Obsah (4)

§ 390§ 384§ 424§ 423

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11157 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau V

§ 390jätta Tartu Maakohtu 30.

novembri 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu Indrek Põdra kaitsja vandeadvokaat Jaak Siimu määruskaebus rahuldamata.

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 26.04.2012. a otsusega tunnistati I. Põder süüdi KarS § 294 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi ning teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. Kohtuotsusega mõisteti I. Põdralt KarS § 831 ja § 84 alusel välja riigituludesse süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 178 358 eurot. 20.11.2012 saabus Tartu Maakohtusse I. Põdra kaitsja J. Siimu taotlus Harju Maakohtu 26.04.2012 otsusega välja mõistetud rahalise nõude tasumise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra ning täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 171/2012/1068 kuni taotluse kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Maakohus jättis 30.11.2012 määrusega I. Põdra kaitsja J. Siimu taotluse rahuldamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et kuna Harju Maakohtu otsusega välja mõistetud rahalise sissenõude sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlus nr 171/2012/1068, siis tuleb lisaks

§ 424

sätestatule arvestada täitemenetluses oleva rahalise sissenõude tasumise tähtaja pikendamisel TMS §-st 45 tulenevaga. Maakohus märkis, et TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Maakohus leidis, et kuigi Harju Maakohus sisuliselt on jätnud 12.06.2012 määrusega rahuldamata I. Põdra taotluse rahalise sissenõude ajatamiseks, tuleb antud uus taotlus läbi vaadata, sest see on eelnevast erinev ning I. Põdra kaitsja on taotluses käsitlenud asjaolusid, mida I. Põder Harju Maakohtule esitatud taotluses välja ei toonud. Maakohus leidis, et käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid asjaolusid, mis tingiksid sundtäitmisele allutatud võlgniku tavapärasest ebaõiglasema olukorra. Esitatud taotluses viitab kaitsja maakohtu hinnangul õigesti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.05.2012 otsusele kohtuasjas nr 3-1-1-57-12, mille punktis 9 kolleegium leidis, et mõjuva põhjusena tuleb käsitleda sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Seega peab selline takistus olema seotud eelkõige süüdimõistetud isikuga ning selline takistus seab võlgniku olukorda, kus sundtäitmise korral satub isik majanduslikult raskesse seisukorda. Samuti leidis kolleegium punktis 9, et ainult sissetuleku puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt nõuded täita. Punktis 10 leidis kolleegium, et pelgalt kinnipidamisasutuses karistuse kandmist ei saa käsitada mõjuva põhjusena

§ 424mõttes.

Maakohtu määruse kohaselt rõhutab käesolevas asjas I. Põdra kaitsja eelkõige seda, et I. Põdra vastu esitatud nõuete sundtäitmist takistavaks teguriks on sundtäitmise läbiviimise keerukus ning oht, et I. Põdrale kuuluva ühisvara osa ei kata tema vastu esitatud nõudeid. Maakohtu hinnangul ei saa lugeda aga isikuga seotud mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et sissenõudjal on keerukas oma nõudeid täitemenetluses realiseerida või asjaolu, et võib tekkida oht, kus nõuet ei ole võimalik täies ulatuses täita. See on ainult sissenõudja otsustada, kuidas ta soovib oma nõuete sundtäitmist. Maakohtu hinnangul satub võlgnik pigem arestitud kinnistute realiseerimise korral soodsamasse olukorda, sest realiseerimise arvelt väheneb proportsionaalselt täitemenetluses olevate nõuete suurus. Lisaks rõhutas maakohus, et vangistuse kandmine ei kahjusta täiendavalt võlgniku seisundit, kuna käesolevaks ajaks on täitemenetlus juba alustatud ning täitemenetlusega kaasnevad kohtutäituri tasud on muutunud sissenõutavaks. Seega ei saa võlgniku olukord enam täiendavalt halveneda. Samuti ei mõjuta I. Põdra vastu esitatud nõuete sundtäitmine tema abikaasa varalisi õigusi, kuna sundtäitmisele allutatud võlgniku abikaasal ei ole kohustust oma vara arvelt nõudeid täita, vaid selline täitmine saab olla üksnes vabatahtlik. Maakohtu määruse kohaselt taotles I. Põdra kaitsja ka täitemenetluse peatamist kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. Maakohus märkis, et kohtu õigus peatada täitemenetlus tuleneb samuti TMS §-st

1. Seega esinevad täitemenetluse peatamiseks samad eeldused kui täitemenetluse tähtaja pikendamisel ehk peab esinema võlgniku olukorda ebaõiglaselt mõjutav asjaolu. Maakohtu määruse kohaselt leidis kohus juba eespool, et puuduvad mõjuvad põhjused rahalise nõude tasumise tähtaja pikendamiseks ja seega ka täitemenetluse peatamiseks. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus I. Põdra kaitsja taotluse Harju Maakohtu otsusega välja mõistetud rahalise sissenõude tasumise tähtaja pikendamiseks ning täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 171/2012/1068 rahuldamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu I. Põdra kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega pikendada süüdimõistetu poolt täitmisele kuuluva rahalise sissenõude tasumise tähtaega 1 aasta võrra. Samuti taotles kaitsja täitemenetluse peatamist täiteasjas nr 171/2012/1068 kuni taotluse kohta kohtulahendi jõustumiseni. 2 Määruskaebuse kohaselt ei ole I. Põdral praegu objektiivselt võimalik tasuda nõuet suuremas ulatuses kui ta seda seni vabatahtlikult on teinud, kuna tal puudub sissetulek ja vangla ei ole talle seni võimaldanud tööle asumist hoolimata korduvatest sooviavaldustest. I. Põdra ja tema abikaasa ühisvara müümine ei ole aga praegu kinnistul asuvate hoonete remondi- ja renoveerimistööde pooleli oleku ja osade ehitiste ehitusloa puudumise tõttu suure tõenäosusega lähiajal võimalik. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus pööranud tähelepanu sellele, et nõude tasumise tähtaja pikendamine võimaldaks I. Põdral ja tema abikaasal otsida aasta vältel täiendavaid võimalusi nõude vabatahtlikuks tasumiseks, mille järel puuduks riigil vajadus ühisvara jagamiseks ja I. Põdra varale sissenõude pööramiseks. Määruskaebuse kohaselt avaldas I. Põder juba kohtueelses menetluses soovi vanglas töötamiseks, et anda panus temalt väljamõistetud summa tasumiseks. Kaitsja leiab, et täitemenetluse raames I. Põdra kinnistute müümine on raskendatud, see ei kataks kinnistute turuväärtust arvesse võttes nõuet täies ulatuses ning sundtäitmine ei ole ka vältimatult vajalik, kuna I. Põder soovib oma kohustust vabatahtlikult täita. Määruskaebuse kohaselt oleks kohustuse täitmine I. Põdra ja tema abikaasa majanduslikku olukorda arvestades võimatu ja ebamõistlikult koormav, kuid nad teevad sellegipoolest jõupingutusi, et rahalisi vahendeid võimalikult kiiresti leida. Kaitsja hinnangul ei kahjustaks nõude tasumise tähtaja pikendamine sissenõudja huve, kuna kohustuse täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja I. Põdra kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole I. Põdra kaitsja määruskaebuses välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust I. Põdralt kohtuotsusega süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumise tähtaja pikendamiseks.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 424

kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis annaksid aluse I. Põdralt väljamõistetud summa tasumise tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas täielikult maakohtu määruse põhjendustega ega pea seetõttu vajalikuks neid tervikuna korrata. 2. Ringkonnakohus rõhutab vastuseks määruskaebusele, et

§ 424

tulenevalt on võimalik rahaliste sissenõuete tasumise tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise osade kaupa üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipidamisasutuses karistuse kandmine, vanglas sissetuleku ja töö puudumine, ühisvara jagamise ja müümise ning täitemenetluse läbiviimise keerukus ega kinnistute madalast turuväärtusest tulenev sundtäitmise võimalik ebaotstarbekus ei ole sellisteks asjaoludeks, mis annaksid alust I. Põdralt konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumise tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaitsja taotlusest ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et I. Põdra jaoks oleks kohustuse täitmine ebamõistlikult koormav. Kuna kinnipeetavale tagatakse vangistuses eluks hädavajalikud tingimused ja toit ning I. Põdra abikaasa osale ühisvarast sissenõuet ei pöörata, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et I. Põdralt äratarvitatud kuritegeliku tulu konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa täitmiseks tema kinnisvarale sissenõude pööramine tekitaks talle ebamõistlikult koormava olukorra. Ringkonnakohtu hinnangul on küll positiivne, et I. Põder soovib vabatahtlikult 3 temalt väljamõistetud summat tasuda ning teeb koos abikaasaga selle nimel pingutusi, kuid leiab, et kohtule esitatud taotluses ja määruskaebuses loetletud asjaolud ei ole käsitletavad objektiivsete takistustena, mis annaksid aluse kohustuse tasumise tähtaja pikendamiseks. 3. Arvestades I. Põdralt riigi kasuks väljamõistetud summa suurust, s.o 178 358 eurot, ning asjaolu, et I. Põdral ei ole ligikaudu poole aasta jooksul pärast temalt kohtuotsusega nimetatud summa väljamõistmist õnnestunud oma vara nõude täitmiseks müüa ega leida muid sissetulekuid nõude vabatahtlikuks tasumiseks, ei oleks ringkonnakohtu hinnangul ka tõenäoline, et I. Põdral see lähiajal õnnestuks. Ringkonnakohus märgib, et kui süüdimõistetul puudub temalt väljamõistetud summade tasumiseks piisav sissetulek, tulebki tal kohustus täita muu vara arvelt, vajadusel täitemenetluse raames. Juhul, kui kohtutäituri poolt kinnistute sundtäitmisel saadud rahast I. Põdra vastu esitatud nõude täitmiseks ei piisa, on puudujääva nõude osas I. Põdral võimalik hiljem vangistuses töö saamisel, võimalusel lähedaste abiga või vanglast vabanemise järel töö leidmisel võla tasumist jätkata. 4. Seoses kaitsja taotlusega täitemenetluse peatamiseks märgib ringkonnakohus, et

-st ei tulene täitmiskohtuniku pädevust hinnata täitemenetluse kui terviku peatamise, pikendamise või ajatamise võimalusi. Täitmiskohtunikul on vaid pädevus lahendada kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise taotlusi vastavalt

§-le 423 ja §-le

1. Ringkonnakohus peab seetõttu vajalikuks täitemenetluse peatamise küsimuses maakohtu määruse põhjendusi täpsustada, märkides, et maakohtul puudus alus täitemenetluse peatamiseks, mistõttu kaitsja vastava taotluse rahuldamata jätmine oli põhjendatud. Kuigi maakohus on määruses lähtunud selles küsimuses TMS §-st 45, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul lõppjäreldustes kaasa toonud ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtulahendit.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et I. Põdra kaitsja taotlus kohtuotsusega väljamõistetud summa tähtaja pikendamiseks ja täitemenetluse peatamiseks ei ole põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4 Mati Kartau