KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-103134 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi PlusPlus Legal OÜ

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

1. Plusplus Legal OÜ esitas esindaja kaudu hagi S. L. vastu võlgnevuse nõudes. Kostja ja panga vahel on sõlmitud 21.03.2011 limiidileping nr 472JM
2. Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale laenulimiidi 1200 eurot kasutamist tema jooksvate kulutuste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama igakuiste maksetena 20-ndaks kuupäevaks summas 42 eurot. Kostja kinnitas lepingut sõlmides, et on tutvunud ja nõustunud tingimustega. Lepingu tingimuste kohaselt oli määratud intressimääraks 21% aastas. Kostja kasutas panga poolt võimaldatud limiiti sularaha väljavõtmiseks. Kostja rikkus lepingut, kui lõpetas alates 14.07.2011 arvelduskontole piisavate vahendite tagamise. Pank teavitas kostjat lepingu ülesütemisest kirjalikult ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele kohustust täitnud. 08.04.2013 loovutas pank oma nõuded PlusPlus Baltic OÜ.-le, millest teavitas ka kostjat. 19.12.2014 loovutas PlusPlus Baltic OÜ nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus põhivõlgnevuse 848,76 eurot, intressi 76,26 eurot ja viivised 414,10 eurot ning menetluskulud riigilõiv 225 eurot ning õigusabikulud 288 eurot.
3. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 13.10.2016.a., mida tõendab kostja allkiri (tl. 65). Kostja kohtu määratud tähtajaks omapoolseid seisukohti ning vastuväiteid ei esitanud. 2

) § 407 lg 1, 2 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut ka eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 5.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 6. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 7.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 225 eurot, õigusabikulud 288 eurot. Kohtule esitatud hagihinnaks on 1339,12 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb nimetatud summalt maksta riigilõivu 200 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks riigilõivu 200 eurot ning õigusabikulud summas 288 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõude enam tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt (hagihinnalt 1339, 12 tuleb tasuda riigilõivu RLS Lisa 1 kohaselt 200 eurot, hageja on maksnud 225 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3