3-11-182/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. oktoober 2012, Tartu 3-11-182 M.V. kaebus Viru Vangla 08.04.
2. a haldusakti nr 6.-20.1/46885-2 ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning moraalse kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Tartu Halduskohtu 24.08.
3. a otsus M.V. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.V. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu 24.08.
6. a otsus osas, millega kohus jättis andmata seisukoha kaebaja taotlusele tunnistada Viru Vangla 08.04.
7. a haldusakt nr 6.-20.1/46885-5 ja toimingud ning kaebaja taotluste mitteõigeaegne lahendamine õigusvastaseks kaebajal preventiivse huvi olemasolu tõttu ja saata haldusasi selles osas arutamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.
8. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 24.08.
9. a otsus muutmata EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
10. novembrini
11. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. M.V. esitas 22.12.
13. a Viru Vanglale taotluse nr 6-20.1/46885 televiisori saamiseks kambrisse. Viru Vangla rahuldas televiisori taotluse ja kaebajale väljastati televiisor. Viru Vangla 08.04.
14. a haldusaktiga nr 6.-20.1/46885-2 tunnistati vastav luba distsipliinirikkumise tõttu kehtetuks. M.V. esitas 12.04.
15. a vaide nr 6-12/
16. Viru Vangla 21.12.
17. a vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. M.V. esitas 10.06.
18. a uue taotluse nr 6-9/22637 teleri ja raadio väljastamiseks kambrisse. Taotlus teleri väljastamiseks jäeti rahuldamata ebapiisavate rahaliste vahendite olemasolu tõttu kaebaja isikuarvel. M.V. esitas 14.06.
19. a taotluse nr 6-10/22721 teleri väljastamiseks kambrisse või E8 päevaruumis spordisaadete jälgimise võimaldamist. Taotlus jäeti rahuldamata kaebaja distsipliinirikkumiste olemasolu tõttu. M.V. esitas 07.07.2010, 11.08.2010 ja 15.09.2010 taotlused teleri saamiseks kambrisse. Eelpool nimetatud taotlused jäeti rahuldamata, sest vanglal puudus veendumus, et kaebaja suudab kanda elektriseadmega kaasnevaid kulutusi. M.V. esitas 12.10.
20. a taas taotluse nr 6-9/37775 teleri ja raadio saamiseks kambrisse. Kaebaja taotlus teleri saamiseks rahuldati, sest tal oli piisavalt rahalisi vahendeid ja vanglal oli tekkinud veendumus, et isik on võimeline kandma elektriseadmega kaasnevad kulutused. M.V. esitas 05.10.
21. a Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 6-14/
22. 31.01.2011 jättis vangla selle rahuldamata. M.V. esitas 20.01.2011 Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 08.04.
23. a haldusakti nr 6.-20.1/46885-2 ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning moraalse kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Viru Vangla on televiisori kambrist ära võtmisel ja kambrisse mitte lubamisel rikkunud vangistusseaduse § 41 lg 1 ja 2 ning § 31 lg 1 ja lg 2, 3 sätestatud korda ja põhimõtteid. Kaebajal on ka preventiivne huvi antud haldusakti ja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, et vastustaja ei jätkaks oma õigusvastast tegevust. HALDUSKOHTU LAHEND
24. Tartu Halduskohtu 24.08.
25. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tuvastamisnõuet saab esitada üksnes juhul, kui isikul on selleks olemas põhjendatud huvi. Kaebaja on kaebuses jäänud selle juurde, et tema põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel on soov tuvastada vangla haldusakti ja toimingute õigusvastasus ja esitada hiljem vangla vastu mittevaralise kahju tekitamise eest kahju hüvitamise nõue seoses kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmisega. On võimalik, et vangla otsustus võtta ära õigus kasutada kambris isiklikku televiisorit või raadiot on kaebajale ebameeldiv, kuid kindlasti ei saanud see rikkuda tema inimväärikust ja tekitada talle sellist kahju, mille rahalist hüvitamist saaks nõuda riigivastutuse seaduse § 9 alusel. Tuvastamiskaebuse esitamisel võib põhjendatud huviks iseenesest olla ka soov esitada õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kuid halduskohtu arvates ei saa tuvastamiskaebuse rahuldamise aluseks olla üksnes kaebaja deklaratiivne väide selle kohta, et ta soovib hiljem vastustaja vastu kahjunõuet esitada, vaid asja materjalidest peab olema võimalik ka järeldada, et kahjunõuet on hiljem võimalik esitada ja, et tegemist ei ole ilmselgelt perspektiivitu nõudega. Ühtegi muud põhjendust kaebuse esitamiseks pole kaebaja nimetanud ja neid ei ole halduskohus ka iseseisvalt asja materjalide pinnalt tuvastanud. Kaebuses esitatud väidete põhjal ei saa järeldada, et käesoleval juhul oli tegemist kannatustega, mis kujutavad endast väärikuse alandamist väljakujunenud kohtupraktika tähenduses, mille eest saaks välja mõista rahalise hüvitise. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
26. M.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Halduskohus on ekslikult väitnud, et muud põhjendatud huvi kui tuvastamiskaebuse esitamisel soovi tuvastada vangla haldusakti ja toimingute õigusvastasus, ei ole kaebaja kaebuses esile toonud. Kohus on tähelepanuta jätnud kaebaja väited ja seisukohad. Lisaks on kohus jätnud 2 tuvastamisekaebuse käsitlemata ja sisuliselt läbi vaatamata. Kaebaja on põhjendatud huvi ja eesmärgi kaebuses välja toonud, kuid kohus on jätnud selle tähelepanuta. Kaebaja põhjendatud huviks on sisuliselt soov vältida edaspidi õigusrikkumiste kordumist. Kaebaja kambrist televiisori äravõtmisega on intensiivselt riivatud kaebaja õigusi ja vabadusi. Viru Vangla on järjepidevalt seadusevastaselt viivitanud vaietele ja kahjunõuetele vastamisega. Kaebaja taotleb õigusvastasuse tuvastamist ja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot.
