1-07-338/162

1-07-338 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-338 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ramil Chakirovi (Chakirov) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissaku määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Ramil Chakirovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissaku määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot, sealhulgas käibemaks 4 eurot, vandeadvokaadi vanemabile Anne Vissakule tema poolt apellatsioonimenetluses Ramil Chakirovile riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Ramil Chakirovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse.
8. Ramil Chakirovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Ramil Chakirovi, 1-07-338, menetluskulud“.
10. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
11. Ramil Chakirov on Harju Maakohtu 16.12.2008 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 114 p 5, § 136 lg 1 ja § 215 lg 2 p 1, 3 (kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv § 215 lg 2 p 1, 2) järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 11 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati R. Chakirov süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Lisaks tunnistati R. Chakirov süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 alusel mõistis kohus kuritegude kogumi eest R. Chakirovile liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 12.07.2006 ja lõpp on 12.07.
13. Tartu Vangla esitas 14.06.2013 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav R. Chakirovi vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
14. Tartu Maakohtu
15. oktoobri 2013 määrusega jäeti R. Chakirov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 3.
16. Maakohus leidis, et R. Chakirovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Samas puudub R. Chakirovil Eestis kindel elukoht, mis on aga elektroonilise järelevalve alla ennetähtaegse vabastamise vältimatu tingimus. Peale selle on R. Chakirov vanglas paljude aastate kestel süstemaatiliselt toime pannud distsipliini rikkumisi ja neist 2 on toime pandud veel
17. aastal. R. Chakirov on vanglas läbinud küll programme, kuid eeltoodu alusel ei ole näha nende programmide arvestatavat positiivset mõju R. Chakirovi käitumisele. 3.2 Maakohtu hinnangul tuleb süüdimõistetu vanglast ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestada ka R. Chakirovi poolt toime pandud kuritegude raskust ja iseloomu. Isik kannab karistust isikute grupi poolt toime pandud mõrva eest seoses röövimisega või omakasu motiivil. Kandmata on veel suur osa karistusest, kuna karistusaja lõpuni on peaaegu 6 aastat.
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Chakirovi kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 02.10.2013 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada R. Chakirov vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 4.
19. Määruskaebuses leitakse, et R. Chakirov on vangistuse kandmise ajal teinud suuri pingutusi oma eelneva elu muutmiseks. Ta on vangistuse kandmise ajal viibinud 04.05.2011 – 06.12.2011 Tartu Vangla Sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis. Käesolevaks ajaks on aktiivne rehabilitatsioon läbitud ning ta paikneb postrehabilitatsiooni sektsioonis. 2011/2012 õppeaastal lõpetas R. Chakirov Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis
20. klassi. Lisaks on R. Chakirov läbinud hulgaliselt sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud programme ning samuti osalenud sõltlastele mõeldud toetavates tegevustes. Osad läbitud programmid on religioosse suunitlusega. Samuti on süüdimõistetu läbinud riigikeele õppeprogrammi A1 taseme ning jätkab keeleõpet A2 tasemel. R. Chakirov osaleb ka vangla tööhõives. 4.
21. Kuigi R. Chakirov on distsiplinaarkorras karistatud, on ta viimased 8 kuud käitunud distsiplineeritult ilma väiksemategi rikkumisteta. R. Chakirovi suhtes Tartu Vangla poolt välja arvestatud uue kuriteo toimepanemise protsent on tugevalt alla keskmise. R. Chakirovil on olemas selge ettekujutus vabanemise puhuks – ta soovib asuda elama sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse. See asjaolu näitab, et süüdimõistetu soovib jätkata oma elu ilma narkootikumideta. Materjalidele on lisatud luba R. Chakirovi vastu võtmiseks Moskva Evangeeliumi Kristlaste Baptistide liidu rehabilitatsioonikeskusesse. Lähtuvalt sellest taotleb R. Chakirov enda väljasaatmist Eesti Vabariigist. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et R. Chakirovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilise järelevalvega ei ole põhjendatud. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
23. Esmalt peab kolleegium vajalikuks selgitada, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 järgi on võimalik üksnes katseaja kohaldamisega. Katseaja jooksul on süüdimõistetu kohustatud alluma käitumiskontrollile, mille üle teostab järelvalvet kriminaalhooldus. Kui isik vabastatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, võimaldab valveseade süüdimõistetu asukohta ka pärast kinnipidamisasutusest vabastamist pidevalt jälgida. Antud juhul puudub aga võimalus R. Chakirovi suhtes elektroonilist valvet kohaldada, kuna puuduvad selleks vajalikud tingimused. Kinnipeetaval puudub Eesti Vabariigis kindel elukoht, kus saaks tema suhtes elektroonilist valvet kohaldada. Isik soovib pärast vabanemist riigist lahkuda ning sellisel juhul pole võimalik tagada tema allutamist käitumiskontrollile ning süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eesmärke ei ole võimalik täita. Seega ainuüksi tulenevalt asjaolust, et R. Chakirovi suhtes ei ole võimalik elektroonilist valvet kohaldada, ei ole võimalik ka tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. 6.
24. Seoses määruskaebuses toodud taotlusega kohaldada R. Chakirovi suhtes väljasaatmist märgib ringkonnakohus, et tulenevalt KarS § 54 on võimalik lisakaristusena määrata välisriigi kodaniku, s.o isiku, kes ei oma Eesti Vabariigi kodakondsust, riigist väljasaatmine. Väljasaatmine KarS § 54 alusel on olemuselt preventiivse eesmärgiga lisakaristus, mille kohus võib mõista kuriteo eest mõistetud põhikaristusele lisaks, hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemise välisriigi kodaniku poolt (RKKKo nr 3-1-1-38-09). Kuna R. Chakirovi suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, ei ole ringkonnakohtul võimalik enam R. Chakirovile mõistetud karistust muuta ega täiendada. Seadus ei näe ette võimalust katkestada süüdimõistetud isiku vanglakaristuse kandmine tema riigist väljasaatmiseks.
25. Lisaks elektroonilise valve kohaldamise võimatusele leiab ringkonnakohus KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid kogumis hinnates, et R. Chakirovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 7.
26. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et R. Chakirov on vanglas läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja osalenud vangla tööhõives. Samuti seda, et kinnipeetav on lõpetanud
27. klassi ja tegelenud riigikeele õppimisega. Individuaalse täitmiskava täitmine näitab kohtu hinnangul isiku soovi aktiivselt tegeleda enda probleemidega ja tahet ennast täiendada. 7.
28. Samas on kolleegium seisukohal, et kuna R. Chakirovit on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole R. Chakirov oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Süüdimõistetu viibib vangistuses küll esimest korda, kuid ta mõisteti süüdi mitmes kuriteoepisoodis, millest raskeimaks oli isikute grupi poolt seoses röövimisega toime pandud mõrv. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest tingimisi vangistusega. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on R. Chakirovi poolt kuritegude toimepanemise ajendiks varalise kasu saamine ning põhiteguriks sõltuvus narkootikumidest. 7.
29. Sarnaselt maakohtuga peab ka ringkonnakohus oluliseks R. Chakirovi vabanemist takistavaks asjaoluks kinnipeetaval mitmete distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kolleegium peab oluliseks välja tuua, et kaks karistust distsipliini rikkumise eest on mõistetud veel
30. aastal. Kaitsja poolt viidatud asjaolu, et kinnipeetav ei ole viimase kaheksa kuu jooksul rikkumisi toime pannud, ei ole kuigi mõjus argument. Nii lühikese aja möödumine viimasest rikkumisest ei anna -3- kindlust, et isik on enda suhtumist täielikult muutnud. Ringkonnakohus leiab, et pigem saab R. Chakirovi senisest käitumisest kinnipidamisasutuses välja lugeda tahtmatust alluda kehtivatele normidele. 7.
31. Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga R. Chakirovi puhul riskiteguriks narkootikume. Isik on tarvitanud narkootikume alates
32. aastast ning alates aastast 2003 alustas fentanüüli tarvitamist. Isik tunnistab enda sõltuvust ja tunnistab, et tema probleemid on põhjustatud narkootikumide tarvitamisest. R. Chakirovil on aastate jooksul kujunenud tugev sõltuvus, mida kinnitab ka vangla meditsiiniosakond. Kolleegium leiab, et R. Chakirovile tuleks kasuks enne vabadusse naasmist kinnipidamisasutuses enda ravi jätkata ja sõltuvusest täielikult vabaneda, et minimeerida riski uute kuritegude toimepanemiseks varalise kasu eesmärgil.
33. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb Tartu Maakohtu
34. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata ja R. Chakirov käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
35. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 3 pooltundi, mille eest taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab määruskaebuses esitatud motiivide vähesust arvestades, et taotlus on põhjendatud 1 pooltunni ulatuses. Kaitsja kaebus piirdub peaasjalikult maakohtu määruses esitatud asjaolude esitamisega ning omapoolsete seisukohtade põhjendusi on esitatud minimaalselt. Kaitsja hoolimatus määruskaebuse koostamisel nähtub veel asjaolust, et määruskaebuse esimesel lehel palub ta vabastada kellegi Vitali Jekimovi, kuigi antud asja arutamine sellise isikuga puutumust ei oma. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 24 eurot, sealhulgas käibemaks 4 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel peab R. Chakirov hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissaku kaitsjatasu 24 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Mati Kartau Paavo Randma -4- Maarika Kuusk