KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4887 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk V

§ 146

, § 1771 lg 1, § 178, § 182 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus oli 04.11.2010 ja lõpp on 04.03.

1. Esimese astme kohtu määruse sisu
2. Maakohus leidis, et E. Peekmanni tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 2.1 Maakohus on seisukohal, et E. Peekmanni tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalseid aluseid, kuid kuriteo asjaolud ja süüdlase isik ei võimalda tema vabastamist

§ 76lg 2 p 2 sätestatud esimesel võimalusel.

Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/3 karistusajast ja see võimaldab vabastamist elektroonilise järelevalveta. 2.2 Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Töökoha olemasolu ei ole kriminaalhooldusametnik kinnitanud, kuid E. Peekmannil on vara ning seetõttu on tal elatusallikas vara üürist saadavast tulust. Ainuüksi elukoha ja elatusallika olemasolu ei ole küllaldane materiaalne alus. 2.3 Maakohus on seisukohal, et E. Peekmanni vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid ja kuriteo asjaolud. E. Peekmanni eluviise iseloomustab varasem karistatus õiguskorraga kaitstud mitmete erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude eest. Ta kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Tema kuritegudega ohustatud isikuteks on lapseealised. Arvestades kuriteo eripära on selle korduvusel suur tõenäosus. Maakohtul ei ole andmeid, et eelmise tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamisest möödunud lühikese aja jooksul on tekkinud uued olulised asjaolud, millest on alust järeldada uute kuritegude toimepanemise riski vähenemist. Vanglas on läbitud küll sotsiaalprogramm, kuid ka sellest ei ole võimalik riski vähenemist järeldada. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga selles, et kantud karistuse osaga ei ole täidetud karistuse preventiivne eesmärk. E. Peekmannil on küll lähedased isiku, kuid ta elab neist eraldi. Seetõttu ei ole alust järeldada lähedaste mõju kuritegude riski vähendamiseks. Positiivne on kinnipeetava soov vabaduses ravile minna. See võimalus jääb talle ka edaspidi. Käitumisele karistuse kandmise ajal ei ole E. Peekmannile midagi ette heita, kuid see asjaolu ei kaalu üles kuriteo asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

1. Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse E. Peekmanni kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning E. Peekmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus ei pea nimetatud taotluse rahuldamist põhjendatuks, palub kaitsja lühendada E. Peekmanni tingimisi enne tähtaega vabastamise uuesti arutamise tähtaega. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud E. Peekmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseid ja materiaalseid eeldusi. Kaitsja märgib, et E. Peekmanni poolt toime pandud kuritegude puhul on tegemist II astme kuritegudega. Materjalid E. Peekmanni ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks on kohtule esitatud pärast ½ karistusaja ärakandmist. -2- 3.2 Kaitsja on seisukohal, et maakohus on E. Peekmanni eluviise hinnanud üksnes tema varasema karistatuse kaudu, jättes põhjendamatult tähelepanuta kõik muud isiku senist elukäiku iseloomustavad asjaolud, mille osas E. Peekmannile ei ole midagi ette heita. 3.3 E. Peekmanni on varasemalt karistatud Tallinna Linnakohtu 14.12.2001 otsusega. Harju Maakohtu 02.05.2011 otsusega temale inkrimineeritud süütegude algus on 2009.a talv. Seega on eelneva süüdimõistmise ja uute kuritegude toimepanemise vahe 8 aastat. Kuritegude vahele jääva ajavahemiku pikkust arvestades ei ole varasemale karistatusele käesoleva ennetähtaegse vabastamise otsustamisel määrava tähenduse omistamine põhjendatud. 3.4 Kaitsjale jääb arusaamatuks, millised uued olulised asjaolud lisaks eeskujulikule käitumisele ning tööhõives, vestlustes ja spetsiaalses sotsiaalprogrammis osalemisele võiksid vangistuses viibiva isiku puhul veel karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamise hindamisel olulisust omada. E. Peekmann on läbinud spetsiaalselt seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi viimase mudeli „Uus suund“. Kaitsja ei pea õigeks maakohtu seisukohta, et ka sotsiaalprogrammi läbimine pole selline asjaolu, millest võiks uue kuriteo riski vähenemist järeldada. 3.5 E. Peekmann on esmakordselt vangistuses ning on oma süüst täielikult aru saanud, teadvustab enda probleeme ja omab tõsist tahet nendest vabaneda. Ta on täitnud kõik individuaalses täitmiskavas vangla poolt temale püstitatud ülesanded. Karistus on tema suhtes oma eesmärgi täitnud ja seda kinnitab vanglapoolne toetus tema ennetähtaegsele vabanemisele. 3.6 E. Peekmann kinnitas valmisolekut tingimusteta alluda kõikidele kriminaalhoolduse nõuetele ja lisakohustustele. Eelmise süüdimõistmise järel tegi ta läbi spetsiaalse ravi psühhoterapeudi juures. Ravi tulemuslikkust kinnitab asjaolu, et 8 aasta jooksul ei pannud ta toime uusi kuritegusid. Ta on kokku leppinud ravi taasalustamise pärast vanglast vabanemist. E. Peekmannil on olemas elatusallikas, elukoht ja toetav tugivõrgustik. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et E. Peekmannil on oma lähedastega säilinud head ja toetavad suhted. 3.7 Juhuks, kui ka ringkonnakohus ei pea käesoleval hetkel E. Peekmanni tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist põhjendatuks, taotleb kaitsja ennetähtaegse vangistusest vabastamise materjalide uuesti esitamise tähtaja lühendamist.
2. Tartu Ringkonnakohtu 14.02.2013 määrusega määrati määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 21.02.
3. Seisukohad esitas süüdimõistetu E. Peekmann, kes palub arvestada asjaoluga, et Tallinna Linnakohtu 14.12.2001 otsusele eelnes pikaajaline eeluurimine, mistõttu oli tema poolt toime pandud kuritegude vahel ligikaudu 9 aastat. E. Peekmann viitab ka psühhoterapeudi arvamusele, mille kohaselt peaks vanglas läbitud sotsiaalprogrammi ja psühhoteraapia vahele jaama võimalikult lühike aeg. Samuti on tal olemas pikaajaline töökogemus ning vabanedes kavatseb ta asuda tööle. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et E. Peekmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.
5. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus E. Peekmanni tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalseid aluseid.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. -3- Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et maakohus on ekslikult märkinud, et E. Peekmann kannab käesoleval hetkel karistust I astme kuriteo eest. E. Peekmann on karistatud

§ 146

, § 1771 lg 1, § 178 ja § 182 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest, mille puhul on tegemist II astme kuritegudega. Seega on vangla kinnipeetava iseloomustuses asjakohaselt märgitud E. Peekmanni tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise kuupäevaks 04.01.2013, mil E. Peekmann kandis ära poole talle mõistetud karistusest. Seega on käesolevaks hetkeks täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne alus tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. 7. Seoses E. Peekmanni tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise materiaalsete alustega märgib kohtukolleegium, et maakohus on E. Peekmanni puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 7.1 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et E. Peekmann on vangistuses teinud edusamme, osaledes seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammis, töötades majandusabitöölisena ning hoidudes distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest. Samuti on positiivne kindla elukoha ja toetavate sugulaste olemasolu. Samas tuleb

