1-08-13377 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-13377 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paa

§ 76

lg 5 alusel karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kaivo Kruuse kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
2. augusti 2013 määrus muutmata ja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot, vandeadvokaat Anu Pärtelile tema poolt Kaivo Kruusele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Kaivo Kruuselt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.
5. Kaivo Kruusel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Kaivo Kruuse, 1-0813377, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
7. Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega karistati Kaivo Kruuset

§ 184

lg 2 p 1, 2, § 392 lg 2 p 2 ja 212 lg 1 järgi 5 aasta vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti Kaivo Kruusele liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud ja 22 päeva vangistust karistuse kandmise aja algusega 25.04.

2. 24.01.2011 Viru Maakohtu määrusega vabastati K. Kruuse temale Tartu Maakohtu 19.12.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 15.08.
3. Lisaks käitumiskontrolli nõuetele määrati K. Kruusele järgmised kohustused: ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; mitte viibida paikades, mis on määratud põhiliselt alkoholitarbimiseks; asuda tööle või õppima nelja nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta end tööturuametis arvele; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. 2.1 K. Kruuse vabanes vanglast tingimisi ennetähtaegselt 04.02.
4. 2.2 22.07.2013 saabus Tartu Maakohtule Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata täitmisele K. Kruuse karistuse ärakandmata osa, kuna K. Kruuse ei ilmu registreerimisele, ei allu kohustustele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei hoidu suhtlemast kohtu poolt määratud isikutega. 2.3 Erakorralisest ettekandest nähtub, et K. Kruuse on rikkunud neljal korral registreerimiskohustust; juhtinud 20.06.2013 mootorsõidukit alkoholijoobes, mille eest talle 26.06.2013 koostati väärteoprotokoll; viibinud 23.06.2013 ühes seltskonnas kriminaalkorras karistatud isikutega.
5. Tartu Maakohtu 27.08.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ning pöörati täitmisele K. Kruusele Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 24.01.2011 määrusega kandmata jäänud karistuse osa, s.o 2 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust. 3.1 Kohtumäärus pööratakse täitmisele pärast selle jõustumist. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 4.1

§ 76

lõikes 5 sätestatu kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. 4.2 Maakohus leidis, et nii K. Kruuse enda selgituse kui ka ettekandele lisatud joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga on kinnitust leidnud, et 20.06.2013 oli K. Kruuse alkoholijoobes - alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1,24 ± 0,05 mg /l kohta. Tegemist on tahtliku kohtu poolt määratud alkoholitarvitamise keelu kohustuse rikkumisega. 4.3 Vaidlust ei ole ka selles, et K. Kruuse on neljal korral rikkunud registreerimiskohustust – üks kord

1. a, üks kord
2. a ja kaks korda käesoleva aasta algul. Kriminaalhooldaja hinnangul ei olnud need rikkumised sellised, mis oleks kriminaalhooldust takistanud, mistõttu ta varem erakorralist ettekannet ei esitanud. Kolmel korral on põhjuseks olnud registreerimisaegade unustamine ja segamini ajamine. Ainult esimesel korral, s.o 04.11.2011 kui muudeti registreerimisaega varasemaks K. Kruuse enda palvel, jättis ta kriminaalhooldaja juurde minemata lootes, et sellest ei teki probleeme. Arvestades seda, et alates 04.02.2011, mil K. Kruuse on olnud kriminaalhooldusel, on toimunud kokku 49 kohtumist, võib aset leidnud rikkumisi pidada mittetahtlikeks, s.o eksimusteks, mis ei too kaasa karistuse täitmisele pööramist. 4.4 Maakohus ei pidanud tahtlikuks kohustuse rikkumiseks seda, et K. Kruuse suhtles kriminaalkorras karistatud Danel Makkoga, kuna ta ei olnud viimase karistatusest teadlik. 2 4.5 Maakohus tõi välja, et kuna Heiko Puusepp ja Patrick Mürk on mõlemad karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest nagu K. Kruuse isegi, siis selliste inimestega suhtlemine võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. K. Kruuse teadis nende varasemast karistusest, ta kandis karistust nimetatud isikutega ühes vanglas. Kriminaalhooldaja, kes on andnud nõusoleku K. Kruusele suhelda mitmete kriminaalkorras karistatud isikutega, kinnitas, et nende puhul ei oleks see tulnud kõne alla. Seega oleks pidanud K. Kruuse vältima nii P. Mürgi kui ka H. Puusepaga ühes seltskonnas viibimist. Selleks, et täita kohtu poolt määratud suhtlemiskeeldu, oleks K. Kruusel olnud võimalik peolt lahkuda. Eeltoodu alusel leidis kohus, et K. Kruuse rikkus tahtlikult ka teist kohtu poolt määratud kohustust, so mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata. 4.6 Kuna K. Kruuse on karistuse kandmiselt enne tähtaega vabastatud ainult teatud tingimustel ja ta on maakohtu hinnangul tahtlikult rikkunud kahte talle määratud kohustust, tuleb kandmata karistuse osa 2 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust pöörata täitmisele. Seda nõuab

