Obsah (5)

§ 151§ 203§ 37§ 49§ 121

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2016, Tartu Haldusasja number 3-13-2122 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla

§ 151lg 2 p 2 ning § 121 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Halduskohus leidis, et kaebaja ei saaks ka kodukorra punkti 16.10 osalise tühistamise abil saavutada kuidagi oma kaebuse eesmärki, sest isikliku raadio, CDraadiomaki, CD-mängija ja CD-plaatide kambris omamise keeld ei tulene mitte Viru Vangla kodukorra p-st 16.10, vaid on samadest kodukorra sätetest, mille osas on jõustunud kohtuotsus asjas nr 3-13-

2. Kaebaja esitas 20.11.2015 Tartu Halduskohtu 04.11.
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaebus, 20.10.
4. a taotlus ja määruskaebus rahuldada ning saata asi tagasi halduskohtusse menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebaja on soovinud 20.10.
5. a taotlusega kaebust muuta. Kaebaja märgib, et tegemist ei olnud kaebuse muutmise, vaid iseseisva taotlusega, mille halduskohus oleks pidanud lahendama. Samuti on määruskaebuse esitaja seisukohal, et sellele taotlusele ei kohaldu kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on samuti seisukohal, et halduskohus oleks pidanud tema kaebuse sisuliselt läbi vaatama.
6. Vastustaja palub vastuses kaebaja määruskaebusele jätta see rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust määruse tühistamiseks ega määruskaebuse rahuldamiseks. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et tulenevalt haldusasjas nr 3-13-1842 jõustunud kohtuotsusest ei ole käesolevas asjas enam võimalik saavutada soovitud eesmärki, mistõttu tuli kaebus jätta läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 04.11.
8. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud tema taotlust tuvastada käesolevas asjas tõhusa menetluse ja mõistliku menetlusaja rikkumine ebaõigesti kaebuse muutmisena ning oleks pidanud selle sisuliselt läbi vaatama.
2. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud tühistamis- ja kohustamisnõuded. Kaebaja on taotlenud Viru Vangla 30.07.
3. a ning 01.08.
4. a otsuste, millega keelduti kambrisse isikliku taskuarvuti ning isikliku raadio, kõrvaklappidega miniraadio ning CD-maki väljastamisest, tühistamist ning Viru Vanglale ettekirjutuste tegemist kaebaja taotluste uueks lahendamiseks ning samuti Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist, et talle võimaldataks soetada vangla kaupluse vahendusel raadiot, CD-mängijat, CD-raadiomakki ja CD-plaate. Kaebaja taotluse tühistada käesoleva haldusasja raames ka vangla kodukorra punktid 7.1.19, 7.1.30, 7.1.32 ja 7.1.44 jättis Tartu Halduskohus 18.12.
5. a määrusega läbi vaatamata ning see määrus on jõustunud.
6. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumise taotluse esitamine ei ole kaebuse muutmine. Kaebaja on 20.10.2015 halduskohtule esitatud taotlusega palunud halduskohtul tuvastada käesolevas asjas tõhusa menetluse ja mõistliku 4 4 menetlusaja rikkumine ning mõista kaebajale välja õiglane hüvitis. Seega on kaebaja 20.10.
7. a taotlusega esitanud

§ 37

lg 1 p 4 mõttes hüvitamiskaebuse, mille aluseks on kaebaja 11.02.2009 Viru Vanglale esitatud taotluse CD-raadiomaki kambrisse lubamiseks menetlemise pikkus. Kaebuse täiendamine uue nõudega kujutab endast kaebuse muutmist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2010. a määrus asjas nr 3-3-1-62-10, p 16). Kaebuse muutmisele kohalduvad

§ 49lg-st 1 tulenevad nõuded.

Kaebuse muutmine peab kohtu hinnangul olema otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul peab olema halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Halduskohus on vaidlustatud määruses leidnud, et kumbki

§ 49

lg-s 1 nimetatud nõuetest ei ole käesoleval juhul täidetud ning on seetõttu jätnud kaebuse muutmise taotluse rahuldamata.

