3-11-842/21

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. juuni 2012, Tartu 3-11-842 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses tema poolt saadetavate kirjade kinnipidamisega Tartu Halduskohtu 23.09.
2. a otsus Nikolai Lilitškini apellatsioonkaebus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. N. Lilitškin andis 16.03.2011 Tartu Vangla ametnikule üle kirja adressaadile „A.AN, XXXXXXXX “ edasitoimetamiseks. Samal päeval edastas ta ka kirja aadressile „XXXXXXXX “. Kaebaja andis 17.03.2011 vanglale üle kirja aadressile „XXXXXXXX “ edasitoimetamiseks ning 23.03.2011 andis kaebaja vanglale üle kirja adressaadile “XXXXXXXX “, edasitoimetamiseks.
4. N. Lilitškin esitas 01.04.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses tema poolt saadetavate kirjade kinnipidamisega ning Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja andis 16.03.2011 vanglatöötajale üle kirjad, et vangla saadaks need AS Eesti Post vahendusel aadressidele XXXXXXXX ja XXXXXXXX . Kaebaja teab, et adressaadid ei saanud kirju kätte, sest ta ei ole neilt vastuseid saanud. Kaebajal puuduvad tõendid selle kohta, et süüdi oleks AS Eesti Post. Kaebaja usub, et vangla on süüdi. Kaebajal on preventiivne huvi, et tema kirjad kaduma ei läheks.
5. Tartu Halduskohtu 23.09.
6. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vastustaja süü tõendamist leidnud. Kohus on tuvastanud, et vastustaja ei ole kaebaja kirjade väljastamisel rikkunud vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja ega Tartu Vangla kodukorda. Mitte ükski kaebaja kiri ei olnud vormistatud korrektselt, 16.03.2011 saadetud kirjadel puudusid isikute perekonnanimed. Vastustaja ei vastuta selle eest, et isikud, kellele kaebaja kirjutas, ei tahtnud talle kirja saades vastata. Kaebaja poolt saadetud kirjad läksid kas valele aadressile või oli nimi valesti kirjutatud või ei elanud adressaat kirjal märgitud aadressil.
7. N. Lilitškin esitas 19.10.2011 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt tungis Tartu Halduskohus käesolevas asjas ilma seadusliku aluseta kaebaja isiklikku perekonnaellu, rikkus sellega pakti ja põhiseadust. Vangla ei edastanud kaebaja kirju. Oluline pole see, kes elab eelnimetatud postiaadressidel, vaid oluline on see, et kirjad ei jõudnud adressaatideni. Kaebaja palub ringkonnakohtul välja nõuda kirjavahetuse registreerimise raamat
8. a veebruari kohta. Koos apellatsioonkaebusega esitas N. Lilitškin taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
11. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
12. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
13. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
14. Käesolevas asjas ei saa apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et Tartu Vangla on käitunud kaebaja kirjade edastamisel õiguspäraselt. Halduskohus on asjas kogutud tõendite alusel jõudnud õigele järeldusele, et puudub vastustaja süü kaebaja poolt saadetud kirjade mittejõudmisel adressaadini. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja poolt üle antud kirjad on registreeritud kirjavahetuse žurnaalis (tl 50-55), mille kohta on kaebaja andnud ka allkirja. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et tema poolt saadetud kirjad ei jõudnud adressaatideni. Asjaolu, et nimetatud isikud ei ole kaebajale vastanud, ei saa olla selle tõenduseks. Lisaks pole vanglal kohustust kontrollida, kes nimetatud aadressidel elab. Pealegi, arvestades seda, et halduskohtu poolt teostatud kontrollil ei ela nimetatud aadressidel kaebaja poolt nimetatud isikud, ei saanudki nad kaebaja 2 poolt saadetud kirju kätte saada. Asjakohatu on kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotlus välja nõuda kellegi teise kinnipeetava kirjavahetuse kohta žurnaali väljavõtet, kuna need ei saa kuidagi kinnitada vastustaja süüd kaebaja kirjade mitteedastamises. Seega on halduskohus õigustatult jätnud kaebuse rahuldamata.
15. Käesoleval juhul ei saaks seega apellatsioonkaebust rahuldada ka juhul, kui eeldada apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt. Eeltoodust tulenevalt on N. Lilitškini apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel.
16. Antud asjas esitas N. Lilitškin koos apellatsioonkaebusega ka taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigikohus on korduvalt leidnud, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (viimati Riigikohtu halduskolleegiumi
17. septembri
18. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8). Tagastades apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel eraldi hindamata ja lahendamata. Madis Ernits Maili Lokk 3 Agu Timmi