§ 76lg 5, mis ei näe ette võimalust lisakohustusi määrata või katseaega pikendada.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

1. Tartu Maakohtu 27.08.2013 määruse peale esitas määruskaebuse K. Kruuse kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel, kes palub tühistada määruse, millega pöörati K. Kruusele mõistetud ärakandmata karistuse osa 2 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust täitmisele. Määruskaebust on põhjendatud järgnevalt. 5.1 Kaitsja leiab, et põhiliselt on K. Kruuse olnud katseajal korralik ja täitnud talle pandud kohustusi ja nõudeid. Kaks olulisemat K. Kruusele ette heidetud rikkumist - joobes juhtimine ja kriminaalkorras karistatud isikutega ühes seltskonnas viibimine - on toimunud katseaja lõpus. Katseaeg lõppes 13.08.
2. Kaitsja leiab, et antud kaks rikkumist üsna katseaja lõpus ei kaalu üles seda, et isik saata ärakandmata karistust kandma vanglasse tagasi 2 aastaks 6 kuuks ja 11 päevaks. Selline vangistuse aeg on kaitsja hinnangul äärmiselt pikk ja ebamõistlik nende rikkumiste eest, mis K. Kruusel esinesid. 5.2 Kohtul on olemas kaalutlusõigus ning kaitsja leiab, et antud olukorras saaks kohus kaalutlusõigust kasutada ja jätta karistus täitmisele pööramata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et K. Kruusele mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. 7.

§ 76

reguleerib vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Seega tuleb enne karistuse täitmisele pööramist

§ 76

lg 5 alusel hinnata, kas on täidetud

§ 76

lg 5 kohaldamise eeldused, kuid seejuures, eelduste olemasolu korral, ei saa kohus valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-45-12, p 41). 8. K. Kruuse vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.08.2013 Viru Maakohtu 24.01.2011 määrusega. Ühtlasi allutati teda käitumiskontrollile. K. Kruuse pidi järgima kontrollnõudeid vastavalt

§-le 75 lg 1 ning talle määrati lisakohustusi vastavalt

§-le 75 lg

1. Maakohus tuvastas, et K. Kruuse on rikkunud talle määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti on ta rikkunud registreerimiskohustust. K. Kruuse kaitsja nõustub määruskaebuses asjaoluga, et K. Kruuse ei ole täielikult täitnud talle kohtumäärusega kohaldatud kohustusi. Küll aga juhitakse tähelepanu asjaolule, et olulised 3 rikkumised on toimunud katseaja lõpus ning ei oleks proportsionaalne isikut selliste rikkumiste eest saata pikaks ajaks tagasi vanglakaristust kandma.
2. Kohtukolleegium selgitab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel antakse talle võimalus läbi õiguskuuleka käitumise ning kontrollnõuete järgimise ja talle määratud kohustuste täitmise näidata, et karistus on tema suhtes eesmärgi täitnud. Kuna K. Kruuse on oma käitumisega näidanud hoolimatut suhtumist kontrollnõuetesse ja talle määratud kohustuste täitmisesse, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et kriminaalhooldus avaldas K. Kruusele soovitud positiivset mõju. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et K. Kruuse on rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja pole täiel määral täitnud talle määratud kohustusi, siis on

§ 76lg 5 kohaldamise eeldused täidetud.

Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et K. Kruusele mõistetud karistuse täitmisele pööramine

§ 76lg 5 alusel on põhjendatud.

Kuna nimetatud norm kuulub kohaldamisele kogu katseaja ulatuses toime pandud rikkumiste korral, ei oma kaalu määruskaebuses toodud asjaolu, et kohustuste rikkumine on toimunud katseaja lõpus. Süüdimõistetu on kogu katseaja jooksul kohustatud alluma käitumiskontrollile.

1. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2. KrMS § 187 lg 2 alusel peab K. Kruuse hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat A. Pärteli kaitsjatasu 48 eurot apellatsioonimenetluses määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Mati Kartau Maarika Kuusk 4 Paavo Randma