1. Halduskohus on vaidlustatud määruses leidnud, et kaebaja 20.10.2015 esitatud taotlus ei aita kuidagi kaasa tema poolt soovitud esemete kambrisse saamisel, vaid tähendab täiesti uue sisuga kaebuse esitamist. Kaebaja märgib küll määruskaebuses, et tema sooviks on vaidlustatud vangla haldusaktide tühistamise korral esitada vangla vastu kahjunõue, kuid käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud tühistamis- ja kohustamisnõuded. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebuse kohaselt on kaebaja eesmärgiks saada kambrisse soovitud esemed. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebaja 20.10.2015 esitatud taotluse puhul on tegemist täiesti uue sisuga kaebusega, mis ei aita kuidagi kaasa tema poolt soovitud esemete kambrisse saamisele. Riigikohtu praktika kohaselt võib kohus kaebuse muutmise otstarbekuse hindamisel arvestada ka menetlusstaadiumi, menetluse venimise ohtu, seda kas kaebus oleks muudetud kujul nõuetekohane ning kaebuse muutmise vajadust õiguskaitse seisukohast (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-60-15, p 23). Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebuse muutmine kaebaja 20.10.
3. a taotluse alusel ei olnud otstarbekas. Ringkonnakohus märgib, et kaebajal on võimalik esitada taotluses märgitud nõude osas uus kaebus.
4. Kaebaja leiab, et tema 20.10.2015 halduskohtule esitatud taotluse lahendamine ei ole Viru Vangla pädevuses ning halduskohtu poolt viidatud vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 ei kohaldu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kaebaja märgib 20.10.2015 esitatud taotluses, et taotluse esitamisest Viru Vanglale on möödunud juba 6 aastat ja 5 kuud. Kuna selle perioodi sisse jääb nii haldusmenetlus kui ka halduskohtumenetlus, siis on kaebaja 20.10.
5. a taotlusega taotlenud tõhusa menetluse ning mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumise tuvastamist ning kahju hüvitamist nii haldusmenetluses kui halduskohtumenetluses tekitatud kahju eest. Kuigi üldjuhul hakatakse halduskohtumenetluse pikkust lugema nõuetekohase kaebuse esitamisest pädevale kohtule, võib Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt kohtumenetluse kestus hakata kulgema ka varem: kohtumenetluse kestuse sisse võib olla vajalik arvestada ka eelnev haldusmenetlus, kui see on kohustuslik tingimus kohtusse pöördumiseks (avaldus nr 24258/07, Hermenegild Schneeweiss jt vs. Austria, p 60) või kui haldusmenetlus on halduskohtumenetlusega vahetult seotud (vt avaldus nr 77669/12, Szepes vs. Ungari, p 14) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.03.
6. a otsus asjas nr 3-3-1-78-14, p 14). Ringkonnakohus märgib aga, et haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses on mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumise peale esitatud kaebuste puhul tegemist erinevate vastustajatega. Haldusmenetlust viis käesoleval juhul läbi Viru Vangla. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud 5 5 riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Nimetatud sättes puudub erisus haldusmenetluses väidetavalt mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise korra kohta. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuna halduskohtumenetlus ei ole käesolevas asjas veel lõppenud, siis selles osas on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja nõue ennatlik ning seega pole kaebus ka selles osas lubatav.
7. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus oleks pidanud vaidlustatud haldusaktid sisuliselt läbi vaatama kohtuotsusega. Halduskohus on kaebuse

§ 151

lg 2 ja § 121 lg 2 p 2 alusel jätnud läbi vaatamata, leides, et vangla on keeldunud kaebaja taotletud esemete lubamisest Viru Vangla kodukorra kehtivate sätete alusel, mille kohaselt on nimetatud esemed kinnipeetavatele keelatud, ning seega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebusega soovitud eesmärki.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse kohaselt kaebaja tahteks esmajoones taotletud esemete kambrisse saamine ning kaebaja on selleks esitanud tühistamis- ja kohustamisnõuded. Riigikohtu praktika kohaselt on kohustamisnõue lubatav üksnes juhul, kui kohustamisnõude rahuldamine on asja sisulisel läbivaatamisel õiguslikult võimalik. Riigikohus on leidnud, et kui kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on vastavate vangla kodukorra punktide tühistamine ning nende tühistamiseks ei ole kaebust esitatud, siis ei ole kohustamisnõuetega võimalik kaebuse eesmärki saavutada ning need tuleb jätta läbi vaatamata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.10.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 28). Kuna käesolevas asjas on samuti esitatud kohustamisnõuded, mille rahuldamise eelduseks on Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.19, 7.1.30, 7.1.32 ja 7.1.44 tühistamine ning nende tühistamise osas on kaebus jäetud läbi vaatamata ning vastav kohtumäärus on jõustunud, siis ei ole ka käesolevas asjas nende kohustamisnõuetega võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kuigi käesolevas asjas on menetluses ka kaebaja nõue tühistada Viru Vangla kodukorra punkti 16.10 osas, milles see ei võimalda isiklikku raadiot, CD-raadiomakki, CD-plaate ja CDmängijat soetada vangla kaupluse vahendusel, ja on esitanud kohustamisnõude, et Viru Vanglale tehtaks ettekirjutus, millega võimaldataks tal vangla kaupluse vahendusel nimetatud esemeid osta, ei ole kaebajal võimalik saavutada ka Viru Vangla kodukorra punkti 16.10 osalise tühistamisega kaebusega soovitud eesmärki, sest Viru Vangla kodukorra punktiga 16.10 ei ole võimalik saada luba keelatud esemete vangla kauplusest ostmiseks.
3. Haldusasjas nr 3-13-1842 vaidlustas kaebaja muu hulgas ka Viru Vangla kodukorra punkte 7.1.19, 7.1.30, 7.1.32 ja 7.1.44 ja palus need tühistada. Tartu Ringkonnakohtu 09.04.
4. a jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-13-1842 jäeti kaebaja kaebus täies ulatuses rahuldamata. Viru Vangla on käesolevas asjas vaidlustatud 30.07.
5. a ja 01.08.
6. a otsustes kaebaja taotluste rahuldamata jätmisel tuginenud Viru Vangla kodukorra punktidele 7.1.19, 7.1.30 ja 7.1.
7. Kuna nende kehtivus käesolevas haldusasjas vaidluse all ei ole, siis isegi tühistamiskaebuse rahuldamise korral puuduks alus kohustamisnõude rahuldamiseks, sest kodukorra punktid 7.1.19, 7.1.30, 7.1.32 ja 7.1.44 on kehtivad ning selle tulemusel redutseeruks vangla kaalutlusruum vaid ühe valikuni ja vanglal tuleks taaskord taotlus jätta rahuldamata. Seega ei saaks kaebaja saavutada oma kaebuse eesmärki isegi juhul, kui tühistamiskaebus kuuluks rahuldamisele. 6 6
8. Kaebaja leiab kaebuses, et vangla on tema taotluste lahendamisel kohaldanud ebaõigesti vangistusseaduse § 31 lg-t
9. Nimetatud sätte kohaselt võib vanglateenistuse ametniku loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-31-28-15 pdes 31 ja 32 leidnud, et vangla võib VangS § 31 lg 2 alusel hinnata üksnes sellise elektriseadme kambrisse väljastamise vajalikkuse üle, mida ei ole tunnistatud keelatud esemeks. Kui taotletav ese on tunnistatud keelatud esemeks ei jõutagi taotluse lahendamisel VangS § 31 lg-s 2 sätestatud teiste tingimuste sisulise kaalumiseni. Kuna ka käesolevas asjas taotles kaebaja selliste esemete kambrisse lubamist, mis olid vangla kodukorraga tunnistatud keelatud esemeteks, siis ei olnud vanglal kohustust kaaluda nende lubamist VangS § 31 lg 2 alusel.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuigi tühistamisnõude menetlemine on käesolevas asjas iseenesest küll võimalik, kuid kuna kaebajal ei ole ei kohustamis- ega tühistamisnõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki (saada luba soovitud esemete kambrisse saamiseks), siis on halduskohus õigesti jätnud kaebuse täies ulatuses läbi vaatamata.

§ 151

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

§ 121

lg-s 2 on sätestatud sisuliselt sellised asjaolud, mille esinemise otseselt küll ei takista kaebuse sisulist läbivaatamist, kuid kaebuse tagastamise jätmise alternatiiviks on jätta kaebus kohtuotsusega rahuldamata, mis on aga õigusemõistmise kulukuse tõttu ebamõistlik (K. Siigur. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ja menetluse lõpetamine, - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 505). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Agu Timmi Maili Lokk 7 7