1-07-3684/111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-3684 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mikk Segeri (Seger) kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi (Namm) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. märts 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Mikk Segeri kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võivad määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1.1 M. Seger tunnistati Pärnu Maakohtu 15.12.2008 otsusega, mis osaliselt tühistati Riigikohtu 19.10.2009 otsusega, süüdi KarS § 422 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat ja 6 kuud vangistust. M. Seger asus mõistetud karistust kandma 23.11.
4. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 23.11.2009 ja lõpp 23.11.
7. Tartu Maakohtu
8. märtsi 2013 määrusega jäeti M. Seger tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
9. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine liiga ennatlik ning M. Segeril on vaja jätkata vangistuse kandmist. Maakohus on seisukohal, et -1- M. Segeri poolt toime pandud kuriteo laadi ja raskust arvestades ei ole kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Maakohus leiab, et need positiivsed muutused, mis on praegu tekkinud süüdimõistetu käitumises, ja soov edaspidi elada seadusekuulekalt, võivad olla vaid ajutised või ebapüsivad, mistõttu veendumaks, et süüdimõistetu on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid, suhtumist ühiskonda ja mõttemaailma, oleks vaja veel aega. 3.
10. Maakohus hindas vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulas ära kaitsja ning süüdimõistetu arvamuse. 3.
11. Maakohus osundas Pärnu Maakohtu 15.12.2008 otsusele, millest nähtub, et M. Seger kannab vangistust selle eest, et ta mootorsõiduki juhina tahtlikult rikkus liiklusnõudeid, mille tagajärjel põhjustas ettevaatamatusest kolme inimese surma ja ühele inimesele raske tervisekahjustuse. Liiklusnõuete rikkumine seisnes lubatud sõidukiiruse ületamises ja vastassuunavööndis sõitmises. M. Segeril on mõistetud vangistusest kandmata üle 3,5 aasta. Maakohus viitab, et vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise risk. M. Seger on varem olnud impulsiivse, riskeeriva ja hoolimatu eluviisiga ning ohtralt tarvitanud alkoholi. M. Seger pani tahtlikult toime liiklusnõuete rikkumised ega hoolinud eelkõige kaasreisijate elust ega tervisest. Ta on küll vangistuse kandmisel ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid individuaalses täitmiskavas märgitud vabanemiseelne toimetulekuprogramm on veel omandamata. Viimane on maakohtu arvates vajalik enne vanglast vabanemist läbida, sest M. Segeril on vangistuse ajal esinenud ka vanglaametniku seadusliku korralduse eiramist ning talle tuli kahel korral (
12. a mais ja
13. a jaanuaris) kohaldada täiendavaid julgeolekumeetmeid. Maakohtu hinnangul on ka vangla pidanud M. Segerit kõrgohtlikuks avalikkusele. Maakohtu arvates ei ole praegu välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise järgselt toime panna uue liiklusalase kuriteo. 3.
14. Maakohtu määruse kohaselt ei ole kohtul tekkinud kindlat veendumust, et M. Seger ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks. Seda ka vaatamata sellele, et M. Segeril puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud ühe sotsiaalprogrammi, hüvitanud vabatahtlikult kannatanutele tekitatud kahju, soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt ja omab kindlat elukohta ning lähedaste toetust ja tal on võimalik saada töökoht XXX OÜ-s. Maakohus leiab, et süüdimõistetut, kes on sooritanud I astme liikluskuriteo, milles hukkus 3 inimest ja üks sai raskelt vigastada, ei ole õiglane praegu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui tal on vangistusest kandmata üle 3,5 aasta ja läbimata on vabanemiseelne toimetulekuprogramm, sest elektroonilise valve kohaldamine iseenesest ei välista uue kuriteo toimepanemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 4.1 M. Segeri kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M. Segeri tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
15. M. Segeri kaitsja leiab, et maakohus on hinnanud ebaõigesti ning ebapiisavalt KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb määrus tühistada. Kaitsja leiab, et maakohus on eksinud nii vangla iseloomustuses kui ka kriminaalhooldusosakonna arvamuses toodud uue kuriteo toimepanemise riski hindamisega. 4.