§ 76

lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et E. Peekmanni positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemat elukäiku ning kuritegude asjaolusid. 7.2 E. Peekmanni on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on teda karistatud alaealise kaasatõmbamise eest joomisele ning sugukõlvatu tegevuse eest noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes. Käesoleval hetkel kannab ta karistust sugulise kire rahuldamise eest lapseealisega, alaealise kasutamise eest erootilise teose valmistamisel, lapsporno hoidmise eest ning alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele. Kuigi määruskaebuses on kaitsja välja toonud, et E. Peekmanni eelneva süüdimõistmise ning uute kuritegude toimepanemise vahe on 8 aastat, ei muuda see asjaolu, et E. Peekmanni karistati alaealiste vastu suunatud kuritegude eest, kuid E. Peekmann pani toime uued alaealiste seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod veel ajal, kui eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega, kuigi E. Peekmann läbis edukalt talle Tallinna Linnakohtu 14.12.2001 otsusega kohaldatud katseaja, ei saa väita, et nimetatud karistus oleks avaldanud talle soovitud mõju, kuna E. Peekmann jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. 7.3 Ringkonnakohtu veendumust ei kummuta ka E. Peekmanni sedastatud asjaolu, et ta soovib vabanedes ennast ravida psühhoteraapias ning vanglas läbitud sotsiaalprogrammi ja psühhoteraapia vahele ei tohiks jääda pikka ajavahemikku. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on E. Peekmann läbinud eelmise süüdimõistmise järel ravi psühhoterapeudi juures, kuid vaatamata sellele pani ta järjekordselt toime samalaadseid seksuaalse iseloomuga kuritegusid lapseealiste isikute vastu. 7.4 Kohtukolleegium leiab, et käesoleval hetkel ei ole E. Peekmanni tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud ka tulenevalt kuritegude raskusest. Harju Maakohtu 02.05.2011 otsusest nähtuvalt pani E. Peekmann kuritegusid toime pikema aja vältel, s.o mitmeid kuriteoepisoode 2009.a suvest kuni 04.11.2010 täpselt tuvastamata aegadel. Samuti nähtub kohtuotsusest, et E. Peekmann pani kuritegusid toime nelja lapseealise kannatanu suhtes. Seega, arvestades E. Peekmanni kuritegude raskust, on tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Nimelt on E. Peekmanni ära kantud karistuse aeg – ligikaudu 2 aastat ja 4 kuud vangistust – ebaproportsionaalselt lühike aeg -4- võrreldes talle mõistetud karistusega – 4 aastat ja 4 kuud vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab kohus arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sellest lähtuvalt on kohtul õigus raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 7.5 Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et karistus on E. Peekmanni suhtes eripreventiivse eesmärgi täitnud. Karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on arvestada võimalustega mõjutada isikut edaspidistest õigusrikkumistest hoiduma. Kuigi E. Peekmann on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ning hoidunud distsiplinaarrikumiste toimepanemisest, mis on positiivsed asjaolud, on karistuse eripreventiivse eesmärgi oluline osa ka isiku veendumuse kinnitamine, et kuriteole järgneb karistus ning nimetatud karistus tuleb isikul ära kanda. E. Peekmanni tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine olukorras, kus ta on ära kandnud ligikaudu poole talle mõistetud karistusest, ei saada kohtukolleegiumi hinnangul E. Peekmannile piisavalt tugevat signaali tema poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. 8. Seoses kaitsja poolt esitatud taotlusega vähendada E. Peekmanni tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise võimaluse arutamise tähtaega, märgib ringkonnakohus järgmist. VangS § 76 lg 3 kohaselt edastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel vanglateenistus Vang

S § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Seega määrab kohus ise asja uueks arutamiseks tähtaja, kui ta peab seda vajalikuks lähtudes süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse kestusest,

§ 76

lg-s 3 sätestatud kriteeriumidest ja ajast, mis kohtu arvates on vajalik kinnipeetava poolt vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Ringkonnakohus, kaaludes nimetatud asjaolusid, ei leia, et E. Peekmanni puhul esinevad erandlikud asjaolud, mis tingiksid VangS § 76 lg-s 3 sätestatud tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise uuesti arutamise tähtaja lühendamist.

1. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
2. E. Peekmann peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on advokaat E. Laine kaitsjatasu 96 eurot maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest. Paavo Randma Mati Kartau -5- Maarika Kuusk