamisele kuuluvat kahju ning vangla käitumine ei olnud 24.09.2010 õigusvastane, sest Viru Vangla kodukorra p 4.1.5 järgi oli peaspetsialistkorrapidajal õigus jalutuskäik katkestada, kui kinni peetav isik paneb jalutuskäigul toime distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo. 24.09.2010 oli A. Streltsov keeldunud jalutuskäigule saatmise ajal panemast käsi selja peale. Viru Vangla 09.05.
59. a vastusest nähtuvalt ei ole 24.09.
60. a intsidendiga seoses alustatud A. Streltsovi suhtes distsiplinaarmenetlust ega teda distsiplinaarkorras karistatud. Vangla vastuse kohaselt on seoses 24.09.2010 toimunuga alustatud A. Streltsovi suhtes kriminaalmenetlus (tl 35). Samas nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest (kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui see vastab tühise haldusakti tunnustele ja käesoleval juhul ei olnud vanglaametniku poolt antud korraldus õigustühine; kuna kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku poolt antud seaduslikku korraldust, siis pani ta toime süülise teo, mille eest teda karistati põhjendatult; vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine ning vanglaametniku suhtes ebatsensuurse väljendi kasutamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.2.4 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras; VangS § 100 lg 1 sätestab, et VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, muuhulgas kartserisse paigutamist), et halduskohus on hinnangu andnud olukorrale, kus A. Streltsovi on distsiplinaarkorras karistatud kartserisse paigutamisega vangla kodukorra §-des 8.1.1 ja 8.2.4 5 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest ja vanglaametniku korralduse täitmata jätmise eest, pidades sellistel põhjustel kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist igati õigustatuks. Sellise sisuga põhjendusi ei saa kuidagi lugeda hinnangu andmiseks küsimuse kohta, kas Viru Vangla jättis A. Streltsovi mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata õiguspäraselt või õigusvastaselt.
61. HKMS § 202 kohaselt teeb halduskohus uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt olid ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk