1-13-1656/41

1-13-1656 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1656 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksander Kääri (Käär) ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. septembri 2013 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Aleksander Kääri ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. A. Käär tunnistati Harju Maakohtu 12.04.2013 otsusega süüdi KarS § 189 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.06.2008 otsusega A. Käärile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 9 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Kääri eelvangistus ning karistusaja alguseks loeti 16.02.
7. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2013 määrusega. A. Kääri karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 25.12.
9. Tallinna Vangla esitas 30.07.2013 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Kääri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Harju Maakohtu 12.08.2013 määrusega leiti, et materjalid A. Kääri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla tuleb edastada kohtualluvusjärgselt menetlemiseks Tartu Maakohtule, kuna süüdimõistetu oli selleks ajaks üle viidud Tartu Vanglasse.
10. Tartu Maakohtu 16.09.2013 määrusega jäeti A. Käär talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 3.1 A. Kääri puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ning toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti vastab tema vabastamisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on vajalikud nõusolekud elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetut distsiplinaarkorras karistatud. 3.2 Samas aga peab kohus arvestama, et süüdimõistetu kannab vangistust juba teist korda. Kuigi ta esimese vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastati, jätkas ta oma kuritegelikku käitumist ka sellega kaasneval katseajal ja kannab praegu liitkaristust kahe kohtuotsuse kogumis. Kohus peab ennetähtaegse vabastamise otsustamisel muuhulgas aluseks võtma jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse. Käesolevas menetluses ei saa kohus enam kaaluda isiku süü küsimust, tõendatust või tema võimalikke kaalutlusi enda süüditunnistamisel. A. Kääri poolt toimepandud kuriteod on jäänud samalaadseks. Esmalt karistati süüdimõistetut narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja sisseveo eest ning viimati juba narkootiliste ainete levitamise ettevalmistamise eest. Eeltoodust tuleb järeldada, et esmane karistamine, vangistuse kandmine ja vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole A. Käärile piisavat mõju avaldanud ning ta on eeltoodust hoolimata hakanud peagi samalaadse õigusvastase tegevusaega uuesti tegelema. Kuigi mõlema kriminaalmenetluse puhul on süüdimõistetu nõustunud kokkuleppemenetlusega, siis nähtub vangla iseloomustusest ja kohtuistungil avaldatust, et enda karistamist peab süüdimõistetu siiski alusetuks ega näe seetõttu põhjust oma käitumist muuta. A. Kääri sõnul ei tarvita ta ise narkootikume, kuid vangla meditsiiniosakonna andmetel on ta siiski kanepi tarvitaja. 3.3 A. Kääri väitel oleks tal vabanedes olemas kindel töökoht. Tema isiklikus toimikus selle kohta igasugused andmed puuduvad ja seega saab kohus lugeda seda infot vaid süüdimõistetu paljasõnaliseks väiteks. A. Kääri selgituse kohaselt oleks tema töö seotud samalaadse tegevusega, mis oli tema tööks ka enne vangistust. Töö eeldaks kontakte välismaaga ja enda endiste tuttavastega, mis võib olla ohuks süüdimõistetu puhul uuesti kuritegelikule teele asumisel. Samuti annab garanteeritud töökoha puudumine alust kahelda tema võimalikus sissetulekus ja majanduslikus toimetulekus vabanemisel, mis on samuti ohuks uute kuritegude toimepanemisel. 3.4 Eeltoodu põhjal, arvestades süüdimõistetu enda suhtumist oma tegudesse, asjaolu, et varasem ennetähtaegne vabastamine ei ole tema puhul ennast õigustanud ning käesolevaks ajaks on tema kandmata karistus rohkem kui aasta, leidis kohus, et A. Kääri tingimisi ennetähtaegne vabastamine seadusest tuleneval esimesel võimalusel, s.o elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole põhjendatud. Esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal ei tekkinud kohtul piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid praeguseks täidetud, süüdimõistetu mõistaks oma kuritegeliku käitumise võimalikke tagajärgi ja kaasnevaid riske ning oleks motiveeritud oma eluviisi edaspidiselt muutma ja õiguskuulekalt elama. Kohus leidis, et süüdimõistetul tuleks praegu vangistust edasi kanda ning analüüsida põhjalikumalt oma varasemat käitumist ja selle võimalikke kahjulikke tagajärgi nii temale endale kui ka ühiskonnale laiemalt. Kuna süüdimõistetul puudus eelnevalt pikalt võimalus seoses eeluurimisvanglas viibimisega osaleda erinevates kinnipidamiskoha poolt pakutatavates tegevustes, siis edaspidi karistust kandes tuleks A. Kääril võimalusel läbida vajalikke programme või tegeleda muude taasühiskonnastamisele ja seaduskuulekusele kaasaaitavate tegevustega.
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Käär, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada ta -2- vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. A. Käär põhistab oma taotlust järgnevalt. 4.
12. A. Käär toob välja, et kohus pole arvesse võtnud, et tal on 4 aastane tütar. Lapse ema, A. Kääri elukaaslane, ei käi hetkel tööl ja kasvatab kodus last. Perekonnas on kombeks olnud, et A. Käär on käinud tööl ja teeninud perekonnale raha. A. Käär toob veel vabastamist toetava asjaoluna välja, et süüdimõistetu saab läbida erinevaid sotsiaalprogramme ka vabanedes kriminaalhooldusel olles. Samuti selle, et A. Kääri vabastamist toetavad ka vangla ja kriminaalhooldus. 4.2 A. Käär juhib tähelepanu, et ta mõisteti süüdi II astme kuriteo eest. Samuti sellele, et asja läbivaatamisel hindas kohus A. Kääri kuritegu valesti. A. Kääri ei mõistetud süüdi narkootikumide levitamise ettevalmistamise eest, vaid legaalse aine valdamise ja edasiandmise eest. Sellest legaalsest ainest oli võimalik keemilisel teel teha ühte teist legaalset ainet, mis on vajalik narkootilise aine valmistamiseks. 4.3 Süüdimõistetu leiab, et maakohus ei arvestanud, et garantiikirja puudumine töökohast on Tallinna Vangla viga, kuna A. Käär andis kirja edasi vangla kontaktisikule. A. Käärile on vabanemisel garanteeritud töökoht ning ta asub tegelema ehitusvaldkonnas. Tema töö saab olema seotud riiklike tellimustega. A. Käär suhtleks enda tulevases töös peamiselt riiklike ettevõtetega ja leiab, et selline suhtlus ei seostu ohuga, et A. Käär võiks pöörduda tagasi kuritegelikule teele.
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Kääri kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada A. Käär vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Kaitsja põhistab oma taotlust järgnevalt. 5.1 Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ega seaduslik. Üksnes põhjusel, et süüdimõistetu kannab vangistust juba teist korda, ei saa jätta tema taotlust rahuldamata, sest lubatav on ennetähtaegselt vabastada ka isikuid, et kannavad karistust teist korda. 5.2 Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul on olemas alused kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega ja see annaks kinnipeetavale veel ühe võimaluse tõestada, et ta seekord suudab läbida katseaja nõuetekohaselt. Kaebusele on lisatud ka tööandja tõend – xxx OÜ – nõusolekuga A. Käär tööle võtta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et kuigi formaalsed eeldused on täidetud, ei ole A. Kääri vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebustele vaid järgnevat. 6.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Kääri tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas A. Kääri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. Kuigi A. Kääri vabastamist toetab vangla ning maakohtu istungil avaldas kaitsja, et vabastamist oli toetanud ka Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga -3- Adamsoo, on tegemist vaid arvamustega, mis ei ole kohtu jaoks mingil viisil siduvad ja lõpliku otsuse ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise osas teeb siiski kohus. 6.2 Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas elukoht ning toetav perekond. Samuti asjaolu, et vabanedes on A. Käärile garanteerinud töökoha ehitustegevusele spetsialiseerinud xxx OÜ, mille kohta kaitsja esitas ka garantiikirja. Eriti positiivseks peab ringkonnakohus A. Kääril kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, kuna vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Kääri vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. 6.3 A. Kääri on kahel korral karistatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest ning mõlemal korral karistati teda vanglakaristusega. Tartu Maakohtu 16.04.2010 määrusega vabastati A. Käär vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist ning talle määrati kriminaalhooldus. Selles hoolimata jätkas A. Käär kuritegude toimepanemist ning pani katseajal toime uue narkootiliste ainetega seotud kuriteo. Praegu kannab süüdimõistetu liitkaristust kahe kohtuotsuse kogumis, millest ühe järgi on ta süüdi mõistetu I astme kuriteos. Seoses süüdimõistetu määruskaebuses toodud seisukohaga, et maakohus pole õigesti hinnanud A. Kääri kuriteo toimepanemise asjaolusid, märgib ringkonnakohus, et määruskaebuse lahendamisel ei ole ringkonnakohus pädev hindama A. Kääri süüd kuriteos, milles ta Harju Maakohtu 12.04.2013 otsusega süüdi mõisteti. Seega lähtub kolleegium Harju Maakohtu otsuses toodud asjaoludest, mille järgi A. Käär pani toime KarS § 189 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku aine valdamise, üleandmise ja selleks rahaliste vahendite eraldamise. 6.4 Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Kääri on ka varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole A. Käär oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. A. Käärile on antud võimalus jätkata oma elu seadusekuulekalt vabaduses, kuid süüdimõistetu ei suutnud kuritegude toimepanemisest hoiduda. Eelnevast tulenevalt ei teki kohtukolleegiumil veendumust, et A. Kääri tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel hoidub ta edaspidi õigusrikkumistest. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. 6.5 Kolleegium peab oluliseks rõhutada, et KarS § 76 lg 3 loetletud asjaolud ei ole omavahel astmestatud, st ühelgi nimetatud sättes loetletud asjaolul ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab neid kõiki kogumis. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et hindamise käigus ei võiks mõni loetelus toodud asjaoludest osutuda teistest kaalukamaks, kuigi see ei tulene a priori seadusest, vaid iga üksikjuhtumi asjaoludest. Seega peab kohus isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustades kaaluma ning arvestama kõiki KarS § 76 lg 3 loetletud asjaolusid, mille põhjal hindama, kas karistus on täitnud oma üld- ja eripreventiivse eesmärgi ning kas süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on sellest lähtuvalt põhjendatud. Sarnaselt maakohtuga ei ole ringkonnakohtul tekkinud veendumust, et A. Käärile mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud. Kuigi A. Kääri iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud, ei pea ringkonnakohus arvestades asjaolu, et A. Käär on pannud toime kuriteo katseajal ja olenemata talle mõistetud esimesest vanglakaristusest jätkanud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemist, A. Kääri ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal võimalikuks. -4- 6.6 Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Kääri vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Samas avaneb A. Kääril uus võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist juba 12.01.
16. Eeltoodud põhjustel tuleb Tartu Maakohtu
17. septembri 2013 määrus jätta muutmata ning A. Käär käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata ning määruskaebused rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -5- Tiit Lõhmus