16. M. Segeri kaitsja arvates on maakohtu järeldus selle kohta, et M. Segeril on kalduvus alkoholi liigtarvitamisele, põhjendamatu ning alusetu. Kaitsja osundab asjaolule, et M. Segerit ei ole kunagi süüdi mõistetud liiklusalase kuriteo toimepanemises alkoholi tarvitamise -2- järgselt. Riigikohtu lahendist 3-1-1-83-09 nähtub, et M. Seger ei olnud kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ning ta mõisteti KarS § 424 ja § 422 lg 2 järgi õigeks mootorsõiduki alkoholijoobe seisundis juhtimises. Kaitsja on seisukohal, et isiku puhul, kes on viibinud juba peaaegu neli aastat vanglas, millise aja jooksul ei ole ta kordagi alkoholi tarvitanud, ei ole mingisugustki alust viidata alkoholi liigtarvitamise kalduvusele, kuivõrd eelviidatud aja jooksul on ilmselgelt muutunud isiku varasem alkoholi tarvitamise harjumus ning ka üldised hoiakud alkoholi tarvitamise suhtes. Kaitsja viitab vangla iseloomustusele, millest nähtub, et M. Seger on otsustanud kindlalt alkoholi tarbimisest loobuda. 4.
17. M. Segeri kaitsja märgib, et KarS § 76 lg 3 ei loetle katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ühe imperatiivse eeltingimusena vabanemiseelse toimetulekuprogrammi läbimist, mistõttu on maakohtu poolt eelviidatud motiivil isiku vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata jätmine ebaseaduslik. 4.
18. Määruskaebuse kohaselt ei nähtu maakohtu määrusest, millist eesmärki M. Segeri jätkuv vangistuses hoidmine kannab. Kaitsja leiab, et M. Seger ei soovi uusi kuritegusid toime panna, ta on paranenud ning puudub alus tema ühiskonnast isoleerimiseks. M. Seger mõistvat enda poolt toime pandud kuriteo raskust ja selle tagajärgi ning kahetseb väga. Kaitsja arvates on M. Segerile mõistetud karistus täitnud juba igakülgselt eripreventiivse eesmärgi. 4.
19. M. Segeri kaitsja väidab, et maakohtu määruse resolutiivosa ei vasta põhjendavas osas tuvastamist leidnud asjaoludele ja käsitleb seda KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisena. 4.
20. Kaitsja on arvamusel, et maakohus on jätnud M. Segeri vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise taotluse sisuliselt lahendamata, kuivõrd saabus kaitsja väitel kohtuistungile juba ette valmis kirjutatud määrusega. 4.
21. Lisaks märgib M. Segeri kaitsja, et määrust ei ole KrMS § 306 lg 3 kohaselt allkirjastatud. Samuti on kaitsja väitel allkirjastamata kohtuistungi protokoll. Oma arvamust põhjendab kaitsja asjaoluga, et kaitsjale edastatud määruse on allkirjastanud kohtuistungi sekretär oma digitaalallkirjaga. Kaitsja arvates on see samuti KrMS § 339 lg 1 p 10 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Vastus määruskaebusele
22. Ringkonnakohus tegi
23. aprill 2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 16.04.
24. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M. Segeri vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on M. Segeri tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks kaitsja poolt määruskaebuses väljatoodud aspektidest lähtuvalt. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhiliste põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja vastab vaid määruskaebuses esitatud olulisematele väidetele.
26. Ringkonnakohus leiab samuti, et kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, ühe sotsiaalprogrammi läbimine, kannatanutele vabatahtlik kahju hüvitamine, seaduskuuleka käitumise soov, kindla elukoha omamine, lähedaste toetus ning võimalus saada töökoht XXX OÜ-s ei pea andma automaatselt alust M. Segeri ennetähtaegseks vabastamiseks. -3- Ringkonnakohus osundab, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et hoolimata M. Segerit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole ennetähtaegne vabastamine tema poolt toimepandud rasket liikluskuritegu ja ärakantud karistuse pikkust arvestades veel põhjendatud.
27. Ringkonnakohus tuvastas M. Segeri karistusregistri andmetele tuginedes, et M. Segerit pole varasemalt alkoholijoobes sõidukijuhtimise eest karistatud ning esitas sellekohase päringu ka Tartu Vanglale, kust väljastati 10.04.2013 õiend, milles märgiti, et vangla iseloomustuses on eksitus ja ei vasta tõele M. Segerit iseloomustav asjaolu nagu oleks ta varasemalt sõidukit alkoholijoobes juhtinud. Nimetatud ekslik viga kinnipeetava M. Segeri iseloomustuses (tl 43) ei pea aga ringkonnakohtu arvates tähendama, et maakohtu määrus on järeldustes vale, või et nimetatud viga omas kaalukat osa süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest mittevabastamise küsimuse otsustamisel.
28. Ringkonnakohus märgib, et vangla iseloomustusel, sh kuriteo toimepanemise riski ja läbitud toimetulekuprogrammidega seonduval, ei ole ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu ja otsustavat tähendust ning ei anna alust teha üksnes vangla iseloomustuse pinnalt järeldust, et M. Segeri poolt juba kantud karistus on täitnud enda eesmärgi. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel on kohus vaba, võtmaks arvesse nii süüdimõistetu isiku kui ka toimepandud kuriteoga seonduvaid positiivseid ning negatiivseid aspekte.
29. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et M. Segerile mõistetud karistusest kantud osa, mis on vaid veidi üle poole kogu karistuse pikkusest, ei ole proportsionaalne süüdimõistetu poolt toimepandud teo raskusega ja M. Segeri süü suurusega. Hoolimata määruskaebuses välja toodud väidetavalt täidetud eripreventiivsetest eesmärkidest, riivaks ringkonnakohtu hinnangul just toimepandud teo raskust ja ärakantud karistusaja lühidust arvestades M. Segeri ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste, sh üldpreventiivsete, eesmärkidega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka käitumist enne ja pärast vangistust ning isikut vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa isikut vabastada vaid positiivsele käitumisele ja vabanemisel eesootavate tingimustele tuginedes. M. Seger on toime pannud ränga liiklusalase kuriteo, mille tulemusena kolm inimest hukkus ning üks sai tervisekahjustusi. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda kategoorilises vormis enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.
30. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja väide maakohtu erapoolikuse ja M. Segeri ning kaitsja õiguste rikkumise kohta põhjendamatu ning otsitud. Maakohtu istungi protokollist ning määrusest, mis erinevalt kaitsja poolt määruskaebuses väidetust on korrektselt allkirjastatud (tl 23-26), nähtub, et kohtuistung kestis 35 minutit, mille kestel on arvamuste küsimiseks kohtu poolt ära kuulatud nii M. Seger kui tema kaitsja. Kohtuistungil taandusi ei esitatud. Ringkonnakohus märgib, et kohtu veendumus ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamise otsustamisel võib kujuneda ka kohtuistungi ajal ning märkmete tegemine kohtuistungil ei ole kohtunikule keelatud, vaid isegi soovitatav. Kaitsja seisukoht kohtuniku -4- ennatliku siseveendumuse kujunemise osas on oletuslik ning põhineb ringkonnakohtu hinnangul kaitsja subjektiivsel arvamusel.
31. Ringkonnakohus märgib, et reeglina tulebki süüdimõistetul karistus lõpuni kanda ning üksnes erandlikud asjaolud õigustavad isiku ennetähtaegset vabastamist. Tähtaegseks vabanemiseks on süüdimõistetul oluline selle aja jooksul oma käitumise ja hoiakute muutmisega vangistuses edasi tegeleda, et luua eeldused edaspidiseks õiguskuulekaks eluks ja saavutada määruskaebuses nimetatud eesmärk oma edaspidise elu parandamiseks.
32. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole M. Segeri ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud ning M. Segeri ennetähtaegselt vabastamata jätmine on olnud põhjendatud ja seaduslik. Seega jätab ringkonnakohus M. Segeri kaitsja määruskaebuse rahuldamata ning M. Segeri tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -5- Mati Kartau