1-11-6456/24

1-11-6456 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6456 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Šugurov, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. novembri 2013 määrus Sergei Šugurovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
5. Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Sergei Šugurov talle Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta. Katseaeg hakkab kulgema määruse jõustumisest.
6. Rahuldada Sergei Šugurovi määruskaebus.
7. Vastavalt Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 otsusele kuulub Sergei Šugurov pärast vanglast vabanemist Eesti Vabariigist väljasaatmisele.
8. Seoses Sergei Šugurovi väljasaatmisega Eesti Vabariigist mitte kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli.
9. Kohtumäärus saata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroole Sergei Šugurovi riigist väljasaatmise korraldamiseks. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 otsusega mõisteti Sergei Šugurov süüdi KarS § 113, § 199 lg 1, § 263 p 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel karistuseks 8 aastat 11 kuud ja 8 päeva vangistust. S. Šugurovi karistuse kandmise aeg on 21.10.2005 kuni 28.09.
12. 19.09.2013 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S. Šugurovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
13. Viru Maakohtu 04.11.2013 määrusega jäeti S. Šugurov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 3.
14. Positiivsete asjaoludena toob maakohus välja, et S. Šugurovi väitel on tal olemas töökoht Venemaal kohalikus hambakliinikus. Samas tarvitas süüdimõistetu enda sõnul kuriteole eelneval perioodil sagedasti alkoholi ja alkoholi kuritarvitamine oli ka toime pandud kuritegu soodustavaks faktoriks. Isik on sotsiaalselt isoleeritud ning tal puudub Eestis toetav sotsiaalne võrgustik. 3.
15. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat ja kolm lõppenud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, kuna kinnipeetav on vangistuses olles jätkanud normide rikkumist. 3.
16. Maakohtu hinnangul on toimepandud isikuvastase ja avaliku korra vastase kuriteo asjaolud käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (mh võimalik riigist väljasaatmine). Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ühiskonna ootusi. Kuna isik kannab karistust mh tapmise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral ilma käitumiskontrollile allutamiseta saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Šugurov, kes palub tühistada Viru Maakohtu 04.11.2013 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada S. Šugurov vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja saata Eesti Vabariigist välja. 4.
18. Maakohus on enda määruses leidnud, et S. Šugurovi poolt kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks oli alkoholi kuritarvitamine. Samas ei arvestanud kohus, et S. Šugurov läbis vanglas programmi, mis keskendus sõltuvusprobleemidest vabanemisele. Kinnipeetav leiab, et kuna on juba enamiku karistusest ära kandnud ning vanglas alkoholi tarvitanud ei ole, siis on ta sõltuvusest vabanenud. Lisaks on S. Šugurov vabanenud ka suitsetamisharjumusest, mis oli osade distsiplinaarkaristuste põhjuseks, kuid seda pole maakohus samuti arvestanud. 4.
19. Maakohus on olulise vabastamist välistava asjaoluna toonud välja Eesti Vabariigis toetava sotsiaalvõrgustiku puudumise. Kinnipeetav ei mõista, miks on sotsiaalvõrgustiku olemasolu oluline, kui ta pärast vangistust saadetakse Eestist välja. 4.
20. Kinnipeetav on kogu vangistuse jooksul töötanud, tasunud erinevad nõuded 5000 euro ulatuses ning rahaliselt aidanud ka enda ema ja tütart. S. Šugurov mõistab enda kuriteo raskust, mida kinnitab ka asjaolu, et ta andis kriminaalasjas ütlusi ja kannab praegu karistust, selle asemel, et Eesti Vabariigist kohe pärast kuriteo toimepanemist lahkuda. S. Šugurov teab, et inimese tapmine ei ole aktsepteeritav ja ta väga kahetseb enda tegu. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus tutvunud maakohtu määruse, määruskaebuse ja kohtutoimiku materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada, määruskaebus rahuldada ja S. Šugurov vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.
22. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6.
