1-06-11564/121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-11564 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Viivi Tomson Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Meir Shushani (Shushan) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Meir Shushani ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Viru Maakohtu 23.05.2013 määrusega jäeti Meir Shushan vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. M. Shushan mõisteti süüdi Harju Maakohtu 24.10.2008 otsusega KarS § 184 lg 2¹ p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 15-aaastase vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.2005 ja lõpp on 11.10.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus, osundades KarS § 76 lg 2 ja 3 sätestatule, põhistas süüdistatava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist järgmiselt. 2.1 M. Shushan on süüdi mõistetud suures koguses narkootikumide käitlemise eest isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Tegemist on raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteoga. Kohus, arvestades ennetähtaegse vabanemise otsustamisel ka kuriteo toimepanemise asjaoludega, leidis, et M. Shushani poolt toime pandud süüteo iseloom ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Ühiskonna õiglustunne oleks olulisel määral riivatud, kui raske rahvatervisevastase kuriteo toime pannud isik vabaneks poole karistusaja ärakandmisega, seda enam, et ilma kontrollnõuetele allutamiseta ühes võimaluse/kohustusega riigist lahkuda, et jätkata elu võimude poolt kontrollimata käitumisega isikuna oma kodumaal. 2.2 M. Shushan on käesolevaks ajaks ära kandnud pool temale mõistetud karistusest, mistõttu ei saa pidada põhjendatuks vabastada teda ilma allutamiseta elektroonilisele valvele. Tal puudub vabanedes Eestis viibimiseks seaduslik alus, mistõttu ei saa tema suhtes kohaldada käitumiskontrolli nõudeid. 2.3 KrMS § 426 lg 3 sätete kohaldamist, mille kohaselt kohus võib loobuda KarS § 76 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, ei pea kohus käesoleval juhul võimalikuks rakendada, kuna kohtule ei ole esitatud andmeid M. Shushani väljaandmise kohta välisriigile või tema riigist väljasaatmise kohta. 2.4 Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pidanud kohus võimalikuks M. Shushani enne tähtaega vabastada. Kohus asus seisukohale, et vaatamata positiivsetele aspektidele, esineb vabastamist mittetoetavaid asjaolusid enam, kui seda toetavaid. Kohus selgitas, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
7. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlevad tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada M. Shushan tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ning saata ta riigist välja. Kaitsja põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Maakohus ei ole kuidagi põhjendanud, miks on ühiskonna õiglustunne riivatud, kui isik on viibinud vangistuses üle 7 ja poole aasta, kandnud karistust võõrriigis, kus tal puudub perekonna toetus, kandes karistust vanglas, kus suhtlemine kaasvangidega on raskendatud. M. Shushan ei oska eesti keelt ja oskab vaid vähesel määral vene keelt, mistõttu ta ei saa osaleda sotsiaalprogrammides ega tegeleda eneseharimisega. M. Shushan on end kogu vangistuses viibitud aja eeskujulikult üleval pidanud, teda ei ole kordagi distsiplinaarkorras karistatud ning Viru Vangla on tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetanud. 