Obsah (5)

§ 199§ 65§ 69§ 75§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1320 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 199

lg 2 p 5 järgi ning talle mõisteti

§ 65lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

Mõistetud vangistus asendati

§ 69

alusel 960 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmise tähtajaks määrati 2 aastat.

§ 69lg 4 alusel kohustati K.

Mõtust üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 alusel määras kohus K.

Mõtusele kohustuse mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi ja narkootikume.

1. 24.08.2012 saabus Tartu Maakohtusse kriminaahooldusametniku erakorraline ettekanne K. Mõtusele täiendava kohustuse – suunata K. Mõtus psühholoogi konsultatsioonile seoses alkoholi tarvitamisega – määramiseks. Ettekande kohaselt ei allu K. Mõtus kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
2. Tartu Maakohus jättis 20.09.2012 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande K. Mõtusele täiendava kohustuse määramiseks rahuldamata, kuna

§ 74

lg 4 ei ole üldkasuliku töö tegemisel kohaldatav ja kohtul ei ole seaduslikku alust lisakohustuste määramiseks.

1. 04.07.2013 saabus Tartu Maakohtusse kriminaahooldusametniku erakorraline ettekanne K. Mõtusele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt hoiab K. Mõtus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning on rikkunud kahel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi. 4.1 Kriminaalhooldaja poolt pärast erakorralise ettekande kohtule esitamist esitatud lisamaterjalide kohaselt on K. Mõtus tarvitanud uuesti alkoholi.
2. Tartu Maakohtu 30.08.2013 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati K. Mõtusele Tartu Maakohtu 10.02.2012 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud ja 12 päeva täitmisele. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 5.1 Kuigi K. Mõtusel on olnud ka tervisest tulenevaid põhjuseid üldkasuliku töö mittetegemiseks, mida tõendab väljavõte tervisekaardist 12.06.2013, siis tema poolt 1,5 aasta jooksul vaid 95 üldkasuliku töö tunni tegemine 960-st näitab maakohtu hinnangul huvi puudumist töö sooritamise vastu kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohtule esitatud asjaolude põhjal tuleb teha järeldus, et K. Mõtus on hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Tegemata 865 töötunni sooritamine järelejäänud vähem kui poole aasta jooksul on kohtu arvates problemaatiline. 5.2 Erakorralisele ettekandele on lisatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid, millest nähtub, et K. Mõtus on üldkasuliku töö tegemise ajal kolmel korral - 18.06.2012, 20.05.2013 ning 29.07.2013 rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seoses kohustuse rikkumisega oli K. Mõtuse suhtes esitatud erakorraline ettekanne ka 24.08.2012, taotledes K. Mõtuse suunamist psühholoogilisele konsultatsioonile seoses alkoholi tarvitamisega seotud probleemi lahendamiseks. Kohus on 20.09.2012 määrusega jätnud erakorralise ettekande rahuldamata, kuna

§ 69lg 6 ei võimalda täiendava kohustuse määramist.

K. Mõtus ei ole ka ise varasema erakorralise ettekande läbivaatamisest möödunud ligemale ühe aasta jooksul probleemiga tegelenud, vaid on väidetavalt pöördunud psühhiaatri poole alles pärast teise erakorralise ettekande esitamist. Tõendeid pöördumise kohta esitatud ei ole. Samas on tõendatud pärast esimest erakorralist ettekannet kahel korral kohustuse rikkumine.

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Kauri Mõtus, taotledes määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist. Määruskaebuse esitaja argumendid on järgmised. 6.1 Süüdimõistetu väidab, et tal on võimalus teha ära ettenähtud üldkasuliku töö tunnid. Varem seda võimalust ei olnud, kuna ta oleks kaotanud töö ja sissetuleku. K. Mõtus leiab, et tema suhtes on käitutud ebaõiglaselt, kuna ta ilmus vahepeal üldkasulikku tööd tegema, kuid temale ei olnud 2 mingit rakendust anda. Määruskaebuse kohaselt pidi K. Mõtus tegema tööd T. N. elukohas, mis ei olnud tema arvates töö riigi heaks. T. N. lubas, et paneb töötunnid kirja, kuid seda K. Mõtus näinud ei ole. Lisaks toob süüdimõistetu välja, et unehäire ja alkoholisõltuvuse tõttu on ta pöördunud psühhiaatri poole, et abi saada. Määruskaebuses tahab K. Mõtus teada, miks ei võtnud Võru kriminaalhooldusametnik teda Võrusse üle, kui tal oli seal elukoht ja kirjalik nõusolek. 6.2 Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka K. Mõtusele riigi õigusabi korras määratud kaitsja, kes leiab, et K. Mõtusele mõistetud vangistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. 6.3 Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et K. Mõtus on üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale hoidunud. Toimikust nähtuvalt on K. Mõtus teinud ära 95 töötundi, seega kaitsja hinnangul on sooritatud oluline osa K. Mõtusele määratud töötundidest. Maakohus on määruses nimetanud, kuid jätnud arvestamata asjaolu, et 12.06.2013 diagnoositi K. Mõtusel vasaku labakäe kinnine metakarpaalluu murd, mis fikseeriti kipsiga (tl 118). Nimetatud vigastust tuleks kaitsja arvates võtta arvesse ühe objektiivse põhjusena, miks K. Mõtusel ei olnud võimalik kohtuotsuses määratud aja jooksul teha ära kõiki töötunde. Kaitsja juhib tähelepanu ka erakorralises ettekandes märgitule, mille kohaselt on ÜKT-st hoidumise põhjusteks olnud tervis, töö, matused, elukohaga seotud muutused jms (tl 109). Kaitsja hinnangul on tegemist eeldatavalt tõsiseltvõetavate põhjustega, mille asjaolusid oleks maakohus pidanud erakorralist ettekannet arutades selgitama. 6.4 Maakohus on määruses asunud seisukohale, et tegemata 865 töötunni sooritamine vähem kui poole aasta jooksul on problemaatiline. Kaitsja sellega ei nõustu. Toimiku materjalidest nähtuvalt on ühiskondlikult kasuliku töö tegemise tähtajaks 17.02.2014, mis kaitsja hinnangul on küll napp, kuid piisavalt reaalne aeg puuduolevate töötundide ärategemiseks. K. Mõtus on maakohtu istungitel korduvalt kinnitanud, et soovib jätkata töö tegemist. 6.5 K. Mõtus on maakohtu menetluses selgitanud, et kuivõrd tema praegune elukoht on Võru linnas, soovib ta enda üleviimist Võru kriminaalhooldusele. Lisaks on K. Mõtus maakohtule selgitanud, et rahaliselt ei ole tal võimalik Põlvas tööl käia ning üldkasulikku tööd saaks ta edasi teha Võrus. Kohus ei ole seda informatsiooni arvestanud, samas on kaitsja hinnangul tegemist olulise teabega K. Mõtuse kohta esitatud erakorralise ettekande arutamisel. Kaitsja märgib, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse juhataja Riina Mandel on 31.07.2013 kinnitanud, et K. Mõtuse tegelikuks elukohaks on XXX, Võru linn (tl 126). Dokumendi koostaja kinnitusel on korteri omanik andnud ka oma kirjaliku nõusoleku K. Mõtuse elama asumiseks eelpoolnimetatud aadressile. Kaitsja peab paljasõnaliseks R. Mandeli väiteid, mille kohaselt K. Mõtus ei ole usaldusväärne või et tema elukoht on ebakindel. 6.6 Seoses K. Mõtusele tehtud etteheidetega alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumise kohta palub kaitsja määruskaebuse lahendamisel arvestada asjaoluga, et K. Mõtus on asunud tegema tõsiseid samme oma terviseprobleemidest vabanemiseks ning alkoholiravi saamiseks, muuhulgas pöördunud psühhiaatri poole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik, põhjendatud ja tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata, rõhutades täiendavalt järgnevat.