Obsah (4)

§ 32§ 59§ 3§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 32 lg-s 2 ja § 59 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise eest.

§ 32

lg 2 järgi paigutatakse hädaohus laps sotsiaaltalituse vastava töötaja otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate 8 nõusolekut küsimata.

§ 59

lg 2 järgi on sotsiaaltalitusel kohustus tegutseda kohe, sõltumata kaitset vajava lapse piirkondlikust või muust kuuluvusest. ATS § 84 p 1 järgi on distsiplinaarsüüteoks muu hulgas teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. ATS § 85 lg 1 p 1 alusel võib ametnikule distsiplinaarkaristuseks määrata noomituse. ATS § 86 sätestab, et distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul või ametiasutusel, kellel on antud ametniku ametisse nimetamise õigus.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et 03.05.
2. a käskkiri nr 11-k on õiguspärane. See on antud pädeva haldusorgani poolt kõiki ettenähtud menetlus- ja vormistamisreegleid järgides ning sisuliselt kehtiva õigusega kooskõlas. Narva linna Sotsiaalabiamet ei ole rikkunud HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustust. 03.05.
3. a käskkiri nr 11-k on piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud ega sisalda vastuolusid. Käskkirjas on faktilised asjaolud ja õiguslik argumentatsioon omavahel loogiliselt seotud. Samuti on vastustaja piisavalt täitnud kohustust isik enne distsiplinaarkaristuse määramist ära kuulata.
4. 03.05.
5. a käskkiri nr 11-k on ka sisuliselt kehtiva õigusega kooskõlas. Narva linna Sotsiaalabiameti põhimääruse punkti 2.3.14 järgi on ameti ülesanne eestkosteasutuse ülesannete täitmine lapsi puudutavates küsimustes. Kaebaja ametijuhendi punkti 2 järgi on lastekaitseinspektori ametikoha üks põhieesmärkidest lapse seadusega tagatud õiguste kaitse. Käesoleval juhul oli kaebaja alates lihavõttenädala kolmapäeva pärastlõunast teadlik laste K. M. ja V. M. kodus valitsevatest oludest. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastustaja ei ole rakendanud uurimispõhimõtet ja lisanud üllatava süüdistuse alles karistamiskäskkirja. Ringkonnakohus leiab 03.05.
6. a käskkirjas nr 11-k esitatud kirjelduse ja toimikus oleva videosalvestise (3-10-556 tl 74) põhjal, et käesoleval juhul olid lapsed hädaohus

§ 32lg 2 mõttes.

Sellest tulenevalt oli kaebajal kohustus tegutseda kohe ja viivitamatult. Kaebaja on oma 19.04.2010 Narva linna Sotsiaalabiametile esitatud seletuskirjas selgitanud, et 31.03.2010 olid lapsed lasteaias, mistõttu tema arvates ohtu ei olnud. 01.04.2010 kodukülastuse katse ajal ei olnud kedagi kodus ja kaebaja planeeris järgmise kodukülastuse alles 05.04.2010 õhtuks või 06.04.2010 päeva jooksul, st 4–5 päeva hilisemaks. Kaebaja on seletuskirjas esitanud seisukoha, et kuna 02.–04.04.2010 olid vabad päevad, siis „oleks ebaõige lugeda neid lastekaitse vastutuse ajaks“ (3-10-1255 tl 10). Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohe (

§ 59

lg 2) ja viivitamatult (

§ 32

lg 2) tähendab, et tegutseda oleks tulnud kas 31.03.2010 õhtul või siis hiljemalt 01.04.2010 päeva jooksul, st igal juhul enne lihavõttenädalavahetuse saabumist. Kaebajast on vastutustundetu väita, et 31.03.2010 ei olnud ohtu seetõttu, et lapsed viibisid lasteaias, kuid jätta lapsed samas neljaks päevaks tingimustesse, mis ilmselgelt ei ole laste kasvamiseks ja arenguks kohased.

§ 3

sätestab, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.

§ 10

järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Lastekaitse vastutus sõltub ainuüksi sellest, kas laps on hädaohus. Vastustaja on seega õigesti tuvastanud, et kaebaja on jätnud süüliselt oma teenistuskohustused täitmata ning pannud sellega toime distsiplinaarsüüteo. Kaebaja osalemine või mitteosalemine 05.04.2010 peol ei kahanda kaebaja süüd.

1. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole karistuse määramisel rikkunud kehtivat õigust. Halduskohtu pädevuses on kindlaks teha, kas esineb kaalutlusviga või mitte, mitte aga hinnata, kas esineb põhjendatud kahtlus kaalutlusvea esinemise suhtes. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine kaalutlusviga sanktsiooni valikul. Noomitus on ATS § 85 lg 1 järgi kõige kergem distsiplinaarkaristus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna 9 kaebaja on toime pannud distsiplinaarsüüteo, siis noomituse määramine karistusena mahub igati vastustaja kaalutlusraamidesse.
2. Kokkuvõttes on niisiis Narva linna Sotsiaalabiameti direktori 03.05.
3. a käskkiri nr 11-k õiguspärane. II
4. Narva Linna Sotsiaalabiameti direktor määras 19.02.
5. a käskkirjaga nr 8-k kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomituse. Tartu Halduskohus tühistas selle oma 25.02.
6. a otsusega. Ringkonnakohus muudab halduskohtu põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni selles osas muutmata.
7. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt ATS §-st 13, mille kohaselt töösuhteid reguleerivad seadused laienevad ametnikele ja abiteenistujatele niivõrd, kuivõrd selle seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti, kuulub asjas kohaldamisele täiendavalt ka töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. TDVS § 11 lg 2 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Kuna käskkirjas on kohustuslik välja tuua süütegu, kehtib HMS § 56 lg 2, mille kohaselt haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale. Riigikohus on selgitanud: „Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.“ (RKHKo 19.03.2002, 3-3-1-13-02, p 14.) Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei ole käskkirjas, millega ta vormistas vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse, esitanud korrektselt selle süüteo kirjeldust, mille eest ta kaebajat karistas. Teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine kui distsiplinaarsüütegu saab seisneda konkreetses teenistuskohustuste rikkumises, mis tuleb ära näidata karistuse määramise dokumendis. 19.02.
8. a käskkirjas nr 8-k on märgitud, et kaebaja rikkus Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektori ametijuhendi punkti 3.1 alapunkti 3 punkti 4, mille kohaselt lastekaitseinspektori tööülesannetes on abivajava lapse õiguste ja huvide esindamisel ette valmistada korralduse eelnõu peretoetuste ümbermääramiseks. Käesoleval juhul ei ole vastustaja kuidagi tõendanud, et kaebaja ei esindanud lapse, st K. F. õigusi ja huve. Samuti valmistas kaebaja 22.01.2010 ette korralduse eelnõu peretoetuste ümbermääramiseks. Distsiplinaarkaristuse määramine peab rajanema kindlatele, tõendatud faktidele ning nende faktide ja ametniku süü tõendamise kohustus lasub karistuse määrajal. Vastustaja väitel on RPTS § 28 lg 1 ja 2 järgi ainuke tingimus peretoetuste maksmise peatamiseks ja nende maksmise jätkamiseks asjaolu, kui lapse vanem faktiliselt täidab perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna toetuse maksmise lõpetamine eeldab kõigepealt fakti tuvastamist, kas toetust saav isik täidab perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või ei täida, siis ei saa seda teha perioodil, kui haldusorganid alles tuvastavad, kas kohustust täidetakse või mitte. Teisisõnu, kaebaja on õigesti leidnud, et ta esitas taotluse õigeaegselt, tehes seda järgmisel päeval pärast Narva linna Alaealiste komisjoni otsust taotleda kohtult eestkoste lõpetamist. Käesoleval juhul oli eestkoste lõpetamise taotlemise otsustamine alles 21.01.2010 toimunud Narva linna Alaealiste komisjoni väljasõiduistungi päevakorras. Eelnevalt toimus 10 asjaolude väljaselgitamine ning alles 19.11.2009 oli SHS § 24 alusel sõlmitud kaebaja, eestkostja S. F. abikaasa ja SOS Lasteküla Eesti Ühingu esindaja vahel „Kolmepoolne leping perekonna tugevdamise tugiteenuse osutamise kohta“. Ringkonnakohus rõhutab, et eelnevast arutluskäigust sõltumata ei ole 19.02.
9. a käskkirjas nr 8-k RPTS § 28 lg-tele 1 ja 2 viidatud, mistõttu ei saa sellest paragrahvist ka nimetatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel lähtuda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kui vastustaja leiab, et
10. aasta detsembri ja
11. aasta jaanuari eest oli makstud toetust alusetult, oleks tulnud toetuse määramise otsused nende kuude osas tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. Seda aga vastustaja teinud ei ole, mis viitab sellele, et vastustaja pole ka ise kindel, et toetust maksti nende kuude eest õigusvastaselt. Kaebaja karistamine sellisel alusel ei ole põhjendatud. Seetõttu on 19.02.
12. a käskkiri nr 8-k vastuolus TDVS § 11 lg 2 punktiga
14. Kokkuvõttes on niisiis Tartu Halduskohus õigesti leidnud, et Narva linna Sotsiaalabiameti direktori 19.02.
15. a käskkiri nr 8-k on õigusvastane ja tuleb tühistada. III
16. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg 1 lausete 3 ja 4 kohaselt kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul; kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
17. Ringkonnakohus teeb kõigepealt kindlaks, milliseid kulusid tuleb arvesse võtta ja kui suured need on. Seejärel otsustab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
18. Tartu Ringkonnakohus määras 03.05.
19. a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 18.06.2012 ning täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 25.06.
20. Kaebaja esitas 25.06.2012 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid koos taotlusega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt ei olnud kaebajal võimalust esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tähtaegselt, s.o 18.06.2012, kuna kaebaja isiklikult elab alates 09.06.2012 Venemaal ning kaebaja lepinguline esindaja viibis perioodil 17.06.2012– 24.06.2012 puhkusel Bulgaarias. Taotluses väidab kaebaja lepinguline esindaja, et planeeris esitada ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid Bulgaariast, kuid hotellis oli Wi-Fi internetiühendusel nii madal kiirus, et sülearvuti ei saanud võtta ühendust elektronpostkastiga. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja esindajal oli aega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks 03.05.2012 kuni tema puhkusele minekuni 17.06.
21. Kui kaebaja lepinguline esindaja jätab menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise viimasele minutile ja loodab internetiühendusele Bulgaarias, siis peab kaebaja kandma ka riski juhul, kui tema esindaja plaan ei peaks toimima. Peale selle ei ole usutav, et Bulgaarias on ainult üks internetiühendus, kust oleks võimalik dokumente 11 edastada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebaja apellatsioonimenetluses väidetavalt kantud menetluskulud summas 936 eurot ei lähe kulude jaotusel arvesse, kuna menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid on esitatud hilinenult. Ringkonnakohus ei pea sellest tulenevalt vajalikuks hakata hindama nende kulude vajalikkust ja põhjendatust.
22. Eelnevast tulenevalt lähevad kõigepealt kaebaja menetluskuludena arvesse kaebaja poolt esimeses astmes esitatud kaebuste eest tasutud riigilõivud 2x250 krooni = 2x15,98 eurot = 31,96 eurot. Samuti arvestab ringkonnakohus kaebaja poolt kantud postikulu 31 krooni = 1,98 eurot, sest toimikus on kaebaja poolt saadetud markidega ümbrikud. Kuludena ei lähe arvesse kaebaja poolt väidetav kütusekulu, sest kaebaja on jätnud esitamata AS Eesti Statoili kviitungid, mis pidid olema kaasas 06.01.2011 kohtusse saabunud kirjaga (3-10-556 tl 108). Kokku on kaebaja menetluskulu seega 33,94 eurot. Vastustaja poolt läheb menetluskuluna arvesse teises astmes kantud riigilõiv summas 15,97 eurot. Kuna tegemist on kahe iseseisva distsiplinaarkaristuse tühistamise asjaga, mis on ühendatud, ning ringkonnakohus rahuldab ühe kaebustest ja jätab teise rahuldamata, siis on kumbki pool võitnud ja kaotanud pool menetlusest. Järelikult tuleb HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 alusel kummaltki poolelt välja mõista pool teise poole kantud menetluskuludest ja jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Pool 33,94 eurost on 16,97 eurot ja pool 15,97 eurost on 7,99 eurot.
23. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista 7,99 eurot ja vastustajalt kaebaja kasuks 16,97 eurot. Maili Lokk Mati Kartau 12 Madis Ernits