1-11-13564/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13564 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. novembri 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jüri Tuule määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jüri Tuule määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 08.12.2011 otsusega mõisteti J. Tuul süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 12.08.2011 otsusega mõistetud karistusega ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. J. Tuule karistusaeg algas 04.07.2011 ja lõppeb 28.12.
5. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 01.10.
7. Tartu Maakohtu 01.11.2013 määrusega jäeti J. Tuul tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus asus seisukohale, et J. Tuule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. 3.1 Kohus märkis, et J. Tuult on alates 1987 aastast karistatud kriminaalkorras 20-l korral. Valdavalt on teda karistatud varavastaste kuritegude, sh röövimise toimepanemise eest. Praegu kannab ta vangistust varguste, ebaseadusliku sissetungimise, röövimise ning kehalise väärkohtlemise eest, mille tagajärg põhjustas ettevaatamatusest teise inimese surma. Varem on teda kahel korral allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid katseajad on ebaõnnestunud uute kuritegude toimepanemise tõttu. Seega on süüdimõistetu pika aja vältel korduvalt toime pannud kuritegusid. Lähedaste ja elukoha olemasolul ning kriminaalhooldaja järelevalvele allutamisel ei ole olnud määravat tähtsust uute kuritegude ärahoidmisel. J. Tuulel on kalduvus vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele ning sõltuvus alkoholist. 3.2 Maakohus asus seisukohale, et endiselt eksisteerib J. Tuule poolt uue kuriteo toimepanemise oht, mis on suhteliselt kõrge. Süüdimõistetu jätkab suure tõenäosega vabaduses oma varasemat käitumist, sest ta naaseb endisesse keskkonda, tal on kriminaalse taustaga tuttavad, kellega tarvitatakse alkoholi ning tal puudub vajalik sotsiaalne tugivõrgustik. Kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes, impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. Kuritegude ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine ja need on muutunud raskemaks. Üle poole oma elust on ta viibinud vanglas ning mõistetud karistused pole tema käitumist parandanud. Ta on keeldunud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse Asendamise Treening läbimisest, kuigi see on kavandatud tema individuaalses täitmiskavas ning oleks üheks tema avavanglasse paigutamise eelduseks. Kuigi süüdimõistetul on võimalik saada tööd XXX OÜ-s ehitustöölisena, on olemas oht, et ta jätkab õigusvastast käitumist kehvapoolse majandusliku seisundi tõttu, kuna tal on tasumata võlanõudeid ligi 3900 euro ulatuses. Tema suutmatust alluda kehtestatud korrale kinnitavad ka korduvad distsiplinaarkaristused vanglas. Taolised rikkumised viitavad, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks. Seetõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada tähtsaks järjekordselt ka käitumiskontrollinõudeid ja kriminaalhooldusele allumist. 3.3 Eeltoodud asjaoludel esineb maakohtu hinnangul endiselt tõenäosus, et J. Tuul jätkab vabaduses oma varasemat elustiili ja seda vaatamata sellele, et ta on läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“, on osalenud vangla tööhõives, tal on vabanemisel kindel elukoht, võimalus asuda tööle ning et ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Korduvalt ja pika ajavahemiku vältel kuritegusid toimepannud isikut, keda pole varasemad karistused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine parandanud, kes omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest uuesti tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja kui esineb suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. J. Tuul taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. 4.1 J. Tuul leiab, et distsiplinaarkaristused olid talle määratud eesmärgiga rikkuda ära tema ennetähtaegne vabanemine. Ta on mõistetud karistused edasi kaevanud halduskohtusse ja usub, et enamuse neist kohus ka tühistab. J. Tuule arvates on talle tehtud ülekohut, sest ta nii väga lootis saada koju oma naise juurde, kellega tal on 13-aastane poeg, kes ei ole teda veel näinud. Ta leiab, et Tartu Vangla töötajad kardavad oma töökohtade pärast ja sellepärast mõeldakse kinnipeetavate karistamiseks välja igasuguseid limiite ja käskkirju. Tema vaidleb administratsiooniga alalõpmata ja enamjaolt on tal õigus. J. Tuul on ka seisukohal, et tal ei ole vaja läbida vanglas läbiviidavaid mõttetuid kursusi, kuna see on lihtsalt veel üks vangla nipp, kuidas kallutada asjaolusid enda kasuks ning kursuste mitteläbimisel võtta kinnipeetavatelt võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. -2- 4.2 J. Tuul leiab, et maakohus pani põhirõhu tema minevikule, kuid inimene võib muutuda päevapealt ja tema ongi muutunud. Ta ei taha enam vanglasse sattuda ja usub, et seda ka suudab. Alkoholi ta oma lubaduste kohaselt enam ei tarvita ja kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et J. Tuule vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 5.1 Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii selles, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka selles, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Käesolevalt ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks J. Tuule ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuna tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski tuleb endiselt hinnata kõrgeks. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et isiku puhul, keda on kriminaalkorras karistatud kahekümnel korral, kes korduvalt on kandnud vanglakaristust ning sellest hoolimata alati jätkanud kuritegude toimepanemist ja kes ka vanglas ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda, püsib jätkuvalt suur tõenäosus, et ta võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid. Samuti on maakohus siinjuures põhjendatult käsitlenud ohuteguritena ka J. Tuule varasemaid alkoholiprobleeme ja varem kohaldatud katseaegadel uute kuritegude toimepanemist ning asjakohaselt leidnud, et varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine muudab tema kriminaalhooldusele allutamise tulemusetuks. Kuivõrd maakohus on kohtumääruses vastavaid seisukohti põhjalikult motiveerinud ja ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. 5.2 Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust J. Tuule ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu määruskaebuses esitatud distsiplinaarkaristusi õigustavad ja vanglasüsteemi kritiseerivad seisukohad vastupidiselt just kinnitavad seda, et isik ei suuda õiguskuulekalt käituda ega oma tegude tähendust mõista. Kuna J. Tuul ei ole suutnud isegi vangla range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidada, oleks tema ennetähtaegne vabastamine ja vangistuse asemel kriminaalhoolduse teostamine ilmselgelt tulemusetu ja põhjendamatu. J. Tuule lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda ja kuritegusid mitte enam toime panna ringkonnakohut siinkohal ei veena. Samuti ei anna tema poolt vangistuses mõne sotsiaalprogrammi läbimine, vangla tööhõives osalemine ning vabanemisel elu- ja töökoha olemasolu kohtule kindlust selles, et just viimane vangistus on erinevalt paljudest eelmistest tema suhtes oma eesmärgi käesolevaks ajaks juba täitnud.
11. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Tuul tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -3- Aarne Sarjas