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud 3 vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et K. Mõtus on korduvalt rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nagu maakohus määruses välja on toonud, nähtub kohtule 04.07.2013 esitatud erakorralisest ettekandest ning 02.08.2013 esitatud lisamaterjalidest, et süüdimõistetu on üldkasuliku töö tegemise ajal kokku kolmel korral – 18.06.2012, 20.05.2013 ja 29.07.2013 – rikkunud temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 8.1 Ringkonnakohus juhib tähelepanu tõigale, et tegemist ei ole esimese kriminaalhooldaja poolt K. Mõtuse kohta koostatud erakorralise ettekandega. Nii esitas kriminaalhooldusametnik 24.08.2012 maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et K. Mõtus rikkus alkoholi mittetarvitamise kohustust. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku suunata K. Mõtus psühholoogi konsultatsioonile seoses alkoholi tarvitamisega, kuid ettekanne jäi Tartu Maakohtu 20.09.2012 määrusega rahuldamata. Kriminaalhooldusalune K. Mõtus andis rikkumise kohta kirjaliku seletuse, milles väljendas soovi „ülejäänud katseaja elada seaduskuulekalt“ (tl 93-94). Vaatamata saadud võimalusele näidata, et ta on suuteline määratud kohustust täitma, tarvitas K. Mõtus jätkuvalt alkoholi, eirates järjekindlalt maakohtu 10.02.2012 otsusest tulenevat nõuet alkoholi mitte tarvitada. Maakohus on 30.08.2013 määruses õigustatult märkinud, et K. Mõtus ei ole ka ise varasema erakorralise ettekande läbivaatamisest möödunud ligemale ühe aasta jooksul alkoholiprobleemiga tegelenud, vaid on väidetavalt pöördunud psühhiaatri poole alles pärast teise erakorralise ettekande esitamist. 8.2 K. Mõtus oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustusest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest. Hoolimata sellest ning antud lubadusest mitte tarvitada alkoholi, on K. Mõtus eiranud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu.
2. Lisaks alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumisele pole K. Mõtus suutnud kinni pidada üldkasuliku töö tegemise ajakavadest ning 960 üldkasuliku töö tunnist on ta sooritanud vaid 95 tundi poolteise aasta jooksul, kusjuures üldkasuliku töö tegemiseks määras maakohus 10.02.2012 otsusega kaheaastase tähtaja. Nendel asjaoludel ei saa kuidagi nõustuda kaitseväitega, et K. Mõtus on sooritanud olulise osa temale määratud töötundidest. Vastupidi, K. Mõtus on üldkasulikku tööd teinud selgelt liiga vähe, arvestades temale määratud tähtaega selleks. Kuigi K. Mõtusel on olnud tervisest tulenev põhjus üldkasuliku töö mittetegemiseks (väljavõte tervisekaardist 12.06.2013, tl 118), moodustab see ringkonnakohtu hinnangul kõigest marginaalse osa seni üldkasuliku töö tegemiseks möödunud tähtajast. Muud põhjused - matused, töö, elukohavahetus - ei õigusta niisamuti tehtud töötundide vähesust. Eraldi tuleb märkida, et faktiline elukohavahetus ei saa olla objektiivne takistus üldkasulike töötundide tegemiseks. Süüdimõistetu enda väited selle kohta, et temale pole töötunde kirjapandud, ei ole kinnitust leidnud ning jäävad seetõttu paljasõnaliseks. K. Mõtuse suhtumine mõistetud karistusse näitab, et ta ei ole motiveeritud kohtu poolt määratud kohustusi täitma. Eelnev annab ringkonnakohtu hinnangul aluse arvata, et mõistetud karistus ei ole K. Mõtuse puhul olnud efektiivne ega täida karistuseesmärki. 9.1 Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui süüdimõistetu on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid. Kuivõrd K. Mõtus ei ole seni üldkasuliku töö tegemise ajakavadest kinni pidanud, ei ole ringkonnakohtu jaoks usutav, et K. Mõtus suudaks edaspidi kehtestatud kohustusi nõuetekohaselt täita.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu ja kaitsja määruskaebused rahuldamata. 4
4. K. Mõtuse kaitsja vandeadvokaat R. Levin on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt K. Mõtusele riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2,5 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 120,00 eurot, sh käibemaks 20,00 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat R. Levinile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 120,00 eurot, sh käibemaks 20,00 eurot, K. Mõtusele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu K. Mõtuselt välja. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus