3-11-1926/39

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. juuni 2012, Tartu 3-11-1926 Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks (lõpetada hommikusöögi juurde piima või keefiri andmine ning anda teed, kohvi või mahla) Tartu Halduskohtu 31.01.
2. a otsus Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus Kaebaja Aleksei Nikiforov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. A. Nikiforov esitas 31.07.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – lõpetada hommikusöögi juurde piima või keefiri andmine ning asendada see tee, kohvi või mahlaga. Kaebuse kohaselt põhjustab hommikune piima joomine kaebajale halva enesetunde.
4. Tartu Halduskohtu 31.01.
5. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste järgi peavad sotsiaalministri 31.12.
6. a määruse nr 150 § 3 lg 4 kohaselt piimatooted katma kinnipeetava kahe nädala toiduenergiavajadusest vähemalt 15 %. Seega on kinnipeetavale piimatoodete võimaldamine vastustaja jaoks kohustuslik. Hommikuti piimatoodete tarbimine ei ole vastuolus üldiste toitumistavadega. Samuti kinnitab 27.07.2010 tehtud laktoositest, et kaebajal puudub meditsiiniline näidustus piimatoodetest keeldumiseks. Kui kaebaja piimatooteid toidu kõrvale tarbida ei soovi, võib ta neist loobuda.
7. A. Nikiforov esitas 29.02.2012 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse ja selle täienduste kohaselt ei ole kaebajal võimalik kasutada vangla poodi, kuna tal puuduvad rahalised vahendid ning piimatoodetest loobumisel oleks võimalik juua vaid vett. Koos apellatsioonkaebusega esitas A. Nikiforov taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
10. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
11. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
12. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus jättis põhjendatult A. Nikiforovi kohustamiskaebuse rahuldamata.
14. Vangistusseaduse § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja arvestades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Täpsemad nõuded kinnipeetavate toitlustamisele on sätestatud sotsiaalministri 31.12.
15. a määruses nr 150 "Toidunormid kinnipidamisasutuses". Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et viidatud sotsiaalministri määrus näeb vanglale otseselt ette ka piimatoodete andmise kohustuse ja määrab ära nende osakaalu ning kinnipeetaval pole subjektiivset õigust nõuda, et vangla talle pandud kohustust ei täidaks. Halduskohus tuvastas, et kaebajal ei esine piimatoodete tarbimist välistavat laktoositalumatust, mistõttu ei riku kaebajale vangla poolt piima ja keefiri andmine tema tervist. Hommikusöögi juurde pakutavate piimatoodete teega asendamata jätmisega ei riku vangla kaebaja subjektiivseid õigusi, sest vanglal puudub õigusaktidest tulenev kohustus toitlustada kinnipeetavat vastavalt viimase maitseeelistustele. Vangla valmistab ja väljastab toidu vastavalt menüüle. Kui menüüs on hommikusöögi kõrvale ette nähtud piimatoode, siis on vangla kohustatud väljastama kinnipeetavale ka menüüs märgitud piimatoote.
16. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul seega tegemist õiguslikult selge olukorraga, kuna vastustaja tegevuse aluseks on seadusest ja eelviidatud sotsiaalministri määrusest tulenevad nõuded ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla serveeriks talle 2 toidu kõrvale piima või keefiri asemel teed, kohvi või mahla, kui selleks puudub meditsiiniline näidustus.
17. Apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses rahaliste vahendite puudumisega ei ole asjassepuutuvad. Kaebajal ei ole kohustust talle hommikusöögi juurde väljastatud piimatooteid tarbida ning tal on õigus keelduda väljastatud piimatoodet vastu võtmast. Piimatoodetest vabatahtliku loobumise korral ei ole vanglal kohustust pakkuda asemele muid tooteid. Vangla on loonud kaebajale võimaluse omavahendite arvelt vangla kauplusest ise teed, kohvi ja mahla osta. Kaebaja rahaliste vahendite nappus piiraks tema valikuvabadust ka väljaspool vanglat ning tegemist ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuva argumendiga.
18. Käesoleval juhul ei saaks seega apellatsioonkaebust rahuldada ka juhul, kui eeldada apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt. Ringkonnakohus peab vajalikus viidata sellele, et A. Nikiforov on ka varem analoogse sisuga kaebusi esitanud ning haldusasjas nr 3-10-2323 taotles ta näiteks vangla kohustamist anda lõunasöögi juurde piima või keefiri asemel teed. Ka selles asjas tagastas ringkonnakohus lõppkokkuvõttes apellatsioonkaebuse selle ilmselge perspektiivituse tõttu ning 04.08.
19. a määrusega ei andnud Riigikohus kaebaja määruskaebusele menetlusluba. Eeltoodust tulenevalt on ka A. Nikiforovi käesolev apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning ringkonnakohus tagastab selle HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel.
20. Antud asjas esitas A. Nikiforov koos apellatsioonkaebusega ka taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjade lahendamisel nõustunud sellega, et juhul, kui TsMS-i menetlusabi sätete alusel esitati taotlus hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuid maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel (hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust), ei ole vajalik menetlusabi taotlust eraldi hinnata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.
21. a määrus asjas nr 3-2-1-56-07). Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 371 lg 2 oma sisult ja eesmärgilt sarnane TsMS § 637 lg 1 p-st 6 tuleneva alusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks (apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. TsMS § 637 lg 1 p 6 on omakorda analoogne säte HKMS § 187 lg 3 p-ga 5, mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks sellisest praktikast lähtumist ka halduskohtumenetluses. Tagastades apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel eraldi hindamata ja lahendamata. Madis Ernits Agu Timmi 3 Maili Lokk