27. Viru Vangla palub jätta M.V. apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamiseks. Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, hinnanud tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud. Kaebajal ei saanud olla preventiivset huvi, sest iga kinnipeetava poolt vanglale esitatud taotlus on individuaalne ja lahendatakse eraldiseisvalt. Isikliku elektriseadme lubamine ja loa kehtetuks tunnistamine on vangla kaalutlusotsus ja otsustuses hinnatakse tähtsust omavaid asjaolusid just selle hetke seisuga kui taotlus esitati. Kaebaja ei saa eeldada, et kui vaidlusalune haldusakt tunnistatuks õigusvastaseks, siis edaspidi võib ta distsipliinirikkumisi toime panna ja vangla ei saa otsustamisel neid kuidagi arvestada. Lisaks ei ole kaebaja taotlenud vaiete ja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt vastamata jätmise õigusvastaseks tunnistamist preventiivsel eesmärgil RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
29. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub alus tunnistada vaidlustatud haldusakt ja toimingud õigusvastaseks selle tõttu, et kaebaja soovib õigusvastasuse tuvastamise korral esitada taotlust talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja on oma kaebuses leidnud, et vastustaja otsustus tunnistada tema televiisori kasutamise luba kehtetuks ja tema taotluste alusel televiisori kambrisse mittelubamine on alandanud tema inimväärikust. Halduskohus on õigesti leidnud, et vastustaja otsustus tühistada televiisori lubamine kambrisse ja selle kambrisse lubamisest hilisemad keeldumised võivad olla küll ebameeldivad, kuid samas ei ole tegemist kaebaja inimväärikuse alandamisega, mille eest on tal võimalik nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel. Seega on halduskohus õigesti jätnud kaebaja taotluse haldusakti ja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja 1000 euro väljamõistmiseks talle tekitatud mittevaralise kahju eest rahuldamata.
30. Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja taotlenud vaidlustatud haldusakti ja toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning ka vangla kahjunõude hüvitamistaotluse ja vaiete tähtaegadest mittekinnipidamise ja menetlemata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja on kaebuses märkinud, et tal on lisaks kahjunõudele ka preventiivne huvi, selleks et vangla lõpetaks tulevikus sellise õigusvastase tegevuse. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise lubatavust on Riigikohtu halduskolleegium käsitlenud oma lahendites 21.01.
31. a nr 3-3-1-88-08, 25.02.
32. a nr 3-3-1-100-09 ja 21.06.
33. a nr 3-3-1-24-
34. Nendes on leitud, et põhjendatud huvina on käsitatav kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Tuvastamiskaebuse esitamiseks piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutmisest tingituna üldse kaasa aidata kaebuse eesmärkide saavutamisele. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et ka käesoleval juhul oli vajalik tuvastada, kas preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus kuuluks samuti rahuldamisele. 3 Kuigi halduskohus on oma otsuse alguses ära märkinud, et kaebuse esitajal on ka preventiivne huvi kaebuse esitamisel, siis kohtuotsuse põhjendavas osas ei ole halduskohus andnud oma seisukohta preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on tegemist sellise olulise menetlusnormide rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus. Kuna halduskohus ei ole üldse kontrollinud vaidlustatud haldusakti, toimingute ja menetlustähtaegadest kinnipidamise õiguspärasust preventiivse huvi olemasolul, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata ka halduskohtu sellekohaseid põhjendusi. Nendel asjaoludel kuulub halduskohtu otsus tühistamisele osas, millega kohus ei ole võtnud seisukohta kaebuses toodud haldusakti ja toimingute õigusvastasuse tuvastamise osas ja menetlustähtaegadest kinnipidamise osas preventiivsel eesmärgil ning haldusasi tuleb selles osas saata Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi