← Eesti

3-12-222/27

Obsah (9)§ 29§ 38§ 39§ 117§ 3§ 43§ 54§ 121§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.06.2012, Tartu Haldusasja number 3-12-22

§ 29lg 3 p 4 alusel.

Kaebuse esitajad ja kolmandad isikud vaidlustasid hankija nimetatud otsused riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO) ja VAKO tunnistas 16.09.

  1. a otsustega (I kd tl 33–39 ja 40–43) hankija otsused kehtetuks. 2
  2. AS Narva Vesi kõrvaldas 13.12.
  3. a käskkirjaga nr 32 (II kd tl 167) ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus, Eco Environment Oy ja Water SER SIA

§ 38lg 1 p 6 alusel valeandmete esitamise tõttu hankemenetlusest.

Sama kuupäeva käskkirjaga nr 33 (II kd tl 168) otsustas AS Narva Vesi ühispakkujad AS Merko Ehitus ja Krüger AS kvalifitseerida ning nende pakkumus vastavaks ja edukaks tunnistada.

  1. 23.01.2012 jättis VAKO otsusega nr 256-11/122436 (I kd tl 9–19) ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA vaidlustuse (I kd tl 44–46) rahuldamata.
  2. 02.02.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja OÜ Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA kaebus (I kd tl 1–6), milles nad palusid VAKO 23.01.
  3. a otsuse nr 256-11/122436 ja AS Narva Vesi poolt tehtud otsuste tühistamist. Kaebajad leidsid, et vaidlustatud otsustega rikutakse nende õigusi, kuna nad ei ole hankijale valeandmeid esitanud, on täitnud kõik riigihankes osalemise ja pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise eeldused ning kõige soodsaima pakkumuse esitajatena on neil alus taotleda hankelepingu sõlmimist. Neid seisukohti põhjendasid kaebajad väidetega, et Pihkva veepuhastusjaama projekteerimisega seotud andmed puudutasid referentsobjekti, mida HT osa III.2.3 punkt 9.4.4 alapunkt (ii) nõuetele vastavuse tõendamiseks arvesse võtta ei saanud, tegemist ei olnud

§ 38

lg 1 p 6 viidatud andmetega, VAKO ja vastustaja on laiendanud selle sätte kohaldamisala ja puudus alus nende hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Kolmandate isikute kohta tehtud otsuseid pidasid kaebajad

§ 39

lg 1 ja 6, § 47 lg 1, § 50 lg 1 ja 2 tuginedes õigusvastasteks väites, et vastustaja pole sisuliselt kontrollinud nende kvalifikatsiooni vastavust hanketeates toodud tingimustele ning lisasid, et tulenevalt

§ 117

lg 1 on nende kaitstavaks huviks ka õigus võrdsele kohtlemisele ning uue hankemenetluse läbiviimisele. 08.03.2012 edastatud täiendavas seisukohas (II kd tl 169–171) väitsid kaebajad, et

§ 38

lg 1 p 6 eesmärgiga ei saa olla kooskõlas kui hankija hakkab pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise asemel otsima alust pakkuja kõrvaldamiseks kontrollides seejuures teavet, mis arvesse võtmisele ei kuulu ja lisasid, et nende hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on vastuolus

§ 3punktides 1, 3 ja 4 sätestatuga.

Kolmandate isikute kohta tehtud otsuste osas märgiti täiendavalt, et nendega rikutakse kaebajate õigusi võrdsele kohtlemisele ja heale haldusele ning märgiti, et vaidlustusmenetluse toimikus olev kvalifitseerimise kontrollleht viitab sellele, et kolmandate isikute vastavust ei ole nõuetekohaselt kontrollitud.

  1. AS Narva Vesi palus oma vastuses (II kd tl 155–156) jätta kaebus rahuldamata, pidas vaidlustatud otsuseid seadusepärasteks ja põhjendatuteks ning märkis, et ei pea mõistlikuks esitada vaidlustusmenetluses korduvalt juba esitatud vastuväiteid.
  2. Kolmandate isikutena kaasatud AS Merko Ehitus ja Krüger AS pidasid oma kirjalikus seisukohas (II kd tl 148–153) kaebust alusetuks, kirjeldasid oma seisukohti selles esitatud väidete suhtes ning leidsid, et olukorras, kus kaebaja on esitanud valeandmeid, oli hankijal kohustus kõrvaldada ta hankemenetlusest

§ 38lg 1 p 6 alusel.

Nende endi kohta tehtud otsuste osas märgiti, et kaebaja on esitanud pelgalt põhjendamata kahtlusi, mille kohta pole võimalik esitada adekvaatseid vastuväiteid, nende vaidlustamiseks puudub kaebajal tema hankemenetlusest kõrvaldamise tõttu üldse õigus ja selles osas tuleks kaebus läbi vaatamata jätta. 08.03.2012 edastatud seisukohtades (II kd tl 184–187) esitasid kolmandad isikud kaebajate täiendavatele väidetele oma vastuväited märkides muuhulgas, et FCG Finnish Group OY tõendi kohaselt ei ole kaebaja tehnoloog üleüldse olnud Pihkva Veetöötlusjaama projekteerija ning leidsid, et kaebaja täiendavad dokumendid ja taotlus nende saamiseks on asjassepuutumatud, kuna ta on ilma konkreetsetele kahtlustele tuginemata vaidlustanud AS 3 Narva Vesi 13.12.

  1. a käskkirja nr 33 ega saa kohtueelse menetluse kohustuslikkuse tõttu enam kaebuse alust muuta.
  2. 19.03.
  3. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus märkis, et vaidluse põhjuseks on kaebajate poolt kaasatud vastutava veepuhastuse tehnoloogi kvalifikatsioon. AS Narva Vesi on kehtestanud HT (I kd tl 23–28) osa III punkti 2.3 alapunkti 9.4.4 jaotises (ii) (I kd tl 27), et pakkuja vastutaval veepuhastuse tehnoloogil peab olema viimase kümne aasta jooksul vähemalt viieaastane töökogemus veepuhastusjaama puhastustehnoloogia projekteerijana pinnavee puhastusjaamade rajamisel, millest üks on tootlikkusega vähemalt 15 000 m 3 ööpäevas. Kaebajad ei vaidle sisuliselt selle üle, et nende poolt kaasatud veepuhastuse tehnoloogi Jorma Pääkköneni kogemuse kohta esitatud andmed ei vasta Pihkva veepuhastusjaama osas tegelikkusele, kuid leiavad, et see ei oma tähendust, sest tegemist oli referentsobjektiga, mida ei saanud aluseks võtta

§ 38lg 1 p 6 kohaldamisel (I kd tl 3–4).

Nõuded, mida hankija pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse suhtes esitada või kehtestada võib, on loetletud

§-s 41 ning kuna seejuures on esimese lõike viiendas punktis ära nimetatud ka andmed pakkuja või tema juhtide ja teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute vastavate teenuste osutamiseks või vastavate ehitustööde juhtimiseks vajaliku kogemuse, hariduse ja kvalifikatsiooni kohta, on tegemist hankija poolt

teise peatüki kolmandas jaos sätestatu alusel kehtestatud nõudega, mille kohta valeandmete esitamine saab kaasa tuua pakkuja kvalifitseerimata jätmise. HT osa III punkti 2.3 alapunkti 9.4.4 jaotises (ii) (I kd tl 27) on vastutava veepuhastuse tehnoloogi kogemuse tõendamiseks vajalike veepuhastusjaamade kohta esitatud tingimus, et need peavad olema pakkumuste esitamise tähtajaks valmis ehitatud, tellijale üle antud ja alates vastuvõtuakti allakirjutamisest vähemalt kuus kuud edukalt töötanud ning lisatud, et tõenduseks tuleb esitada muuhulgas kinnitus vormil XI-e. Kuna niisugusel kujul kehtestatud tingimus on väga konkreetselt määratletud ja seetõttu vaid üheselt mõistetav, ei saanud seda kuidagi käsitleda nii, et tohib esitada andmeid ka selliste objektide kohta, mis neile tingimustele ei vasta. Kaebajad on kandnud vormile XI-e Pihkva veepuhastusjaama, mille projekteerimisel ei osalenud ei Jorma Pääkkönen ega tema tööandja Finnish Consulting Group (FCG; VAKO toimiku jaotus 4) ja esitanud seega teadlikult niisuguseid valeandmeid, mis pidid kaasa tooma nende hankemenetlusest kõrvaldamise. Kuna hanketeate kohaselt oli nõutav vastutava veepuhastuse tehnoloogi kogemust tõendavate andmete kandmine just kinnituse vormile XI-e, ei saa mingit tähendust omada see, kas tehnoloogina kaasatud isiku CV-s oli ära toodud mõni objekt, mis vastas nõutud tingimustele. Lisaks ei sõltu vastavate objektide olemasolust midagi ka seepärast, et antud juhul ei ole hankija otsustanud vaidlustatud käskkirjas mitte kaebajate kvalifitseerimata jätmise üle nende vastutava veepuhastuse tehnoloogi kogemuse tingimustele mittevastavuse pärast, vaid on nad hankemenetlusest kõrvaldanud valeandmete esitamise tõttu.

§ 38

lg 7 nõuab, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta tuleb teha kirjalik põhjendatud otsus. HMS § 56 lg 1 sätestatu lubab haldusakti põhjendused esitada kas haldusaktis endas või muus dokumendis, millele on selles viidatud. AS Narva Vesi 13.12.

  1. a käskkirjas nr 32 (II kd tl 167), on ära toodud ainult kaebajate kõrvaldamise õiguslik alus, kuid seal sisaldub ka viide hindamiskomisjoni 16.11.
  2. a protokollile nr 2 (VAKO toimiku jaotus 4), milles on olemas faktiliste asjaolude üksikasjalik kirjeldus, viited aluseks võetud dokumentaalsetele tõenditele ning põhjendused koos viidetega riigihangete seaduse ja hanketeate konkreetsetele sätetele. Seega sai see käskkiri olla ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus, Water Ser SIA ja Econet OY riigihanke nr 122436 menetlusest kõrvaldamise õiguspäraseks aluseks ning Riigihangete vaidlustuskomisjonil puudus põhjus käskkirja kehtetuks tunnistada. 4 Lisaks enda hankemenetlusest kõrvaldamisele on kaebajad vaidlustanud ka AS Merko Ehitus ja Krüger AS kohta tehtud otsused, peab nende ühispakkujate kvalifitseerimist õigusvastaseks ning oma õigusi rikkuvaks. Seejuures ei ole nad esitanud aga midagi muud kui üksnes väited, et nende ühispakkujate kvalifikatsiooni pole sisuliselt kontrollitud (I kd tl 4) ning oletustel rajanevad kahtlused (II kd tl 169–171 ja 181–183). Viimatinimetatud kahtlused koos dokumentide väljanõudmise taotlusega esitasid kaebajad kohtule menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaja viimasel päeval 08.03.
  3. HKMS § 271 lg 3 tulenevalt pole neid enam võimalik arvestada, sest uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada vähemalt kaks tööpäeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Ühispakkujate AS Merko Ehitus ja Krüger AS kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise on hankija AS Narva Vesi otsustanud oma 13.12.
  4. a käskkirjaga nr 33 (II kd tl 168). Selles on ära toodud otsustatu õiguslikud alused ja viide hindamiskomisjoni 16.11.
  5. a protokollile nr
  6. Nimetatud dokumendis (VAKO toimiku jaotis 10) on olemas faktiliste asjaolude kirjeldus ning põhjendused koos viidetega dokumentaalsetele tõenditele, hanketeate asjakohastele punktidele ja riigihangete seaduse sätetele. Protokollist, sellele lisatud sama komisjoni 17.08.
  7. a protokollist nr 1 ja muudest lisadest nähtub, et hindamiskomisjon on vaatamata kaebajate vastupidisele väitele siiski kontrollinud nende ühispakkujate vastavust ka sisuliselt, kuid eraldi on välja toodud vaid need tingimused, mis olid komisjoni enda poolt kahtluse alla seatud. Seejuures on 17.08.
  8. a protokollis nr 1 leitud, et ühispakkuja AS Merko Ehitus ja Krüger A/S vastas kõigis kajastamata punktides ja aspektides riigihanke nr 122436 hanketeates toodud kvalifitseerimise tingimustele. 13.12.
  9. a protokollis nr 3 on see ühispakkuja vastavaks loetletud ka varasema kvalifitseerimata jätmise põhjustanud tingimuste osas. Eelnevalt juba nimetatud 17.08.
  10. a protokoll nr 1 ning 16.11.
  11. a protokollid nr 2 ja 3 koos lisadega (VAKO toimiku jaotised 4 ja 10) kinnitavad, et kaebajate vastavuse kontrollimine ja hindamine toimus täpselt samadel alustel teiste pakkujatega ja seetõttu ei vasta tõele väide nagu oleks koheldud kolmandaid isikuid neist soodsamalt.

§ 117

lg 1 kohaselt võib hankija tegevuse vaidlustada üksnes niisugune pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel oli vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda. Ühispakkujad AS Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA kõrvaldati riigihanke nr 122436 menetlusest valeandmete esitamise tõttu. Kuna hankija AS Narva Vesi vastav haldusakt on igati õiguspärane, ei olnud neil ühispakkujatel vaidlustuse esitamise hetkel ega ole ka praegu võimalust hankemenetluses osaleda ja seepärast ei saa teiste pakkujate kohta tehtud otsused üldse puutuda nende õigustesse. Eeltoodud järeldustel on OÜ Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA kaebus kõigi selles esitatud nõuete osas põhjendamatu. Seega tuleb kaebus täies ulatuses rahuldamata jätta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Kaebajad esitasid 29.03.2012 apellatsioonkaebuse, milles taotlevad nõuda AS-ilt Narva Vesi välja kolmandate isikute pakkumuse koosseisus esitatud andmed ja dokumendid ühispakkujate vastavuse kohta hanketeates toodud kvalifitseerimise tingimustele; tühistada Tartu Halduskohtu 19.03.
  2. a otsus ja teha asjas uus otsus; tühistada AS Narva Vesi otsus kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise kohta; tühistada AS Narva Vesi otsus kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta; tühistada AS Narva Vesi otsus kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta; tühistada AS Narva Vesi otsus kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise kohta; keelata AS-il Narva Vesi hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 122436 kolmandate isikutega; jätta kõik menetluskulud AS-i Narva Vesi kanda ning mõista AS-ilt Narva Vesi kaebajate kasuks välja menetluskulude hüvitis vastavalt täiendavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele. 5 Kaebajad on seisukohal, et hankija on

nõudeid rikkudes kõrvaldanud kaebajad hankemenetlusest ning teinud kolmandate isikute suhtes otsused kvalifitseerimise ning pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Nad leiavad, et kohus on ebaõigesti tuvastanud keelu esitada andmeid objektide kohta, mis ei vasta hanketeates toodud tingimustele. On väidetavalt ilmselge, et hanketeates toodud tingimustest selle kohta, millistele nõuetele peab vastama nn võtmeisiku referentsobjekt ning millisel viisil vastavaid asjaolusid tuleb tõendada, ei saa tuletada keeldu pakkujatele esitada hankijale ka muid andmeid. Järelikult ei ole võimalik põhjendatult järeldada, et eelviidatud hanketeate tingimusest tulenevalt ei tohtinud pakkujad esitada andmeid selliste objektide kohta, mis hanketeate tingimusele ei vastanud. Hanketeates nõutud tingimustele mittevastavate objektide andmed tuleb jätta pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel tähelepanuta ja arvestamata. Sellest põhimõttest omakorda järeldub, et hankija peab pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel kõigepealt tuvastama millised referentsobjektid on kvalifikatsiooni tõendamisel arvestamisele kuuluvad ja millised mitte. Kaebajad leiavad esiteks, et

§ 38

lg 1 p 6 on kohaldatav vaid juhul, kui valeandmeid on esitatud

  1. ptk
  2. jaos või selle sätete alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Pihkva veepuhastusjaama projekteerimisega seotud andmed puudutasid referentsobjekti, mida hanketeate osa III.2.3 p 4.4 alap (ii) nõuetele (ega ühegi muu hanketeate nõudele) vastavuse tõendamiseks arvesse võtta ei saanud. Järelikult ei olnud esitatud teabe näol tegemist

§ 38

lg 1 p 6 viidatud andmetega ning isegi kui sellised andmed oleksid valed, ei saa see fakt olla aluseks pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks

§ 38lg 1 p 6 alusel.

Teiseks, ükski õigusnorm ega hanketingimus ei sätesta keeldu pakkujatele esitada hankemenetluses hankijale teavet oma tehnilise ja kutsealase pädevuse jm asjaolude kohta, mis küll ei kuulu hanketingimuste kohaselt arvestamisele, kuid mida pakkuja sellegipoolest peab vajalikuks hankijale esitada (või esitab ekslikult). Halduskohtu seisukoha aluseks on kaebajate arvates ilmselgelt põhjendamatu järeldus, et hanketeate osa II p 2.3 alapunkti 9.4.4 jaotises (

  1. ii)tulenes keeld esitada hankijale nö muid (kvalifitseerimisel arvestamisele mittekuuluvaid) andmeid. Halduskohus leidis otsuses, et kaebajad on kandnud pakkumusvormile XI-e Pihkva veepuhastusjaama, mille projekteerimisel ei osalenud ei Jorma Pääkkönen ega tema tööandja FCG. Kaebajad selgitavad, et pakkumuses on kajastanud fakti (mille vastavus tegelikkusele ei olnud vaidluse all), et Jorma Pääkkönen projekteeris vastutava tehnoloogina ajavahemikul 01.02.2010 kuni 30.09.2010 FCG tellimusel puhastusprotsessi ja selle alternatiivid Pihkva veepuhastusjaama jaoks. Asjaolu, et Pihkva veepuhastusjaama ei ole FCG ja Jorma Pääkköneni koostatud projekti kohaselt valmis ehitatud, ei ole samastatav asjaoluga, et Jorma Pääkkönen ega FCG ei ole selle projekteerimisel osalenud. Kaebajad on kogu menetluse vältel tuginenud seisukohale, et nad ei ole väitnud, et Pihkva veepuhastusjaam on Jorma Pääkköneni osalusel koostatud projekti järgi valmis ehitatud ja töötanud 6 kuud, mistõttu ei saa neile ette heita hankijale valeandmete esitamist. Halduskohtu otsuse põhjendusest nähtuvalt leidis kohus, et Jorma Pääkkönen ei ole üldse Pihkva veepuhastusjaama projekteerimisel osalenud. Selline järeldus ei ole kooskõlas käesolevas haldusasjas esitatud kaebajate ja vastustaja seisukohtadega ning vaidlustatud hankija ja VAKO otsustes tuvastatud asjaoludega. Ühtlasi on ebaõige ka kohtu seisukoht, et kuivõrd Jorma Pääkkönen ei osalenud jaama projekteerimisel, on kaebajad esitanud teadlikult selliseid valeandmeid, mis pidid kaasa tooma nende hankemenetlusest kõrvaldamise. Kaebajad on seisukohal, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel HKMS § 165 lg 1 p 4 nõudeid. Otsusest ei selgu, miks ei nõustunud halduskohus järgmiste kaebajate väidetega, mis käsitlesid kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse õigusvastasust: 6
  2. a)asjassepuutuvate andmete näol ei olnud tegemist

§ 38

lg 1 p 6 viidatud andmetega ning isegi kui sellised andmed oleksid valed, ei saa see fakt olla aluseks pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks

§ 38

lg 1 p 6 alusel; b) vastustaja ja VAKO on laiendanud

§ 38

lg 1 p 6 kohaldamisala andmetele, mida

ja selle alusel hankija poolt kehtestatud nõuetele vastavuse tõendamiseks arvestada ei saanud ning mida seetõttu ei saa ka lugeda pakkuja poolt esitatud andmeteks enda kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta.

§ 38

lg 1 p 6 on tõlgendatud ja rakendatud viisil, mis ei ole kooskõlas EL direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 45 lg 2 alapunktis (

  1. g)sätestatud põhimõttega;
  2. c)kvalifitseerimisel arvestamisele mittekuuluvates andmetes eksliku teabe esitamise fakt ei ole alus

§ 38

lg 1 p 6 kohaldamiseks ning sellisele faktile tuginedes pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine on ebaproportsionaalne; d) hankija ei ole juhindunud eesmärgist vaidlustuse esitajate kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollida (

§ 39

lg 1) ning on selle asemel otsinud põhjuseid selleks, miks vaidlustuse esitajatega mitte hankelepingut sõlmida. Halduskohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud HKMS § 271 lg 3. Nimetatud sättele tuginedes ei arvestanud kohus kaebajate poolt 08.03.2012 esitatud taotlust. HKMS § 271 lg 3 ebaõige kohaldamine seisneb selles, et uusi taotlusi sisaldava avalduse kohtule esitamise tähtaeg on antud sättes määratletud kahel viisil: kaks tööpäeva enne kohtuistungit või enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu, kui asja ei vaadata läbi kohtuistungil. Kaebajad on seisukohal, et HKMS § 271 lg 3 tekstist johtuvalt on ajamääratlus „kaks tööpäeva enne kohtuistungit“ ühemõtteliselt seotud vaid istungimenetlusega ning kirjalikus menetluses tuleb taotlus esitada enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Kaebajate kõnealune taotlus esitati enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu ning HKMS § 271 lg 3 ei tulene, et taotlus tulnuks esitada kaks tööpäeva enne selle tähtaja lõppu. Järelikult puudus halduskohtul alus kaebajate 08.03.2012 esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks. Kaebajad on seisukohal, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel HKMS § 165 lg 1 p 4 nõudeid seeläbi, et ei ole otsuses käsitlenud kaebajate väidet selle kohta, et vaatamata vaidlustuse p 2.2 esitatud taotlusele ei võimaldatud kaebajatel tutvuda kolmandate isikute kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentidega. Ilma juurdepääsuta vastavatele dokumentidele on kaebajatel objektiivselt võimatu oma kaebust põhistuste ja tõenditega täiendada. Kaebajad on seisukohal, et antud juhul ei olnud mitte mingisugust seaduslikku alust piirata kaebuse esitajate juurdepääsu dokumentidele, mis olid vajalikud kaebuse esitajate õiguste kaitseks esitatud vaidlustuse põhistamiseks ja tõendamiseks. Siinkohal on oluline rõhutada, et

ei näe ette pakkujate kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide konfidentsiaalsust – konfidentsiaalne on

kohaselt vaid pakkumus (

§ 43lg 4).

Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustes haldusasjas nr 3-09-1277 konstateeriti, et pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud andmed ja dokumendid ei ole hõlmatud

§ 54

lg 3 sätestatud konfidentsiaalsuse nõudega ning riigihanke läbipaistvuse ja kaebeõiguse tagamiseks peavad pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise põhjendatust kinnitavad andmed olema menetluses kättesaadavad. Vaidluses pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise otsuse õiguspärasuse üle peab hankija (vastustaja) tõendama, et pakkuja kvalifikatsioon vastab esitatud nõuetele. Vastavad tõendid on hankija (vastustaja) valduses ning kuivõrd kaebajatel nendele tõenditele juurdepääs puudub, siis ei saa kaebajatel olla kohustust tõendada kolmandate isikute mittevastavust kvalifitseerimistingimustele. Üksnes kolmandate isikute poolt pakkumuse koosseisus hankijale esitatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide hindamisel on võimalik tuvastada, kas hankija otsus kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta on sisuliselt (faktiliselt) õiguspärane või mitte. Kaebajad on seisukohal, et halduskohus oleks HKMS § 2 lg 4 tulenevalt pidanud kolmandate isikute kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumendid tõenditena välja nõudma sõltumata kaebajate sellekohasest taotlusest. 7 Kaebajate 08.03.2012 esitatud avalduses sisaldanud tõendite väljanõudmise taotluse arvestamata jätmisega rikkus halduskohus HKMS § 2 lg 4 ja 6 ning § 59 lg 3 nõudeid. Sisuliselt jättis halduskohus välja selgitamata käesolevas haldusasjas lahendamisele kuuluva asjaolu ehk selle, kas hankija on nõuetekohaselt kontrollinud kolmandate isikute vastavust esitatud kvalifitseerimise tingimustele või mitte. Halduskohus on hankija komisjoni protokollidele tuginedes asunud seisukohale, et hankija kontrollis kolmandate isikute kvalifikatsiooni vastavust sisuliselt ja samadel alustel teiste pakkujatega, kuid viidatud protokollid tegelikult ei võimalda sellist järeldust teha – komisjoni protokollid kajastavad vaid kvalifikatsiooni kontrollimise formaalsusi, kuid seda asjaolu, kas kvalifikatsiooni on ka sisuliselt ja teiste pakkujatega võrdsetel alustel kontrollitud, saab tuvastada üksnes siis, kui tõenditena on asjas kogutud ka kolmandate isikute kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmed ja dokumendid. Halduskohtu järeldus, et kuivõrd kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise otsus oli õiguspärane, ei saa ka kolmandate isikute kohta tehtud otsused puutuda kaebajate õigustesse, on alusetu. Kaebajad väitsid menetluses halduskohtus, et isegi kui lugeda kaebajaid õiguspäraselt hankemenetlusest kõrvaldatuks, on kaebajad kolmandate isikute suhtes tehtud otsuste vaidlustamise osas pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks HKMS § 44 lg 1 mõttes, sest vaidlustatud otsuste tühistamisel kuuluks hankemenetlus antud juhul lõpetamisele

§ 29

lg 3 p 4 alusel ja see omakorda annaks kaebajatele võimaluse osaleda uuel riigihankel, mida vastustaja peab läbi viima kõnealuste tööde tellimiseks. Hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja, kes on oma kõrvaldamise otsuse vaidlustanud seaduses sätestatud korras, tuleb kaebajate hinnangul võrdsustada pakkujaga, kellel on vastavalt hetkel võimalus hankemenetluses osaleda

§ 117lg 1 tähenduses. Menetluskulude kindlaksmääramisel on halduskohus rikkunud HKMS § 109 lg 6 ja Ts

MS § 174 lg 6 nõudeid. Esiteks sisaldab kohtu poolt kaebajatelt välja mõistetud menetluskulude hüvitise summa käibemaksu, mis ühelt poolt on vastuolus TsMS § 174 lg 6 ja teiselt poolt pole käsitletav vajaliku ja põhjendatud menetluskuluna HKMS § 109 lg 6 mõttes, sest käibemaksusumma saab AS Merko Ehitus sisendkäibemaksuna maha arvata enda poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust ehk vastav käibemaksu summa ei kujuta endast kolmandate isikute seisukohast üldse kulu. Seega on halduskohus alusetult pannud apellantidele kohustuse hüvitada menetluskuluna käibemaksu summa 463,36 eurot. Teiseks nähtub esitatud kuludokumentidest (arve nr 067-02-12), et õigusteenus on hõlmanud mh ka taotluse koostamist hankijale hankelepingu sõlmimiseks (30 min, hind 108,65 eurot/h) ja taotluse koostamist AS-le Narva Vesi hankelepingu sõlmimiseks (2 h 25 min, hind 95,87 eurot/h). Viimatinimetatud tööd, millele vastab tasu kogusummas 286,02 eurot (ilma käibemaksuta), ei saa olla käsitletavad käesoleva haldusasja menetlemisega seotud lepingulise esindaja kuludena, mistõttu nende väljamõistmine apellantidelt on vastuolus HKMS § 109 lg

  2. Vastustaja ei tunnista apellatsioonkaebuse nõudeid õigeks ja vaidleb neile vastu. Vastustaja palub kohtukulud jätta apellandi kanda vastavalt lisatud nimekirjale. Vastustaja osutab sellele, et hankemenetlus on rangelt formaalne menetlus. Hanketeatises esitab hankija suletud andmete nimekirja, mis hankija leiab vajalikuks pakkuja kvalifitseerimisel. Hankija on kohustatud teostama pakkuja kvalifitseerimist esitatud andmete alusel ja piires. Hankija ei teosta üldkorras esitatud andmete õiguste kontrolli ja algselt peab kõik esitatud andmed usaldusväärseks. Andmete kontrolli teostakse ainult juhul, kui esitatud andmetes avastatakse vasturääkivused või juhul, kui avastatakse andmete mittevastavus hankijale teatud asjaoludele. Hankemenetlust reguleeriv seadus on kehtestatud lähtudes eelviidatud printsiibist selleks, et tagada muuhulgas hanke kiire läbiviimine. Kohtupraktikas on selgelt väljendatud seisukohta, et ebaõigete andmete esitamine, sõltumatult nende esitamise subjektiivsetest asjaoludest (eksimus, tahtlus või mis iganes) on pakkuja 8 menetlusest kõrvaldamise aluseks. Hankemenetlusest kõrvaldamine ei sõltu ka ebaõigelt esitatud andmete suurusest ja tähtsusest. Hankija peab olema kindel selles, et kõik pakkumusega esitatud andmed on õiged. Juhul, kui see veendumus ei vasta tõele, ei või hankija enam käsitleda antud pakkujat usaldusväärse pakkujana. Kaebajad on esitanud andmeid võtmeisiku CV-s võtmeisiku kogemuse kohta. Hankija esitas selgelt nõuded referentsobjekti omaduste kohta, sealhulgas ka selle kohta, et pakkumuse esitamise momendiks peab objekt olema kasutusel vähemalt 6 kuud. Kaebajad esitasid võtmeisiku CV-s andmed, et võtmeisik osales nõutataval ametikohal Pihkva veepuhastusjaama ehitamisel. Antud andmete esitamisega kinnitasid kaebajad, et nimetatud objekt vastab hanketeatises esitatud tunnustele. Kuid ilmneb, et antud võtmeisik ei osalenud antud objekti ehitamisel ja antud objekt ei olnud kasutusel 6 kuud enne pakkumuse esitamist. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud andmete mittevastavust hanketeatise tingimustele ei või käsitleda kui väheolulist ja mõjutut viga. Arvestades hankemenetluse formaalsuse printsiipi on pakkuja lisainformatsiooni esitamisel kohustatud selgelt eraldama lisainformatsiooni põhiinformatsioonist: selleks, et hankija võib käsitleda neid eraldi. Kaebajad esitasid informatsiooni võtmeisiku Pihkva veepuhastusjaama ehitamises osalemise kohta võtmeisiku CV-s, kus olid järk-järgult loetletud referentsobjektid ja teiste seas ka Pihkva objekt. CV vorm oli kinnitatud hanketeatises dokumendina, mille vormis esitatakse kvalifitseerimiseks vajalikud referentsobjektid. Juhul, kui kaebajate võtmeisik paneb CV-sse referentsobjektina Pihkva veepuhastusjaama, siis hankija võib käsitleda antud objekti kvalifitseerimise eesmärgiga esitatud referentsobjektina. Antud objekt ei olnud eraldatud teisest CV-s määratud objektidest kui lisaobjekt ega ära märgitud lisaobjektina.
  3. Kolmandad isikud taotlevad jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kui kohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, siis jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebajate kanda (menetluskulude nimekiri koos kuludokumentidega esitatakse kohtu määratud ajaks). Kolmandad isikud on seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kolmandad isikud jäävad juba menetluse kestel esitatud seisukohtade juurde ning rõhutavad nendest siinkohal üksnes olulisemat. Käesolevaks ajahetkeks on riigihanke menetluse tulemusena sõlmitud eduka pakkumuse teinud pakkujaga hankeleping. Kolmandad isikud on seisukohal, et kaebaja kaebus on tulenevalt hankelepingu sõlmimise faktist muutunud tervikuna perspektiivituks.

§ 29lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu sõlmimisega.

Kehtiva õiguse kohaselt on hankelepingu sõlmimine selline asjaolu, mida ei saa enam muuta. Pärast hankelepingu sõlmimist piirdub võimalike õiguskaitsevahendite valik

§ 117

lg 3 järgi kahju hüvitamise nõude esitamisega, kui täidetud on seaduses sätestatud eeldused, milleks muu hulgas on asjaolu, et isikuga tulnuks riigihanke menetluse tulemusena sõlmida hankeleping, kui hankija ei oleks menetluses teinud õigusvastast otsust. Olukorras, kus Tartu Halduskohus oma 06.02.

  1. a määruses ja Tartu Ringkonnakohus oma 17.02.
  2. a määruses on leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine riigihanke menetluses ei ole põhjendatud ning hankija on seega takistamatult saanud riigihanke menetluse tulemusena hankelepingu sõlmida, on tegemist kehtiva hankelepinguga ning selle tühistamiseks puuduvad

-s alused. Kehtiv

ei näe ette kehtivalt sõlmitud hankelepingu tühistamise võimalust, samuti on üksikud hankelepingute tühisuse alused väga selgelt

-s sätestatud, kuid antud asjas selliste juhtumitega tegemist ei ole. Seega on kaebaja kaebus pärast hankelepingu sõlmimist muutunud täiesti perspektiivituks, sest kaebaja poolt kaebusega taotletavat eesmärki – milleks laias plaanis on tema kõrvaldamata jätmine riigihankes, kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine ning riigihanke menetluse tulemusena hankelepingu sõlmimine hankijaga – ei ole võimalik saavutada. Olukorras, kus riigihanke menetlus on 9 hankelepingu sõlmimise tulemusena

§ 29

lg 3 p 1 kohaselt lõppenud, ei saa hankija asjassepuutuvas riigihanke menetluses enam teha uusi otsuseid kaebaja kvalifitseerimise, tema pakkumuse vastavaks ega ka edukaks tunnistamise kohta. Arvestades eeltoodut, on kolmas isik seisukohal, et ringkonnakohtul tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, sest on selge, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Alternatiivselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta HKMS § 155 lg 3 alusel ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kolmas isik leiab, et valeandmete esitamise tõttu on hankijal igal juhul kohustus pakkuja kõrvaldada hankemenetlusest

§ 38lg 1 p 6 alusel.

Hankija on HT punkti III.2.3 alapunktides 9.4.4(ii), 10.5 ja 11.6 selgesõnaliselt kehtestanud nõuded vastutatava veepuhastuse tehnoloogi hankija kvalifikatsiooni kontrollimiseks. Kolmas isik osutab FCG tõendile, millest tulenevalt Jorma Pääkonen ei ole üldse vähemalt FCG raames Pihkva Veetöötlusjaama projekteerinud, ammugi mitte vastutava projekteerijana. Seega ei ole küsimus enam mitte ainult selles, et Pihkva veetöötlusjaam pole kuus kuud töötanud, vaid Jorma Pääkkonen pole üleüldse olnud selle tehnoloogia projekteerija või selle veetöötlusjaama vastutav projekteerija. Järelikult on kaebaja esitanud teadlikult valeandmeid. Kaebuses viidatud Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ art-s 45 on loetletud rikkumised, mille puhul pakkuja tuleb hankemenetlusest välja jätta. Seejuures on liikmesriikidele pandud kohustus määrata kindlaks rakendustingimused. Kolmas isik jagab VAKO 23.01.2012. a otsuse p-s 18 esitatud seisukohta, mille kohaselt on Eesti Vabariik määranud kindlaks rakenduskorra oma siseriiklikus õiguses, sätestades hankija kohustuse pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks muuhulgas juhul, kui isik on esitanud valeandmeid

-i

  1. peatüki
  2. jaos sätestatu või selles sätestatu alusel kehtestatud nõuetele vastavuse kohta (

§ 38lg 1 p 6).

Kolmas isik vaidleb vastu kaebaja seisukohale, et kaebaja saab pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks HKMS § 44 lg 1 mõttes, sest vaidlustatud otsuste tühistamisel kuuluks hankemenetlus antud juhul lõpetamisele

§ 29

lg 3 p 4 alusel ja see omakorda annaks kaebuse esitajatele võimaluse osaleda uuel riigihankel, mida vastustaja peab läbi viima kõnealuste tööde tellimiseks. Kuigi pakkujatel on

§ 117

lg 2 p 9 alusel õigus vaidlustada pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsust, siis tulenevalt

§ 117

lg-st 1 on vaidlustuse esitamine võimalik üksnes otsuse peale, mis rikub kaebaja õigusi või kahjustab tema huve. Kaebaja õigusi võib rikkuda üksnes selline hankija väidetavalt õigusvastane otsus, mille kehtetuks tunnistamisega on kaebajal võimalik põhimõtteliselt saavutada tema jaoks soodsamat seisundit riigihanke menetluses, kusjuures vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on

§ 117lg-st 1 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus.

Kaebaja on õiguspäraselt hankemenetlusest kõrvaldatud ning ta ei osale edasises hankemenetluses ning seega ei saa hankija otsus teise pakkuja kvalifitseerimise kohta ja järgnevad otsused rikkuda tema õigusi. Teiseks, kaebajal on õigus tema kohta tehtud kõrvaldamise otsuse vaidlustamise kaudu vaidlustada ka teiste pakkujate kvalifitseerimise otsust, kuid selline vaidlustamine eeldab subjektiivsete õiguste rikkumist – kui kolmanda isiku pakkumus on kallim kaebaja omast, ei saa kolmanda isiku kvalifitseerimine ja pakkumuse vastavaks tunnistamine kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Kolmas isik peab kaebaja 08.03.2012 esitatud taotlust põhjendamatuks ja esitatud täiendavaid dokumente asjassepuutumatuks. Halduskohus on leidnud õigesti, et 17.08.

  1. a protokoll nr 1 ja 16.11.
  2. a protokollid nr 2 ja 3 koos lisadega kinnitavad, et kaebajate vastavuse kontrollimine ja hindamine toimus täpselt samadel alustel teiste pakkujatega ja seetõttu ei vasta tõele väide, nagu oleks koheldud kolmandaid isikuid neist soodsamalt. Pealegi esitas kaebaja kaebuses üksnes väite, et tal on kahtlus, et kolmas isik ei vasta HT-s esitatud tehnilistele ja kutsealastele nõuetele. Kaebaja pole suutnud esitada mitte ühtegi selget tõendit 10 või põhjendust, millisele kvalifitseerimistingimusele kaebaja arvates kolmas isik ei vasta. Kaebaja ei saa enam muuta kaebuse alust. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud hankija 13.12.
  3. a käskkirja nr
  4. Vaidlustamisel ei ole kaebaja tuginenud mitte ühelegi konkreetsele kahtlusele kolmanda isiku kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas. Vaidlustuse esitamise tähtaeg hankija otsuse vaidlustamiseks on

§ 121

lg 1 kohaselt seitse tööpäeva arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Pärast nimetatud tähtaega ei ole võimalik esitada enam vaidlustust ega seda täiendada.

  1. 30.04.2012 sõlmisid hankija ja kolmas isik hankelepingu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada vaid menetluskuludega seonduvas osas. Sisulises osas tuleb Tartu Halduskohtu 19.03.
  3. a otsuse resolutsiooni punkt 1 tühistada osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta läbi vaatamata kaebajate taotlused nõuda vastustajalt välja kolmandate isikute pakkumuse koosseisus esitatud andmed ja dokumendid ühispakkujate vastavuse kohta hanketeates toodud kvalifitseerimise tingimustele, tühistada vastustaja otsused kolmandate isikute kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Kaebajate kaebus Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni 23.01.
  4. a otsuse nr 256-11/122436 ja riigihankeasjas nr 122436 nende vastustaja poolt hankemenetlusest kõrvaldamise tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.03.
  5. a otsus selles osas muutmata.
  6. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus vastustaja taotlust jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha VAKO 23.01.
  7. a otsuse nr 25611/122436 tühistamise taotluse, s.t kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise osas (II) ning käsitleb kaebajate taotlusi nõuda vastustajalt välja kolmandate isikute pakkumuse koosseisus esitatud andmed ja dokumendid ühispakkujate vastavuse kohta hanketeates toodud kvalifitseerimise tingimustele, tühistada vastustaja otsused kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ning keelata vastustajal hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 122436 kolmandate isikutega (III). Lõpuks käsitletakse menetluskulusid (IV). I
  8. Vastustaja leiab, et ringkonnakohtul tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, sest on selge, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Alternatiivselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Pärast hankelepingu sõlmimist on õiguskaitsevahendid ammendavalt sätestatud

§ 117lg-s 3.

HKMS § 151 lg 2 p 1 annab kohtule õiguse jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, ja p 2 järgi, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

§ 117

lg 3 sätestab, et pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või

§ 117lg 2 punktides 1–7 nimetatud dokumendi (edaspidi hanke alusdokument) tõttu.

11 17. Õige on, et riigihankemenetlus on

§ 29lg 3 p 1 kohaselt lõppenud.

HKMS § 267 lg 3 lause 2 kohaselt ei tühista kohus kehtivat hankelepingut ning HKMS § 267 lg 4 kohaselt ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu. Siiski ei ole asja sisuline arutamine välistatud. HKMS § 267 lg 3 lause 1 kohaselt kohaldatakse hankelepingute suhtes halduskohtumenetluses haldusakti kohta sätestatut. HKMS § 267 lg 3 lause 3 kohaselt võib kohus tuvastada hankelepingu tühisuse, kui hankeleping on tühine riigihangete seaduses sätestatud alusel. HKMS § 5 lg 2 järgi võib kohus, kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. Seega ei esine ringkonnakohtu hinnangul ka peale hankelepingu sõlmimist HKMS § 121 lg-s 2 nimetatud aluseid. Samuti ei ole

§ 117

lg 3 juba oma sõnastuselt ammendav, vaid näeb ette eriregulatsiooni üksnes kahju hüvitamise nõude osas. II 18. Kaebajad leiavad, et nende kõrvaldamine hankemenetlusest oli põhjendamata. Väidetavalt ei saavat hanketeates toodud tingimustest selle kohta, millistele nõuetele peab vastama nn võtmeisiku referentsobjekt ning millisel viisil vastavaid asjaolusid tuleb tõendada, tuletada keeldu pakkujatele esitada hankijale ka muid andmeid. Kaebajad leiavad, et hanketeates nõutud tingimustele mittevastavate objektide andmed tuleb jätta pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel tähelepanuta ja arvestamata. Kaebajad leiavad, et

§ 38

lg 1 p 6 on kohaldatav vaid juhul, kui valeandmeid on esitatud

  1. ptk
  2. jaos või selle sätete alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Pihkva veepuhastusjaama projekteerimisega seotud andmed puudutasid referentsobjekti, mida hanketeate osa III.2.3 p 4.4 alap (ii) nõuetele (ega ühegi muu hanketeate nõudele) vastavuse tõendamiseks arvesse võtta ei saanud. Järelikult ei olnud esitatud teabe näol tegemist

§ 38

lg 1 p 6 viidatud andmetega ning isegi kui sellised andmed oleksid valed, ei saa see fakt olla aluseks pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks

§ 38lg 1 p 6 alusel.

Edasi ei sätesta väidetavalt ükski õigusnorm ega hanketingimus keeldu pakkujatele esitada hankemenetluses hankijale teavet oma tehnilise ja kutsealase pädevuse jm asjaolude kohta, mis küll ei kuulu hanketingimuste kohaselt arvestamisele, kuid mida pakkuja sellegipoolest peab vajalikuks hankijale esitada (või esitab ekslikult). Jorma Pääkkönen projekteeris vastutava tehnoloogina ajavahemikul 01.02.2010 kuni 30.09.2010 FCG tellimusel puhastusprotsessi ja selle alternatiivid Pihkva veepuhastusjaama jaoks. Seega ei olnud esitatud andmed ka valed.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga. Vorm XI-e, mille esitasid kaebajad ühena oma pakkumuse dokumentidest, sisaldab järgmist teksti (VAKO toimiku jaotis 5): „Käesolevaga kinnitame järgnevat: Jorma Pääkkönen on teostanud tööd järgmistel ametikohtadel: veetehnoloogia vastutav projekteerija lepingus, mille alusel projekteeriti pinnavee puhastusjaam võimsusega vähemalt 15 000 m3/p, kusjuures pakkumise esitamise ajaks on puhastusjaam edukalt töötanud vähemalt 6 (kuus) kuud objekti vastuvõtuakti allkirjastamisest.“ Projekteerimistööde ajavahemikuks on märgitud 10.02.2010–30.09.2010 ning objektiks Pskovi veepuhastusjaam Venemaal. 01.02.2010–30.09.2010 teostatud „jõe vee ja põhjavee puhastusprotsessi projekteerimine“ on märgitud ka referentsiobjektina Jorma Pääkköneni CV vormil VIII (VAKO toimiku jaotis 4) punktis 11 esimese objektina. Samuti on Jorma Pääkköneni tegutsemist veetehnoloogia vastutava projekteerijana ajavahemikul 01.02.2010–30.09.2010 objektil Pskovi veepuhastusjaam kinnitatud kaebajate poolt esitatud vormil XI-d (VAKO toimiku jaotis 4). 12 Lisaks esitas vastustaja 23.05.2011 järelepärimise Pskovi munitsipaalettevõttele Gorvodokanal (VAKO toimiku jaotised 4 ja 10 lisa 12). Järelepärimisele saadud 26.05.2011 vastusest ilmnes, et FCG poolt 01.02.2010–30.09.2010 teostatud töö eesmärgiks oli määrata ligikaudne summa, mis on vajalik Pskovi veehaarde ehitamiseks (VAKO toimiku jaotised 4 ja 10 lisa 13). 24.10.2011 esitatud täiendavale järelepärimisele (VAKO toimiku jaotis 4) vastas Gorvodokanal 09.11.2011 (VAKO toimiku jaotis 4), et FCG ei projekteerinud olemasoleva veepuhastusjaama või põhjavee veehaarde ehitamist ega rekonstrueerimist. Täiendavalt selgitati vastuses, et 01.02.–30.09.2010 toimus Gorvodokanali investeeringute programmi väljatöötamine EBRD vahendite kasutamiseks. Välja töötati investeeringute plaan, mitte veepuhastusjaama projektidokumentatsioon. Samuti ilmneb vastustaja 16.11.
  2. a protokollist nr 2 (VAKO toimiku jaotis 4), et vastustaja esitas kaebajatele 26.09.2011 saadetud kirjas rea küsimusi, millele kaebajad vastasid 29.09.2011 järgmiselt: „2.
  3. Mis aastal Jorma Pääkkönen’i projekteeritud veepuhastusjaam ehitati ja käiku anti?“ – Kaebajad jätsid küsimusele vastamata. „2.
  4. Milles täpselt seisnesid Jorma Pääkkönen’i töökohustused veepuhastusjaama projekti koostamisel?“ – Kaebajate vastus: „J.P. osales jaama puhastustehnoloogia projekteerimises ning vastutas selle eest. Tema tööülesanded on kirjeldatud ka CV-s (muuhulgas protsess, arvestused jne).“ „2.
  5. Kas veepuhastusjaam ehitati ja anti käiku vastavalt Jorma Pääkkönen’i koostatud projektile?“ – Kaebajate vastus: „Küsimus väljub kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamise raamidest ja sellele ei ole võimalik vastata. Projektdokumentatsiooni ei koosta ainult üks inimene.“ Peale selle ilmneb FCG kodulehelt, et Pskovis teostati 03.2010–09.2010 Pskovi linna vee ja heitvee infrastruktuuri parendamise (tasuvus)uuringud (arvutivõrgus: http://www.fcginternational.fi/eng/projects/?RID=1657).
  6. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda selles, et eelmises punktis kirjeldatud ja vastustaja 16.11.
  7. a protokollis nr 2 esitatud andmed on paikapidavad. Kaebajad ei ole esitanud piisavaid tõendeid nende ümberlükkamiseks. Ringkonnakohus nõustub seega vastustajaga, et kaebajad esitasid oma pakkumuses valeandmeid.
  8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et nimetatud andmeid ei oleks tohtinud arvesse võtta.

§ 38

lg 1 p 6 sätestab, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas jaos sätestatud või käesolevas jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Käesolev jagu selles tähenduses on

  1. peatükk
  2. jagu pealkirjaga „Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine“ (§-d 38–42).

§ 39

lg 1 lause 1 sätestab, et hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele.

§ 39

lg 3 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.

§ 39

lg 4 alusel võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist.

§ 41

lg 1 p 5 järgi nõuab hankija pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hanketeates vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist andmed pakkuja või taotleja või tema 13 juhtide ja teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute vastavate teenuste osutamiseks või vastavate ehitustööde juhtimiseks vajaliku kogemuse, hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta. Nimetatud sätted moodustavad piisava aluse andmete nõudmiseks. Kaebajate väide, et Pihkva veepuhastusjaama projekteerimisega seotud andmed puudutasid referentsobjekti, mida HT osa III.2.3 punkt 9.4.4 alapunkt (ii) nõuetele vastavuse tõendamiseks arvesse võtta ei saanud, on seega alusetu. Samuti on alusetu kaebajate seisukoht, et hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on vastuolus

§ 3punktides 1, 3 ja 4 sätestatuga.

Hankija esitas hanketingimustes kõigile pakkujatele ühtviisi nõudmised, mis puudutasid muu hulgas pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust ning kvalifikatsiooni vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile, samuti ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute vastavate ehitustööde juhtimiseks vajaliku kogemuse, hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et projekteerija varasemat töökogemust puudutavad andmed on ka olulised andmed. Suuruselt kolmanda Eesti linna veepuhastusjaama rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööd ei ole koht, kus katsetada. 22. Ringkonnakohus leiab, et hankemenetlus oli kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 45 lg 2 alapunktis (g) sätestatud põhimõttega. Nimetatud sätte kohaselt võib lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja, kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata. Täiendavalt sätestab artikkel 45 lg 2 lause 2, et liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel. Eesti Vabariik on määranud direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 45 lg 2 rakenduskorra oma siseriiklikus õiguses

§ 38

lg-s 1, sätestades hankija kohustuse pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks muuhulgas juhul, kui isik on esitanud valeandmeid

-i

  1. peatüki
  2. jaos sätestatu või selles sätestatu alusel kehtestatud nõuetele vastavuse kohta (

§ 38lg 1 p 6).

Seadusandja on teostanud kaalumist ise.

§ 38

lg 1 p 6 on imperatiivse iseloomuga ega anna hankijale valeandmete esitamise tuvastamisel õigust kaalutlusotsuse tegemiseks.

  1. Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et Tartu Halduskohus ei ole rikkunud HKMS § 165 lg 1 punkti 4, kuna on kõiki kaebajate asjakohaseid väiteid hinnanud piisavalt. III
  2. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kaebajate taotlusi nõuda vastustajalt välja kolmandate isikute pakkumuse koosseisus esitatud andmed ja dokumendid ühispakkujate vastavuse kohta hanketeates toodud kvalifitseerimise tingimustele, tühistada vastustaja otsused kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ning keelata vastustajal hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 122436 kolmandate isikutega.
  3. Kaebajad esitasid 08.03.2012 taotluse nõuda vastustajalt välja kolmandate isikute pakkumuse koosseisus esitatud andmed ja dokumendid ühispakkujate vastavuse kohta hanketeates toodud kvalifitseerimise tingimustele selleks, et taotleda vastustaja otsuste tühistamist kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta ning nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Nimetatud taotlused olid kaebajad esitanud oma kaebuses halduskohtule 02.02.
  5. HKMS § 271 lg 3 sätestab, et uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada vähemalt kaks tööpäeva enne kohtuistungit või enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu, kui asja ei vaadata läbi kohtuistungil. Ringkonnakohus on seisukohal, et selles sättes nimetatud uute asjaolude ja taotluste all tuleb mõista selliseid asjaolusid ja taotlusi, mis 14 mahuvad esitatud kaebuse raamidesse ning mille esitamiseks ei ole vaja läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse; sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 268 lg 1 järgi võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. HKMS § 268 lg 4 kohaselt ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Vastavalt

§ 117

lg punktidele 9, 10 ja 12 saavad vaidlustuse esemeks olla pakkuja kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks tunnistamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine.

§ 121

lg 1 lause 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud hankija 13.12.

  1. a käskkirja nr
  2. Kaebajad on jätnud pakkuja kvalifitseerimise, kolmandate isikute pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise õigeaegselt vaidlustamata. Kohtumenetluses ei saa kaebaja enam muuta kaebuse alust. Seetõttu olid kaebajate 02.02.2012 kaebuses sisaldunud taotlused ja 08.03.2012 esitatud taotlus hilinenud ning need tuleb sel põhjusel jätta läbi vaatamata.
  3. Taotlus keelata vastustajal hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 122436 kolmandate isikutega tuleb jätta läbi vaatamata, sest hankeleping on juba sõlmitud. Nimetatud taotluse esitasid kaebajad algselt oma 02.02.2012 halduskohtule esitatud kaebuses, kuid sidusid selle kaebuses esialgse õiguskaitse taotlusega. Nii mõistis seda ka Tartu Halduskohus, kes jättis oma 06.02.2012 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 29.03.2012 esitatud apellatsioonkaebuses on hankelepingu keelamise taotlus esitatud uuesti. Kuna 30.04.2012 sõlmisid hankija ja kolmas isik hankelepingu, siis on selle taotluse rahuldamine sõltumata muudest võimalikest vastuväidetest muutunud võimatuks ja see tuleb sel põhjusel jätta läbi vaatamata. IV
  4. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
  5. Tartu Halduskohus mõistis 19.03.
  6. a otsuses kaebajatelt OÜ Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA AS Merko Ehitus ja Krüger AS kasuks menetluskuluna välja 2780,18 eurot. Kaebajad osutavad sellele, et esitatud kuludokumentidest (arve nr 067-02-12, II kd tl 195 pöördel), et õigusteenus on hõlmanud mh ka taotluse koostamist hankijale hankelepingu sõlmimiseks (30 min, hind 108,65 eurot/h) ja taotluse koostamist AS-le Narva Vesi hankelepingu sõlmimiseks (2 h 25 min, hind 95,87 eurot/h). Viimatinimetatud tööd, millele vastab tasu kogusummas 286,02 eurot (ilma käibemaksuta), ei saa olla käsitletavad käesoleva haldusasja menetlemisega seotud lepingulise esindaja kuludena. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kaebajatelt esimeses astmes välja mõistetud menetluskulu tuleb vastavas osas vähendada. Lisaks osutavad kaebajad sellele, et kohtu poolt kaebajatelt välja mõistetud menetluskulude hüvitise summa sisaldab käibemaksu. Kuna käibemaksusumma saab AS Merko Ehitus sisendkäibemaksuna maha arvata enda poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust ehk vastav 15 käibemaksu summa ei kujuta endast kolmandate isikute seisukohast üldse kulu. Seega on halduskohus alusetult pannud apellantidele kohustuse hüvitada menetluskuluna käibemaksu summa 463,36 eurot. Seejuures tugineb ta TSMS § 174 lg-le 6 ning HKMS § 109 lg-le
  7. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on
  8. aastal asunud seisukohale, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga ning et halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata (RKHKo 15.11.2007, 3-3-158-07, p 14 j). Seevastu on aga Riigikohtu tsiviilkolleegium
  9. aastal kinnitanud seisukohta, et käibemaksukohustuslane ei saa nõuda lisaks menetluskuludele käibemaksu hüvitamist (RKTKm 18.11.2009, 3-2-1-115-09). TSMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. See säte kehtib vastavalt HKMS § 108 lg-le 12 ka halduskohtumenetluses. Käesoleval juhul sellist kinnitust järgnenud ei ole. Ringkonnakohus, lähtudes 01.01.2012 jõustunud HKMS-i selgesõnalisest viitest ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi ajaliselt hilisemast seisukohast, nõustub kaebajatega, et käibemaksukohustuslane ei saa nõuda menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist. Kaebajatelt esimeses astmes välja mõistetud menetluskulu tuleb seega vastavas osas vähendada. Kokku kuulub kolmandatele isikutele seega esimese astme menetluse eest kaebajate poolt hüvitamisele 2780,18–(286,02+463,36)=2030,80 eurot.
  10. Kaebajate apellatsioonkaebus jääb sisuliselt täies ulatuses osas rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebuse rahuldamata jäänud osa suurus rahuldatud osaga võrreldes (749,38 euro võrra menetluskulu vähendamine) sedavõrd väikese tähtsusega, et ei tingi menetluskulude proportsionaalset jaotust vastavalt HKMS § 108 lg-le 2, vaid kohaldamisele kuulub HKMS § 108 lg 1, arvestades ka HKMS § 109 lg-ga
  11. Sellest tulenevalt jäävad kaebajate poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud kaebajate endi kanda. Kaebajatel tuleb lisaks hüvitada ka vastustaja ja kolmandate isikute poolt apellatsioonimenetluses kantud mõistlikud kulud. Vastustaja taotleb apellatsioonimenetluses esindamise eest ilma käibemaksuta 1024 eurot ja kolmandad isikud 878,25 eurot. Menetluskulud seisnevad kulutustes õigusabile. Arvestades kuludokumentides kirjeldatud töid ja koostatud vastuseid, samuti ringkonnakohtu tavapärast praktikat apellatsioonimenetluse kulude osas, ei saa nimetatud summasid pidada ringkonnakohtu arvates ebamõistlikult suureks ning menetluskulude vähendamiseks ei ole alust. Esitatud taotlused tuleb seega rahuldada. Maili Lokk Agu Timmi 16 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.