3.2 Maakohus leidis, et kuna M. Shushanil puudub vabanedes Eestis viibimiseks seaduslik alus, ei saa tema suhtes kohaldada käitumiskontrolli nõudeid. See seisukoht ei vasta seadusele, kus nähakse ette, et käitumiskontrolli jaoks on isikul vajalik Eestis kindla elukoha olemasolu, milline on M. Shushanil ka olemas. Kuna aga M. Shushan soovib Eestist väljasaatmist, ei ole see eksimus asja sisulise lahendamise seisukohast oluline. 3.3 Kohus leidis ekslikult, et käesoleval juhul ei ole võimalik rakendada KrMS § 426 lg 3 sätteid, kuna kohtule ei ole esitatud andmeid M. Shushani väljaandmise kohta välisriigile või väljasaatmise kohta. Ennetähtaegsel vabastamisel seda ei tehtagi. Kui kohus vabastab isiku ja saadab ta Eestist välja, siis pöördutakse Politsei- ja Piirivalveameti poole, kes korraldab isiku 2 väljasaatmise. Selline kohtupraktika on olemas (Viru Maakohtu 18.03.2013 määrus nr 1-1013898). 3.4 Kohus leidis lisaks, et täitmata on ka KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused. Kohus leidis, et vabastamist mittetoetavaid asjaolusid on enam, kui seda toetavaid. Kohtu selline järeldus on paljasõnaline, sest ühe vabastamist mittetoetava asjaoluna on kohus märkinud, et karistusest on kantud vaid pool. Muid asjaolusid määruses ei esine. Vaieldav on seegi, kas välisriigis kantud 7,5 aastane vangistus on ikka vabastamist mittetoetav asjaolu. 3.5 Kohtus rikuti M. Shushani kaitseõigust teda mitmel korral katkestades, mistõttu ta ei saanud öelda seda, mida vajalikuks pidas. 3.6 Karistusega on M. Shushani puhul saavutatud nii eri- kui ka üldpreventiivne eesmärk. Ta on ümber hinnanud oma eelnevad teod, leidnud vanglas religiooni ning otsustanud elada edasi seaduskuulekalt ja ausalt ning minna tagasi oma pere juurde Iisraeli. Võib kindel olla, et midagi seadusevastast ta enam toime ei pane.
8. M. Shushani määruskaebuses nõustutakse täielikult vangla iseloomustusega. M. Shushan kirjutab, et esitas maakohtule taotluse enda väljasaatmiseks riigist ja ei saa aru, millised dokumente peab ta lisaks esitama. Ta nõustub kohtu poolt määratud igasuguste tingimustega. 4.1 Iisraelis elab ta koos emaga. Vangistuses oldud 7 aasta ja 6 kuu jooksul on ta tundnud end võõras riigis ja kultuuris. Vangis oldud aastate jooksul on ta aru saanud, mida ta tegi Eesti rahvale ja palub selle eest südamest andeks. Valede otsusteni viis teda keerukas elutee ja nende eest tasub ta mõtetes lõivu iga päev, minut ja sekund. Tema ema on väga haige, ootab ja igatseb poega, kes tema eest hoolitseks, koju. Ka vanust arvestades oleks tal viimane aeg luua oma pere. M. Shushan on tasunud kõik kriminaalmenetlusega seotud kulud ning on valmis tasuma ka väljasaatmiskulud. Samuti palub ta arvestada tema tervisliku seisundiga – nimelt on M. Shushani süda haige ning seda on opereeritud, mis lühendab oluliselt tema eluvõimalusi. 4.2 M. Shushan soovib väga pöörata elus uut lehekülge ja palub kohtul anda selleks võimaluse. Kahjuks ei saa Eesti riik talle pakkuda rehabiliteerimisvõimalusi, kuna ta on võõras nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt. Sellest hoolimata vabandab ta eesti rahva ees teo eest, mis ta tegi.
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kirjalike seisukohtade esitamiseks anti aega kuni 21.06.
10. Nimetatud kuupäevaks esitas M. Shushan määruskaebuse täienduse, milles viitab riigist väljasaatmise kohtupraktikale (13.02.2012 määrus nr 1-08-4373) ja palub seda arvestada, vabastades ta ennetähtaegselt ühes ettekirjutusega lahkumiskohustuseks. Veel palub M. Shushan arvestada asjaoluga, et kuna tal pole Eestis elamisluba, siis puudub tal ka võimalus pääseda avavanglasse, mis seab teda ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste kinnipeetavatega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik M. Shushani vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et M. Shushani ei 3 ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus arvestas seejuures nii kuriteo toimepanemise asjaoludega, kui ka sellega, et isikut on vangistusega karistatud suures koguses narkootikumide käitlemise eest isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil ja sedastas, et M. Shushani poolt toime pandud süüteo iseloom ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. 6.1 Kaitsja arvates leidis kohus vääralt, et M. Shushani puhul ei ole alust rakendada KrMS § 426 lg 3 sätteid, kuna kohtule ei ole esitatud andmeid süüdimõistetu väljaandmise või väljasaatmise kohta välisriigile. Ennetähtaegsel vabastamisel seda aga ei tehtagi ja isiku vabastamisel toimub tema väljasaatmine Politsei- ja Piirivalveameti poolt. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt puudub M. Shushanil Eestis elamisluba. Vangistusseaduse § 76 lõike 4 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 4191 lõike 5 alusel kehtestatud määruse Kinnipeetava vanglast vabastamise kord § 11 lg 1 alusel edastab arvestusosakond tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid vangla asukohajärgsele kohtule. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lisatakse materjalidele Politsei- ja Piirivalveameti vastus päringule elamisloata või tähtaegse elamisloaga välismaalasest kinnipeetava kohta. Vastuse koopia saadetakse vangla asukohajärgsele prokuratuurile. Maakohtu määrusest nähtub, et selliseid materjale kohtule ei esitatud. Kinnipeetava vanglast vabastamise korra § 13 kohaselt juhul, kui kohus vabastab tingimisi enne tähtaega kinnipeetava, kes on riigist väljasaadetav, ja seetõttu otsustab loobuda tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, teavitab vangla direktor või tema määratud isik vabastamisest viivitamata kirjalikult Politsei- ja Piirivalveametit. Viimane teeb ettekirjutuse isikule riigist väljasaatmise kohta. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 72 lg 2 p 7 kohaselt ei määrata lahkumisettekirjutuses lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust. 6.2 KrMS § 426 lg 3 antud võimalus loobuda KarS § 76 või § 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, on kohtu kaalutlusotsus. Ehkki loobumine käitumiskontrolli rakendamisest on väljaantava või –saadetava süüdlase suhtes põhjendatav otstarbekuse kaalutlusega, kuna süüdimõistetu lahkub riigist, ei ole maakohus pidanud võimalikuks M. Shushani tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kantud karistusaja pikkust arvestades. Kohus on leidnud, et vabastades süüdimõistetu poole karistusaja ärakandmisega ilma kontrollnõuetele allutamiseta riivaks see ühiskonna õiglustunnet. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud käsitlusega ja märgib, et M. Shushani kuritegu on sedavõrd raske, et välistab tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise esimesel võimalusel. Nimelt mõisteti M. Shushan süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 eest narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil ja § 392 lg 2 p 2 alusel, s.o isikute grupis suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku üle riigipiiri ja üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamises. Märkimist väärib, et kuriteo toimepanemisel oli M. Shushanil juhtiv ja keskne roll 43 101 grammi kokaiini Eestisse toimetamisel rahastajana ja korraldamises osalejana. Arvestades tema poolt toime pandud kuriteo raskust, rahvatervise vastu suunatud ründe ohtlikkust ja ulatuslikkust, riivaks isiku vabastamine poole karistusaja kandmiselt ühiskonna õiglustunnet õiglase karistuse kontekstis. 4 6.3 Määruskaebustest nähtub, et M. Shusanit iseloomustab õiguskuulekas käitumine vangistuses, ta kahetseb siiralt tehtut ning on valmis pöörama oma elus uue lehekülje. Nii kaitsja kui ka M. Shushan ise on palunud kohtul arvestada sellegagi, et M. Shushan on elanud aastaid võõras keele- ja kultuuriruumis, kus tema võimalused sotsiaalprogrammides osalemiseks ja perekonnaga suhtlemiseks on piiratud, mistõttu on määruskaebuse esitajate arvates nii karistuse üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid saavutatud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega selles, et M. Shushani iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente (mh distsiplinaarkaristuste puudumine, oma tegude kahetsus, otsustus elada edaspidi seaduskuulekalt, soov toetada oma eakat ema ning luua perekond). Sellele vaatamata leiab kohtukolleegium, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist enne ja pärast vangistust ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavatele headele tingimustele tuginedes. 6.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud M. Shushani poolt toime pandud kuritegude asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 6.5 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Mati Kartau Viivi Tomson 5 Tiit Lõhmus