23. Kolleegium peab oluliseks rõhutada, et KarS § 76 lg 3 loetletud asjaolud ei ole omavahel astmestatud, st ühelgi nimetatud sättes loetletud asjaolul ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab neid kõiki kogumis. Seega peab kohus isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustades kaaluma ning arvestama kõiki KarS § 76 lg 3 loetletud asjaolusid, mille põhjal hindama, kas karistus on täitnud oma üld- ja eripreventiivse eesmärgi ning kas süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on sellest lähtuvalt põhjendatud. Maakohus on enda määruses tuginenud kuriteo toimepanemise asjaoludele ja distsiplinaarkaristustele, s.o S. Šugurovi negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Ainsa S. Šugurovit positiivselt iseloomustava asjaoluna arvestas maakohus seda, et kinnipeetava sõnul on tal vabanedes olemas töökoht. Teistele kinnipeetava iseloomustuses, kriminaalhooldaja arvamuses või kohtuistungi protokollis toodud positiivsetele asjaoludele pole maakohus hinnangut andnud.
24. Vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et S. Šugurovi käitumine karistuse kandmise ajal, tema elutingimused ja võimalused vabaduses on nende kogumis süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise üle otsustamisel kaalukamad kui süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Kolleegium on arvamusel, et esineb piisavalt S. Šugurovi iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, mis kaaluvad ülesse negatiivsed ja on aluseks kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.
25. Ringkonnakohus peab positiivseks, et S. Šugurov on vangistuses pidevalt töötanud ja teenitud tasu arvelt maksnud ära kõik rahalised nõuded. Samuti seda, et isik on toetanud rahaliselt enda perekonda. Kinnipeetava vabanemisfondis on 23.07.2013 seisuga 960 eurot. Vanglas töötamine ja rahaline toimetulek näitab kolleegiumi hinnangul, et isik on võimeline majanduslikult hakkama saama ka vabaduses. S. Šugurovil on säilinud tööharjumus ja kohusetunne rahaliste kohustuste suhtes, mis omakorda vähendab uue kuriteo toimepanemise riski vabaduses. Kuna S. Šugurovil on vabaduses olemas töökoht, kutseoskused ja vabanemisfondis piisavalt raha, siis on ringkonnakohus seisukohal, et S. Šugurovi majanduslik toimetulek ei ole takistuseks tema ennetähtaegsel vabastamisel. 7.
26. Maakohus on leidnud, et S. Šugurovil puudub Eestis toetav suhtlusvõrgustik. Kriminaalkolleegium nõustub kinnipeetavaga, et nimetatud asjaolu ei ole S. Šugurovi ennetähtaegsel vabastamisel oluline. Nimelt tulenevalt Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 otsusest tuleb S. Šugurov pärast vangistust riigist välja saata ja tema suhtes kehtib sissesõidukeeld 10 aastat. Sellest tuleneb, et pigem on oluline, et S. Šugurovil oleks olemas toetav suhtlusvõrgustik tema kodumaal. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest ja kriminaalhoolduse arvamusest nähtub, et S. Šugurovil on olemas toetav suhtlusvõrgustik Vene Föderatsioonis. Süüdimõistetu suhtleb tihedalt enda ema, õe ja tütrega. Mõningane suhtlus on S. Šugurovil ka enda endise abikaasaga. Lisaks asub kinnipeetav pärast vabanemist elama enda sugulaste juurde Kuznetski linnas. 7.
27. Maakohus on mittevabastamist põhistava asjaoluna toonud välja S. Šugurovi alkoholisõltuvuse. Samas on jäetud tähelepanuta, et kinnipeetav on vangistuses läbinud -3- sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis tegeleb sõltuvusprobleemidega. Määruskaebuses on õigesti märgitud, et juba kantud pika vangistuse jooksul pole S. Šugurovil olnud võimalust alkoholi tarvitada ning see on süvendanud tema tahet alkoholist loobuda. Isik on vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt mõistnud alkoholisõltuvuse kahjulikkust ja ise avaldanud soovi sõltuvusprobleemidega tegeleda.
28. Olulise S. Šugurovit negatiivselt iseloomustava asjaoluna on maakohus välja toonud kinnipeetaval kahe kehtiva ja kolme lõppenud distsiplinaarkaristuse olemasolu. Ringkonnakohus nõustub, et kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses on vabastamise otsustamisel olulise tähtsusega. Samas ei välista distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kui on olemas muud kaalukamad vabastamist toetavad asjaolud. Kinnipeetava distsiplinaarkaristused pole seotud ebaviisaka või vägivaldse käitumisega ei kaaskinnipeetavate ega vanglatöötajate suhtes. Kaks rikkumist on seotud suitsetamise korra rikkumisega, kuid kinnipeetav on enda sõnul suitsetamisest nüüdseks loobunud. Lisaks on kahel korral olnud probleeme töötamisega seotud asjaoludega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul pole nimetatud rikkumised niivõrd rasked, et välistaksid S. Šugurovi ennetähtaegse vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava üldine käitumine vanglas hea. Suhtlemisel vanglatöötajatega on S. Šugurov korrektne ja viisakas ning süüdimõistetu on kohanenud režiiminõuetega vanglas. Viru Vangla ja kriminaalhooldus toetavad süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
29. Viru Maakohtu 04.11.2013 määruse kohaselt ei ole S. Šugurovi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud tulenevalt üldpreventiivsetest eesmärkidest ja ühiskonna ootusest. Kolleegium möönab, et S. Šugurov kannab karistust mh raske esimese astme kuriteo eest, kuid leiab, et antud juhul ei välista see tema ennetähtaegset vabastamist. Seejuures on kohtu hinnangul oluline võtta arvesse, et S. Šugurov viibib vanglas esmakordselt ning teda pole varasemalt karistatud. S. Šugurov on praeguseks ajaks kandnud juba enamiku enda karistusest, s.o üle kaheksa aasta ning tema karistusaeg lõpeb 28.09.
30. Isik ise on enda tegu tunnistanud ja kahetsenud, mh arvestas Tallinna Linnakohus karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mis näitab, et juba pärast teo toimepanemist S. Šugurov mõistis enda käitumise tähendust ja tagajärge. Kinnipeetav on kandnud karistust üle 8 aasta ning talle on lisakaristusena mõistetud Eesti Vabariigist väljasaatmine ning sisenemiskeeld 10 aastaks. 9.
31. Ringkonnakohus leiab, et S. Šugurov väärib võimalust näidata, et ta on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ning vanglas saanud jagu teda kuritegelikule teele viinud sõltuvusest ja agressiivsest käitumisest. Tulenevalt vangla poolt koostatud iseloomustusest, kriminaalhooldaja arvamusest, kohtuistungi protokollist ja kinnipeetava poolt esitatud määruskaebusest on ringkonnakohtul alust seda uskuda. 9.
32. Kuna alates 01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb S. Šugurov vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tal kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. 9.
33. KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Ringkonnakohus määrab S. Šugurovi katseaja kestvuseks ühe aasta, mis hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
34. Tulenevalt KrMS § 426 lg 3 võib kohus loobuda ennetähtaegselt vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 otsuse alusel kuulub kinnipeetav Eesti Vabariigist väljasaatmisele ning seetõttu leiab Tartu Ringkonnakohus, et S. Šugurovi suhtes on võimalik loobuda käitumiskontrolli kohaldamisest. -4- 10.
35. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et KrMS § 426 lg 4 võimaldab täitmiskohtunikul pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljasaatmisest alates varem kui 10 aasta möödudes.
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 4 tuleb Viru Maakohtu
37. novembri 2013 määrus tühistada, S. Šugurov tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ning määruskaebus rahuldada. Mati Kartau Maarika Kuusk -5- Tiit Lõhmus