Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 25.01.
Kunglale katseaeg kestusega kuni 01.03.2015.
Kungla katseaja arvestamise alguseks määruse jõustumine. Lisaks kohustatu M. Kunglat katseajal järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Kunglale katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et M. Kungla puhul on positiivne vangistuse ajal pikaaegne tööhõives osalemine, mis katkes seoses tema tervisliku olukorra halvenemisega. Ta on läbinud kuriteoriske maandavad sotsiaalabiprogrammid „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Vihajuhtimine“ ning „Usk ja teadmine“. Samuti on tal vabanedes olemas võimalik kindel töökoht. Tal on olemas oma elamispind, mis küll materjalidest nähtuvalt ei ole hetkel elamiskõlbulik ja vajab mõningast remonti. Selle on M. Kungla enda hinnangul võimeline ise ära tegema lühikese aja jooksul. Seniks on tal võimalus asuda elama valla poolt antavasse sotsiaalkorterisse. Tal on hetkel vabanemisfondis piisavalt vahendeid, et alustada enda elu väljaspool kinnipidamiskohta. Samuti on talle omistatud invaliidsusgrupp ja vabanedes hakkaks ta saama pensioni. Kuna materjalidest nähtub, et M. Kunglal on varasemalt esinenud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on olnud ka tema poolt toime pandud raske isikuvastase kuriteo mõjuriks, siis tuleb vastavat riskitegurit eriti põhjalikult kaaluda just alkoholi tarvitamisega seoses. M. Kungla ise alkoholis enda jaoks enam probleemi ei näe, on valmis vabaduses alkoholist loobuma ning on läbinud vangistuses ka sõltuvuskäitumist käsitlevad sotsiaalabiprogrammid. Ilmselt mängib mittetarvitamiseks olulist rolli ka M. Kungla käesolevaks ajaks kujunenud tervislik seisund. Samuti tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata talle sellekohane lisakohustus, mis samuti aitab tagada alkoholi mittetarvitamist katseajal. Maakohus nendib, et M. Kungla poolt toime pandud kuritegu kujutab endast väga rasket esimese astme isikuvastast kuritegu, mille toimepanemisel on ta kasutanud ka vägivalda. Käesoleval juhul on M. Kungla reaalselt kandnud ära peaaegu 8-aastase karistuse. Vangistuse jooksul on ta tegelenud sotsiaalprogrammide ja tööga. Tema käitumine kinnipidamiskohas on olnud aastate jooksul üldjoontes korrektne. Kohtuistungil ilmnesid M. Kungla negatiivne suhtumine oma teosse ja eelnevasse elukäiku ning ta avaldas oma seisukohtade muutumist positiivses suunas. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud, kuna tema suhtes on praeguseks toimunud piisavalt positiivseid muutusi ja on alust järeldada, et ta on motiveeritud oma eluviisi muutma ja temale kehtestatud reeglitele ka vabaduses alluma. -2- Määruskaebemenetluse poolte seisukohad Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse prokuröri abi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta M. Kungla Põlva Maakohtu 19.09.2005 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Prokurör leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu, kuna maakohus ei ole piisavalt arvestanud kõiki
Prokurör on seisukohal, et
lg 3 sätestatud asjaoludest tuleb esimeses järjekorras arvestada isiku poolt toime pandud kuriteo asjaoludega. M. Kungla on süüdi mõistetud tapmises piinaval ja julmal viisil. Seega on M. Kungla oma tegevusega rünnanud väärtuslikemat õigushüve – inimese elu. Tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud on väga rasked ning tekitasid ohvrile suuri piinu ja kannatusi. Seega leiab prokurör, et M. Kungla poolt toime pandud kuriteo raskus ja ühiskonnaohtlikkus ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et M. Kunglat varem kriminaalkorras karistatud ei ole, seega on käesolev vangistus tema esimene. Maakohus on õigesti märkinud, et M. Kungla on vangistuses viibides osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, samuti on ta osalenud tööhõives. Samas on maakohus põhjendamatult tähelepanuta jätnud asjaolu, et M. Kungla käitumine vangistuses ei ole olnud korrektne – teda on kokku kuuel korral karistatud distsiplinaarkorras, määratud karistustest üks on kehtiv (määratud 23.08.2012). Lisaks distsipliinirikkumistele on käesolevaks ajaks saanud teatavaks, et M. Kungla suhtes on 2013. a alustatud kolm kriminaalasja: 1) 03.01.2013 on alustatud kriminaalasi nr 13922900001
Kungla, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 23.12.2012 kella 01:00 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone 3. osakonnas kambris nr 1103, kasutas ametiülesandeid täitva valvur A.J. suhtes solvavaid väljendeid, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. 2) 03.01.2013.a alustati kriminaalasi nr 13922900003
Kungla, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 31.12.2012 kella 00:30 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone 3. osakonna kambris nr 1103, kasutas ametiülesandeid täitva peaspetsialist-korrapidaja J.R. suhtes solvavaid väljendeid, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. 3) 19.02.2013 on tema suhtes alustatud kriminaalasi nr 13922900019
lg 1 –
Kungla olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 5.02.2013 kella 07:00 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone 3. osakonnas kambris nr 1103, üritas kasutada füüsilist vägivalda ametiülesandeid täitva valvur A.J. suhtes sellega, et lõi läbi avatud toiduluugi rusikaga A. J kõhu piirkonda, kuid M. Kungla tegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata, kuna A. J õnnestus taganeda. Eeltoodule tuginedes peab prokurör ekslikuks maakohtu seisukohta, nagu oleks M. Kungla käitumine kinnipidamiskohas aastate jooksul olnud üldjoontes korrektne ning tema ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Prokurör leiab, et ennetähtaegset vabastamist taotledes peaks kinnipeetu käitumine vangistuses olema laitmatu, veendumaks, et vähem kontrollitavas keskkonnas suudaks ta jätkata õiguskuulekat elu. M. Kungla on aga vangistuses käitunud viisil, mis on andnud aluse alustada tema suhtes kolm uut kriminaalmenetlust. Seega on tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Prokurör leiab, et kohus, motiveerides M. Kungla vabastamist, ei ole piisavalt arvestanud ühte olulist
lg 3 loetletud mõjurit, s.o süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal, vaid on keskendunud üksnes M. Kunglat iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele, ega ole seega
-3- Kaitsja on esitanud ringkonnakohtule seisukoha, mille kohaselt palub ta jätta maakohtu määruse muutmata ning vabastada M. Kungla ennetähtaegselt tingimisi vangistusest. Kaitsja on seisukohal, et M. Kungla käitumine karistuse kandmise ajal on olnud valdavalt seadusekuulekas. Ta on läbinud hulgaliselt sotsiaalprogramme ning on olnud vanglas hõivatud tööga. Kaitsja leiab, et prokurör on jätnud tähelepanuta kinnipeetava isiklikus toimikus sisalduvad tõendid kinnipeetava raske parandamatu haiguse kohta (16.11.2011 isiku komisjoniekspertiisiakt nr 7). Nähtuvalt muudest meditsiinidokumentidest kaasuvad raske parandamatu haigusega pidevad kaebused õhupuudusele, pearinglusele, käte suremisele. M. Kungla on viibinud ka korduvalt haiglaravil. Viidatud ekspertiisiaktist ilmneb, et M. Kungla tervislik seisund võimaldab tal kanda karistust, kui talle on tagatud pidev medikamentoosne ravi, säästev režiim ja võimalusel kiiresti kättesaadav arstiabi. Kaitsja on seisukohal, et arvestades M. Kungla rasket parandamatut haigust, võib objektiivsetel põhjustel ette tulla isiku poolt arstiabi taotlemise käigus arusaamatusi vanglatöötajate ja M. Kungla vahel. Samas on M. Kungla käitumine pika karistuse kandmise ajal olnud positiivne ning tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu motiividega ja leiab, et M. Kungla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole M. Kungla karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel piisavalt arvestanud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema käitumist karistuse kandmise ajal. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et positiivseks saab lugeda asjaolusid, et M. Kungla on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning osalenud tööhõives erinevatel töökohtadel. Samuti hindab ringkonnakohus vabaduses kindla elukoha ja töökoha olemasolu. Samas tuleb
Kungla käitumine vangistuse ajal ja tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda käesoleval hetkel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kuigi maakohus on määruses põhjalikult kirjeldanud M. Kunglat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, tuleb nõustuda prokuröriga, et maakohus ei ole arvestanud M. Kungla poolt vangistuses toime pandud distsiplinaarrikkumisi. Riigikohtu praktikast tulenevalt on vangistatu õiguspärane käitumine tingimisi ennetähtaegse vabanemise oluliseks eelduseks. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on M. Kunglat vangistuse jooksul 6 korda distsiplinaarkorras karistatud. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati 23.08.2012 solvava ja laimava väljendi kasutamise eest. Sellest tulenevalt järeldab kohtukolleegium, et M. Kungla pole isegi vangla range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme. Samuti peab ringkonnakohus oluliseks määruskaebuses esitatud asjaolu, et M. Kungla suhtes on 2013. aastal alustatud kolm kriminaalmenetlust. Nimelt kahtlustatakse M. Kunglat mitme
Kahtlustuse kohaselt kasutas ta korduvalt vanglaametnike vastu solvavaid väljendeid, solvates sellega vanglaametnike au ja väärikust. Samuti kahtlustatakse teda
lg 1 - § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises – teda kahtlustatakse selles, et ta üritas kasutada füüsilist vägivalda -4- ametiülesandeid täitva valvuri suhtes sellega, et lõi läbi avatud toiduluugi rusikaga valvurile kõhu piirkonda, kuid tegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna valvuril õnnestus taganeda. Seega kahtlustatakse M. Kunglat mitme vanglaametnike vastu suunatud kuriteo toimepanemises, kusjuures viimane neist, s.o 05.02.2013 episood, on toime pandud vägivalda kasutades. Järelikult, kuigi M. Kungla on ära kandnud ligikaudu 8-aastase vangistuse, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, keda kahtlustatakse vangistuses kuritegude toimepanemises. Kuigi kaitsja on esitatud seisukohas märkinud, et M. Kunglal võib tema tervislikust seisundist tulenevalt tekkida vanglatöötajatega arusaamatusi, ei pea kohtukolleegium rasket tervislikku seisundit asjaoluks, millega võiks õigustada kuritegude toimepanemist – kahtlustuse kohaselt vanglaametnike solvamist ja nende vastu füüsilise vägivalla kasutamist. Ringkonnakohus märgib, et kuigi M. Kungla on ära kandnud 8 aastat vangistust, on ka tema kandmata karistuse aeg päris pikk – ligikaudu 2 aastat. M. Kungla kannab karistust teise inimese piinaval ja julmal viisil tapmise eest ning tema ennatlikul tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et M. Kunglat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus prokuröri määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse ning jätab M. Kungla vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. KrMS § 187 lg 1 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. Antud juhul maakohtu määrusega mõisteti M. Kunglalt välja riigi õigusabi kulude katteks adv A. Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot. Kuna maakohtu määrus käesoleva määrusega tühistati, siis kannab nimetatud kulu riik. Samuti peab ringkonnakohus põhjendatuks adv A. Vissaku poolt taotletud menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 38 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 6 eurot 40 senti, määruskaebusega tutvumise ja seisukoha koostamise eest. KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb ka see menetluskulu jätta riigi kanda. Mati Kartau Paavo Randma -5- Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.