← Eesti

3-09-2950/92

Obsah (7)§ 67§ 70§ 133§ 100§ 69§ 12§ 90

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ning ohjeldusmeetmena määrati käeraudade kasutamine.

  1. A. Flotov esitas 10.12.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks seonduvalt kontaktisiku H. Aimi poolt ettekande nr. 1756A koostamisega, kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega 22.10.2009, kaebaja kartserisse paigutamisega ja kaebaja süüdimõistetute sektorisse paigutamisega. Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja hilisema mittevaralise kahju hüvitamise soovi. Tartu Halduskohtu 22.03.
  2. a kohtuotsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas eelnimetatud otsuse põhjendusel, et kaebusest oli võimalik välja lugeda kaebaja tahet vaidlustada lisaks toimingutele Tartu Vangla 20.11.
  3. a käskkirja nr. 1-4/1758 ja andis suunise välja selgitada, kas kaebaja soovib ka 22.10.
  4. a käskkirja nr. 1-4/1619 õigusvastaseks tunnistamist. 29.04.
  5. a kohtuistungil taotles kaebaja lisaks eelpoolnimetatud toimingute õigusvastaseks tunnistamisele ka Tartu Vangla 20.11.
  6. a käskkirja nr 1-4/1758 ja 22.10.
  7. a käskkirja nr 1-4/1619 õigusvastasuse tuvastamist motiivil, et soovib edaspidi esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
  8. Tartu Halduskohtu 19.05.
  9. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Analüüsides Tartu Vangla 20.11.
  10. a käskkirja nr 1-4/1758 leidis kohus, et see on välja antud õiguspäraselt. Kohus tuvastas, et kaebaja pani oma teoga toime

§ 67

p 1 rikkumise, mille kohaselt tuleb kinnipeetaval järgida vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglateenistujate seaduslikele korraldustele. Samuti rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra p-de 7.2.3 ja 7.1.3 nõudeid, mille kohaselt ei tohi teiste isikutega suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid ning kinni peetav isik on kohustatud käituma viisakalt teiste kinnipeetavate ja vangla teenistujatega. Kohus jõudis tõendeid analüüsides seisukohale, et distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati kaebaja süü ning peeti proportsionaalseks kaebaja karistamist kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarkaristuse kohaldamisel arvestati rikkumise iseloomu ja kinnipeetava enda suhtumist asjasse. A. Flotovile anti distsiplinaarmenetluse käigus võimalus anda oma õiguste kaitseks selgitusi, mida ta ka kasutas. Tal võimaldati tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga, mis on menetlust kokkuvõttev dokument ning milles kajastub kogutud tõendite nimekiri, nende analüüs ja tehtud järeldused ning ettepanek distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Kaebaja protokollile vastuväiteid ei esitanud. Tartu Vangla 22.10.

  1. a käskkirjaga nr 1-4/1619 seonduvalt märkis kohus, et peab julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendatuks ning kaevatavat käskkirja eesmärgipäraseks ja õiguspäraseks. Kohus nõustus vangla seisukohaga, et julgeolekuabinõude kohaldamine nende kinnipeetavate suhtes, kes on ohtlikud vangla julgeolekule ja teistele isikutele, on põhjendatud. Täiendavad julgeolekuabinõud on kohaldatavad ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ning kohaldatavad preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Vaidlustatud vangla toiminguid, mis seisnesid kontaktisiku H. Aimi poolt ettekande nr 1756A koostamises 21.10.2009, kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamises 22.10.2009, kartserisse paigutamises ja süüdimõistetute sektorisse paigutamises, analüüsides leidis kohus, et vangla kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikkunud 2 ning põhjendamatult ega õigusvastaselt tema suhtes meetmeid ei kohaldanud. Kaebajale ei ole põhjustatud rohkem kannatusi või ebamugavusi kui need, mis kaasnevad vanglas kinni pidamisega. Kohus asus seisukohale, et inspektor-kontaktisik H. Aim ei ole oma ettekandes nr 1756A toonud välja väidet, et kaebaja ähvardas teda tapmisega. Seetõttu on väär kaebaja väide, et kaebaja sai distsiplinaarkorras karistada üksnes H. Aimi ettekande alusel. Kohus pidas seaduslikuks kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise 22.10.
  2. a käskkirja alusel, mida kaebaja antud asjas on vaidlustanud ning kohus on õiguspäraseks pidanud. Käeraudade kohaldamist rakendati käskkirja kohaselt ajal, mil vanglaametnik siseneb kambrisse ja seal viibib. Väidet, et käeraudu kohaldati tema suhtes kambris pidevalt, ei ole kaebuse esitaja millegagi tõendanud. Samuti on seaduslik kaebaja kartserisse paigutamine, kuna seda on tehtud Tartu Vangla 20.11.
  3. a käskkirja nr 1-4/1758 alusel, mida kaebaja antud asjas on vaidlustanud ning kohus õiguspäraseks pidanud. Kaebaja õigusi ei ole rikutud ka sellega, et tema kui vahistatu paigutati süüdimõistetutega ühte sektsiooni, kuna teda hoiti ka seal endiselt eraldi lukustatud kambris ja tagati eraldihoidmise printsiip. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela paigutada ühte osakonda kinnipeetavat ja vahistatut, kui nad mõlemad asuvad lukustatud kambris ja tagatud on nende suhtes eraldihoidmise printsiibi järgimine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. A. Flotov esitas apellatsioonkaebuse ja selle täienduse, milles palub Tartu Halduskohtu 19.05.2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Edasikaebuses märgitu kohaselt toimus asja läbivaatamine kohusetundetult ja eelarvamuslikult. Kaebaja arvates rikkus halduskohus kohtumenetluse normi, kuna kohtunik lahendas ise enda mittetaandamise küsimuse. Kaebaja leidis, et halduskohus on ebaõigesti tõendeid hinnanud ning neid moonutanud. Kohus ei arvestanud kaebaja seisukohti ja põhjendusi. Kaebaja leiab, et ettekanded nr 1756-A ja 1756 on absurdsed ja ekslikud. Selgusetuks jääb, miks ei andnud julgeolekutöötaja V. Reiko, kellega kaebaja vestles, kirjalikke selgitusi. Nimetatud ettekannetest sai kaebaja teada alles 18.11.2009, millest ta järeldab, et need olid koostatud pärast intsidenti ja vormistatud tagasiulatuvalt. Kaebaja märgib, et halduskohus luges õiguspäraseks käskkirja nr 1-4/1758 ja pidas tegelikkusele mittevastavaks kaebaja põhjendusi H. Aimi ametiülesannete täitmatajätmise, ebaseadusliku ja õigusvastase käitumise kohta. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla töötajad rikkusid oma tegevuse ja tegevusetusega tema subjektiivseid õigusi, samuti seaduslikke nõudmisi. 22.10.
  5. a käskkiri nr 1-4/1619 ei vasta HMS-i §-le 54 ning vanglal ei ole õigust hoida kaebajat käeraudades iga päev nii kambris sees kui väljaspool.

§ 70lg 2 alusel ei tohi kasutada ohjeldusmeedet üle 12 tunni.

Vanglal on õigus kasutada erivahendeid konkreetse kaasuse korral, selle toimepanemise hetkel ja ühekordselt. Kaebaja leiab, et kohtunik rikkus kohtumenetluse norme, kui jättis üle kuulamata tema poolt nimetatud tunnistajad.

  1. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning halduskohtu 19.05.2011 otsuse muutmata. Väär on edasikaebuses märgitu, mille kohaselt halduskohus märkis tapmisähvarduse kellaajaks 10.
  2. Kohtuotsuse põhjenduste p-s 1 märgiti, et kella 10.05 paiku ähvardas vahistatu A. Flotov H. Aimi tapmisega, ning see väide tuleneb Tartu Vangla 20.11.
  3. a käskkirjast nr 1-4/1758 ning vanglaametniku M. Põdra 21.10.
  4. a ettekandest nr
  5. 3 Kaebaja ei märgi, mida oleksid tema poolt taotletud tunnistajad võinud sellist öelda, mis olnuks kohtuotsuse tühistamise põhjuseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.05.
  7. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  8. Kaebaja vaidlustas Tartu Vangla 20.11.
  9. a käskkirja nr. 1-4/1758 ja tema selle haldusakti alusel kartserisse paigutamise põhjusel, et temale määratud distsiplinaarkaristus oli õigusvastane, kuna distsiplinaarmenetlus viidi läbi ühepoolselt, st menetlusnorme rikkudes. Samuti vaidlustas kaebaja kontaktisiku H. Aimi poolt ettekande nr. 1756A koostamist põhjusel, et see on sisult ebaõige, kuna kaebaja ei ähvardanud H. Aimi tapmisega, vaid nõudis temalt töökohustuste täitmist. Ringkonnakohus nõustub distsiplinaarkaristuse määramise ja kohaldamise osas halduskohtuga, et tegemist ei olnud õigusvastaste toimingute ja haldusaktiga, sest distsiplinaarmenetluse läbiviimist kajastavate materjalide alusel ei ole põhjust nõustuda kaebaja arvamusega, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi ühepoolselt ja menetlusnorme rikkudes.
  10. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani vahistatu A. Flotov toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 21.10.2009 kella 07.50 ajal käitus ta inspektor-kontaktisik H. Aimiga ebaviisakalt (oli agressiivne, karjus, vehkis kätega) ning kasutas tema suhtes ähvardavat väljendit. Samal päeval kella 10.05 paiku tehtud kõnes valvurile ähvardas vahistatu inspektor-kontaktisik H. Aimi tapmisega. Ettekandest nr. 1756A 21.10.2009 nähtuvalt selgitas inspektor-kontaktisik H. Aim, et 21.10.2009 kella 07.50 ajal käitus vahistatu A. Flotov kambris 3094 agressiivselt ja ähvardas teda. Inspektor–kontaktisik on märkinud, et kaebaja nõudis ühe tunni jooksul julgeolekutöötajat, vastasel juhul ta ei vastutavat oma tegude eest ning ähvardas kontaktisikut, et viimane veel kahetseb, kui kaebaja soove kohe ei täideta. Inspektor-kontaktisik H. Aim ei ole oma ettekandes nr. 1756A, mida kaebaja on vaidlustanud, väitnud, et kaebaja ähvardas teda tapmisega juba 21.10.2009 kella 07.50 paiku. Seetõttu ei ole õige kaebaja väide, et kuna ta ei ähvardanud H. Aimi tapmisega, sai ta distsiplinaarkorras karistada H. Aimi ettekande põhjal alusetult, kuna viimane esitas kaebaja kohta valeandmeid. Selle kohta, et kaebaja ähvardas H. Aimi tappa samal päeval kell 10.05 teisele vanglaametnikule tehtud kõne käigus, on ettekande koostanud vanglaametnik M. Põder (tl 9). Vanglaametnike poolt ettekande kirjutamine toimunud distsipliinirikkumiste kohta on igati seaduspärane, sest

§ 133

järgi on vanglaametnikud kohustatud vangla direktorit teavitama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtumitest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirja täitmist ja vangla julgeolekut. Kaebaja on 21.10.2009 toime pannud

§ 67

p-i 1 rikkumise, mille kohaselt tuleb kinnipeetaval jälgida vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglateenistujate seaduslikele korraldustele. Samuti rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra p. 7.2.3 ja p. 7.1.3 nõudeid, mille kohaselt ei tohi teiste isikutega suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid ning kohustus on käituda viisakalt ka teiste kinnipeetavate ja vangla teenistujatega. Distsiplinaarsüütegu on tõendatud valvur M. Põderi ettekandega nr. 1756, inspektor-kontaktisik H. Aimi ettekandega 1756A ja julgeolekuosakonna spetsialisti ettekandega 1756-B. Samuti on asja kohta andnud seletuse A. Flotov ise, kes on võtnud 4 omaks nii selle, et 21.10.2009 oli tal sõnavahetus inspektor-kontaktisikuga, kui ka selle, et ta helistas mõne aja pärast valvurile, kellega vestles kõrgendatud toonil, nõudes julgeolekutöötajat ja kasutades „ebanormaalset sõnavara“, sest väidetavalt oli ta inspektor-kontaktisiku peale vihane ja närvisüsteem ei pidanud vastu (tl 13-15). Samast seletusest nähtub, et kohe pärast telefonikõnet saadeti kaebaja juurde vangla julgeolekuosakonna töötaja ning kaebaja kutsuti hiljem ka julgeolekutöötaja juurde välja, kes küsis kaebajalt selle kohta, kas viimane telefonikõnes ähvardas H. Aimi tappa. Asjaolu, et oma seletuses tunnistab kaebaja küll vihahoos ebatsensuursete sõnade kasutamist, kuid ei tunnista tapmisega ähvardamist põhjusel, et seda ta ei teeks, kuna on just seetõttu ise vanglasse sattunud, ei anna veel alust järeldada, et kaebaja tõesti telefonikõnes H. Aimi tapmisega ei ähvardanud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kaebaja kõne vastu võtnud M. Põdra 21.10.

  1. a ettekandes ning kuna tapmisähvardust ei esitatud otse H. Aimile endale, vaid kaebaja poolt tehtud kõnes teisele vanglaametnikule, siis ei ole usutav kaebaja väide, et H. Aim on M. Põdra lihtsalt nõusse saanud kaebaja vastu avalduse kirjutamiseks. Seda, et tapmisähvardus siiski oli, kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka julgeolekuosakonna spetsialisti 27.10.
  2. a ettekanne (tl 11), millest nähtuvalt on tapmisähvardusega seoses vesteldud ka H. Aimiga ja kaalutud kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamist. A. Flotovit on teavitatud tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle on antud distsiplinaarmenetluse käigus võimalus oma õiguste kaitseks selgitusi anda ja kaebaja on seda õigust kasutanud. Samuti on kaebaja tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga, mis on menetlust kokkuvõttev dokument ning milles kajastub kogutud tõendite nimekiri, nende analüüs ja neist tehtud järeldused ning ettepanek distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Kui kaebaja leidis, et tõendeid ei ole kogutud piisavalt või nendest on tehtud ebaõiged järeldused, oli kaebajal õigus esitada distsiplinaarmenetluse protokollile omad vastuväiteid, mida kaebaja teinud ei ole. Üksnes asjaolu, et kaebaja õigustab oma käitumist, mida vastustaja käsitles raske distsipliinirikkumisena, sellega, et inspektor-kontaktisiku käitumine ei rahuldanud teda, ei tähenda veel, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õigusvastane.

§ 100

lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi.

§ 100lg 1 p 3 kohaselt on vahistatu kartserikaristuse maksimaalne määr 30 ööpäeva.

Kaebajale määrati karistuseks 10 ööpäeva kartserit ning selle määramisel arvestati distsipliinirikkumise iseloomu, raskusastet ja kinnipeetava enda suhtumist asjasse, samuti ka seda, et teda oli 08.10.2009 tutvustatud vangistuse täideviimist reguleerivate aktidega, mistõttu oli A. Flotov teadlik kinni peetava isikute kohustustest ja rikkus neid süüliselt. Kergendava asjaoluna on karistuse määramisel arvesse võetud seda, et alates kaebaja paigutamisest Tartu Vanglasse 07.10.2009 kuni 21.10.2009 ei olnud A. Flotov muid distsipliinirikkumisi toime pannud. Seega on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul jätnud esitatud kaebuse A. Flotovile määratud distsiplinaarkaristusega seonduvas osas põhjendatult rahuldamata.

  1. 22.10.
  2. a käskkirja nr 1-4/1619 ja kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamist 22.10.2009 vaidlustas kaebaja põhjusel, et tema hinnangul kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid alusetult, kuna ta ei ähvardanud 21.10.2009 H. Aimi tappa, samuti ka põhjusel, et kuna ta oli 22.10.2009 vahistatu, siis ei oleks tema suhtes võinud täiendavaid julgeolekuabinõusid üldse kohaldada (tl 19, 30, 115). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seoses enda paigutamist süüdimõistetute osakonnas asuvasse kambrisse vaidlustas kaebaja viitega Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-91-
  3. 5
  4. Tartu Vangla 22.10.
  5. a käskkirjaga nr 1-4/1619 kohaldati vahistatu A. Flotovi suhtes

§ 69

lg 1 ja lg 2 p 5 ning lg 4 ja § 70 lg 1 alusel alates 22.10.2009 täiendavaid julgeolekuabinõusid ning ohjeldusmeetmena määrati kasutada A. Flotovi suhtes käeraudu ajaks, kui vahistatu viibib väljaspool elukambrit ja ka peale sihtkohta jõudmist, välja arvatud jalutusboksis viibimisel. Käeraudu määrati kasutada ka ajaks, mil vanglaametnik siseneb A. Flotovi kambrisse. Käerauad eemaldatakse vanglaametniku poolt kambrist lahkumisel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajendina märgiti käskkirjas, et vahistatu A. Flotov pani 21.10.2009 toime õigusrikkumise, käitudes kõigepealt elukambris inspektorkontaktisikuga agressiivselt ning ähvardas teda hiljem tapmisega, millest nähtub, et vahistatu A. Flotov on ohtlik teistele isikutele. Ennetamaks otsese ohu tekkimist ning võimaliku raske õigusrikkumise sooritamist, peeti preventiivsel eesmärgil vajalikuks kaebaja suhtes võtta tarvitusele täiendav julgeolekuabinõu, tagamaks vanglas viibivate isikute turvalisus. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub kord kuus esimesel esmaspäeval (tl 6).

§ 69

lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Sama paragrahvi lg 2 p-i 5 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud ohjeldusmeetmete kasutamine.

§ 70

lg 1 kohaselt võib sama seaduse § 69 lg 2 p-s 5 sätestatud ohjeldusmeetmena kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.

  1. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12). Samas on kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamisel või meetme valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Seetõttu ei ole ka alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid varasemalt juba tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Toimiku materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja
  2. a vanglas teist korda ja Tartu Vanglasse paigutati ta vahistatuna 07.10.2009.a. 21.10.2009 Tartu Vangla direktori nimele koostatud ettekannetes teatasid inspektor-kontaktisik H. Aim ja valvur M. Põder kaebaja õigusrikkumisest, mis seisnes selles, et 21.10.2009 kella 07.50 ajal käitus ta inspektorkontaktisik H. Aimiga ebaviisakalt (oli agressiivne, karjus, vehkis kätega) ning kasutas tema suhtes ähvardavat väljendit. Samal päeval kella 10.05 paiku ähvardas kaebaja inspektor– kontaktisikut tapmisega. Kuigi toimiku materjalidest nähtuvalt andis kaebaja juhtunu kohta oma seletuse alles 18.11.2009 (tl 13-15) ja sama intsidendi osas määrati A. Flotovile distsiplinaarkaristus 20.11.2009 käskkirjaga, ei anna see ringkonnakohtu hinnangul veel alust asuda seisukohale, et 22.10.
  3. a käskkiri nr 1-4/1619 oleks õigusvastane. Saades informatsiooni selle kohta, et vahistatu A. Flotov käitus 21.10.2009 inspektor-kontaktisikuga agressiivselt ning ähvardas teisele vanglaametnikule tehtud kõnes inspektor-kontaktisikut ka ära tappa, oli vanglal 6 ringkonnakohtu hinnangul tekkinud piisav põhjendatud kahtlus selleks, et A. Flotov võib kaitstavat õigushüve, teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervist, kahjustada. Seega arvestades asjaolu, et kaebaja puhul oli tegemist isikuga, kes on juba varasemalt karistatud ning isikuga, kes esitas vanglaametniku suhtes tapmisega seonduva ähvarduse, peab ringkonnakohus Tartu Vangla
  4. a käskkirja nr 1-4/1619 selle andmise ajal igati õiguspäraseks, sest ennetava ja tõkestava meetme rakendamine oli suunatud õigushüve kahjustamise ärahoidmisele ning esines põhjendatud kahtlus, et õigushüve kahjustamine on tõenäoline. Lisaks sellele ei ole A. Flotov seadnud kahtluse alla julgeolekuabinõu valikut ning julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud õigusrikkumine on tõendamist leidnud ka hilisemalt läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus, mille tulemusena koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja on kohtud sama menetluse käigus pidanud samuti õiguspäraseks ja põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on seaduslik ka vangla toiming, e. kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 22.10.2009, sest seda on tehtud 22.10.
  5. a käskkirja alusel, mida kaebaja on antud asjas on vaidlustanud ning kohus õiguspäraseks pidanud. 05.09.2011 esitatud apellatsioonkaebuse täienduses (tõlge kd. II, lk 32-33) on kaebaja küll märkinud, et tema arvates on ohjeldusmeetmete kohaldamine 7 kuu vältel õigusvastane, kuid toimikus olevatest halduskohtule esitatud kaebustest ja selle täiendustest ei nähtu, et kaebaja oleks juba esimese astme kohtus vaidlustanud seda, kui kaua tema suhtes 22.10.
  6. a käskkirja nr 1-4/1619 alusel ohjeldusmeetmeid rakendati, ega ka vangla toiminguid või haldusakte, millega 22.10.
  7. a käskkirja kohaselt igakuiselt otsustati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise või jätkamise üle. Samuti sätestas kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 34 lg 3, et ringkonnakohtus ei saa esitada nõudeid, mida esimese astme kohtule ei esitatud ja sama sätestab ka hetkel kehtiva HKMS § 182 lg 3, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus anda käesoleva vaidluse käigus hinnangut ka sellele, kas kaebaja suhtes alates 22.10.2009 kohaldatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine väidetavalt seitsme järgneva kuu jooksul oli õiguspärane või mitte.
  8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ka sellega, et tema kui vahistatu paigutati täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisel 22.10.2009 teise kambrisse, mis asus süüdimõistetute sektsioonis.

§ 12

lg 1 p 3 alusel hoitakse vanglas eraldi kinnipeetavaid ja vahistatuid.

§ 90lg 3 kohaselt hoitakse vahistatuid ööpäev läbi lukustatud kambris.

Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela paigutada ühte osakonda kinnipeetavat ja vahistatut, kui nad on mõlemad endiselt lukustatud kambris ja tagatud on nende suhtes eraldihoidmise printsiip. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja kui vahistatu ja tema suhtes kohaldatavate kinnipidamistingimuste osas oleks pärast 22.10.2009 muutunud midagi peale kambri asukoha vangla erinevates elusektsioonides. Ta asus endiselt lukustatud kambris vastavalt

§ 90lg-le 3.

Üksnes see, et lukustatud kamber ei asunud enam eeluuritavate eluhoones, vaid süüdimõistetute eluhoones, ei saanud kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane ka kaebaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.

  1. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-91-06, sest selle lahendi kohaselt peeti õigusvastaseks juba süüdimõistetud isiku jätkuvat kinnipidamist vahistatutele ettenähtud tingimustes põhjusel, et vahistatutele ette nähtud kinnipidamisrežiim on mõnevõrra rangem süüdimõistetute omast.
  2. Samuti ei olnud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine vahistatu suhtes õigusvastane, sest

§ 90lg 1 järgi kohaldati eelvangistuse kandmisele ka sama seaduse 7 1, 2 ja 7 ptk.

sätteid ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseid sätestav

§ 69

asub

teises peatükis, mistõttu kohalduvad nimetatud sätted ka vahistatule.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ka kaebaja viited sellele, et ta esitas kohtunik M. Priksi suhtes taandamisavalduse, kuid sama kohtunik vaatas asja siiski ise uuesti läbi ega ka väited selle kohta, et halduskohus jättis põhjendamatult üle kuulamata tema poolt taotletud tunnistajad. 08.12.2010 esitas kaebaja tõesti halduskohtuniku suhtes taandamisavalduse (tl 116), kuid see lahendati TsMS §-s 26 ettenähtud korras, so juhul, kui taandatav kohtunik ennast ise ei taanda, lahendab taandusavalduse kohtu esimees. Mõlemad taandamisavalduse lahendamiseks tehtud määrused, sh Tartu Halduskohtu esimehe 03.01.
  2. a määruse, on kaebaja 28.12.2010 ja 17.01.2011 isiklikult kätte saanud (tl 124p ja 141p). 08.12.2010 esitatud kaebuse täienduses taotles kaebaja kutsuda tunnistajatena kohtusse inspektor-kontaktisik H. Aim ja J. Luberg. Samas on kaebaja jätnud põhjendama, milliseid tema poolt esitatud kaebust põhjendavaid väiteid peavad need tunnistajad oma ütlustega kinnitama. Arvestades seda, et J. Luberg ei ole olnud seotud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisega ega ka tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, siis jättis halduskohus põhjendatult J. Lubergi tunnistajana üle kuulamata. H. Aim on distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus 21.10.2009 juhtunu kohta ettekande kirjutanud. Ei ole tõenäoline, et ta oleks tunnistajana öelnud kohtus midagi varasemaga väljendatust oluliselt erinevat ning ta ei ole muul viisil olnud seotud kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise või distsiplinaarkaristuse määramisega. Seetõttu puudub alus asuda seisukohale, et ka tema tunnistajana kohtusse kutsumata jätmine oleks kuidagi rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi või võimalusi oma väiteid tõendada.
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel A. Flotovi enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 8 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.