← Eesti

1-12-2407/36

Obsah (7)§ 76§ 257§ 136§ 64§ 69§ 65§ 75

1-12-2407 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2407 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuus

§ 76

lg 5 alusel karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Fjodorovi (Fjodorov) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu

  1. märtsi 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Sergei Fjodorovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  2. Harju Maakohtu 03.04.2012 otsusega tunnistati Sergei Fjodorov süüdi

§ 257

järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust ja

§ 136

lg 1 järgi 5 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 7 alusel asendati Harju Maakohtu 10.01.2011 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa, s.o 750 tundi ÜKT-d 1 aasta ja 10 päeva vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (6 kuud vangistust) 10.01.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse (1 aasta ja 10 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 10 päeva vangistust. Mõistetud vangistuse alguseks loeti 03.04.

  1. Harju Maakohtu 02.11.2012 määrusega vabastati S. Fjodorov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 6 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ning kohustati S. Fjodorovi järgima

§ 75lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.

Samuti kohaldati S. Fjodorovi suhtes vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 kuu jooksul, alluda alkoholismivastasele ravile ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) läbida sotsiaalabiprogramm „Viha juhtimine“ perevägivallaga seotud probleemide lahendamiseks; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest.

  1. 11.02.2013 saabus Viru Maakohtusse läbivaatamiseks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi poolt koostatud erakorraline ettekanne nr 51496 S. Fjodorovi suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et S. Fjodorov rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Nimelt tuvastati 19.01.2013 toimunud alkoreidi käigus tal joobeseisund 1,089 mg/l. Selle kohta oli koostatud joobeseisundi tuvastamise protokoll. Esimese astme kohtu määruse sisu
  2. Maakohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 76

lg 5 alusel pöörati täitmisele 10 kuud ja 29 päeva vangistust algusega 27.03.2013. Maakohus tuvastas, et S. Fjodorov rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 19.01.2013 toimunud alkoreidi käigus S. Fjodorovil tuvastati joobeseisund 1,089 mg/l. Seega ei täitnud kriminaalhooldusalune S. Fjodorov Harju Maakohtu 02.11.2012 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning rikkus sellega ennetähtaegse vabastamise tingimusi. S. Fjodorovi poolt nimetatud põhjendust ei pidanud maakohus mõjuvaks. Ennetähtaegse vabastamise tingimuse rikkumise korral ei näe seadus ette muid alternatiivseid meetmeid lisaks

§ 76lg 5 sätestatud kandmata karistuse täitmisele pööramisele.

Eelnevast lähtuvalt asus maakohus seisukohale, et S. Fjodorovile mõistetud karistuse kandmata jäänud osa tuleb pöörata täitmisele. Samuti pööras maakohus tähelepanu sellele, et halb terviseseisund ei takistanud S. Fjodorovi alkoholi tarvitamast. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

  1. S. Fjodorov palub tühistada maakohtu määruse ning jätta tema poolt kandmata karistuse osa 10 kuud ja 29 päeva vangistust täitmisele pööramata. S. Fjodorov on seisukohal, et maakohus ei arvestanud otsustuse tegemisel mitmete oluliste asjaoludega. S. Fjodorov palub arvestada tema raske tervisliku seisundiga, muuhulgas põeb ta suhkrudiabeeti, epilepsiat, depressiooni. S. Fjodorov väidab, et kriminaalhooldajal on olemas tema tervislikku seisundit tõendavad dokumendid, kuid kriminaalhooldaja ei esitanud neid kohtule. Määruskaebuse kohaselt ei küsinud kriminaalhooldaja ega ka kohus andmeid S. Fjodorovi psühhiaatri käest, kelle juures S. Fjodorov ravil käib. S. Fjodorov väidab, et 19.01.2013 jõi ta nastoikat enda ravimise eesmärgil. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  2. Ringkonnakohus leiab, et S. Fjodorovile mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata.

§ 76

reguleerib vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Seega tuleb enne karistuse täitmisele pööramist

§ 76

lg 5 alusel hinnata, kas on täidetud

§ 76

lg 5 kohaldamise eeldused, kuid seejuures, eelduste olemasolu korral, ei saa kohus valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-45-12, p 41). 6.1. S. Fjodorov vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega Harju Maakohtu 02.11.2012 määrusega. Ühtlasi määrati talle katseaeg ning allutati ta käitumiskontrollile. Muuhulgas keelati S. Fjodorovil alkoholi ja narkootikumide 2 tarvitamine. Materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et S. Fjodorov on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt tuvastati 19.01.2013 alkoreidi käigus S. Fjodorovil joobeseisund 1,098 mg/l. Ettekande kohaselt selgitas S. Fjodorov kriminaalhooldajale, et tarvitas alkoholi, kuna oli depressioonis. 6.2 Ringkonnakohus leiab, et S. Fjodorovi poolt määruskaebuses esitatud asjaolud ei ole käsitletavad mõjuva põhjusena, et vabandada tema poolt kontrollnõuete rikkumist. S. Fjodorov oleks pidanud enda ravimisel arvestama talle kehtestatud piirangutega ning valima ravivõimalused, mis ei oleks nendega vastuolus. Alkoholi tarvitamise keeld on S. Fjodorovi kriminaalhoolduse läbiviimisel väga oluline, kuna Harju Maakohtu 02.11.2012 määrusest nähtuvalt on S. Fjodorovi puhul alkoholi tarvitamine uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks, kuna kõik tema kuriteod on toime pandud alkoholijoobes või sellest ajendatuna. S. Fjodorov oli teadlik, et alkoholi tarvitades rikub ta käitumiskontrollinõudeid ning sellega kaasneb karistuse täitmisele pööramine, kuid sellegipoolest suhtus oma kohustustesse hoolimatult. 6.3 Ringkonnakohus märgib, et S. Fjodorovi tervislik seisund ei takista tal karistuse kandmist. Vanglas pakutakse kinnipeetavale ravi vastavalt kinnipeetava tervislikule seisundile arsti ettekirjutuse kohaselt. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. VangS § 53 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on kinnipeetavale tagatud vanglas vajalik järelevalve ja ravi. 6.4 Kuna S. Fjodorov on mõjuva põhjuseta rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja seega on

§ 76

lg 5 kohaldamise eeldused täidetud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et S. Fjodorovile mõistetud karistuse täitmisele pööramine

§ 76lg 5 alusel on põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 3 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.