1 Kriminaalasi nr 1-15-3021 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3021 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 751

lg 3 p 1 määrata Nikolai Barulitševi elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata Nikolai Barulitševile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 24.12.2016 ning allutada ta katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Nikolai Barulitševi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Nikolai Barulitševi käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Nikolai Barulitšev kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Nikolai Barulitšev karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Barulitševi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Nikolai Barulitšev kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-3021 14.04.2015 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 08.-09.02.2015 karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 ja 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 03.11.2014 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 10 kuud ja 21 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 19 päeva vangistust. Nikolai Barulitšev kannab nimetatud karistust alates 05.06.

1. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolev vangistus on mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varasemalt on isikut karistatud omavolilise sissetungi, asja rikkumise/hävitamise, ähvardamise, varguse ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Lisaks on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul on isik läbinud sotsiaalprogrammi 3 Eluviisitreening, vestelnud psühholoogiga teemal agressiivne käitumine ning selle põhjused ja tagajärjed. Ajavahemikul 07.09-08.10.2015 töötas kinnipeetav majandustöödel koristajana ning alates 16.10.2015 töötab ta majandustöödel köögitöölise-toidujagajana. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nikolai Barulitšev soovib elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise ahiküttega üürikorteriga, kus isik elas ka enne vangistust. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteri omanik A G andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressil. Kinnipeetav õppis Rakvere Gümnaasiumis esimesed 3 klassi ning seejärel läks Ahtme Eriinternaatkooli
2. klassi, kokku on tal 7 klassi haridust. Isik pidi toitma oma ema, venda ja õde, kui isa ja teine vend surid, seega ei saanud ta rohkem koolis käia. Kinnipeetav on õppinud töö käigus pottsepatööd, ehitustöid (akende, uste paigaldamine jm tööd). Isik valdab riigikeelt B1 tasemel ning suhtub positiivselt hariduse omandamisse. Eelmisel aastal töötas ta ametlikult, kuid ei saanud palka õigeaegselt kätte ja tuli töölt ära. Enne vangistust töötas isik ehitusel, tegeles juhutööga (pottsepatööd). Vanglas toetavad kinnipeetavat rahaliselt sugulased. TÄITISe andmetel omab isik võlgnevusi umbes 10779 eurot. Isik püüab töötada ja osaliselt võlgu kustutada. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema M G ja vend A B, kes kannab samuti vanglas karistust. Isikul on xxxx tütar, kellega ta suhelnud ei ole, sest lapse ema oli kontaktandmeid muutnud ja ühendust ei saa. Kinnipeetava suhtlusringkond on kriminaalse taustaga. Isiku enda sõnul ei suhtle ta enam kriminaalse taustaga isikutega ning ei ole kellegi poolt mõjutatav, vaid suudab ise otsuseid vastu võtta. Isiku elustiil on riskiv ja hoolimatu: impulsiivsed otsused on viinud kuritegudeni. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, alkoholi tarvitamist alustas ta 14-aastaselt. Katseajal rikkus ta kohustust mitte tarvitada alkoholi. Puuduvad andmed vägivaldse käitumise kohta alkoholijoobes. Isik mõistab alkoholi tarvitamise tagajärgi, kuid pisendab probleemi tõsidust. Kinnipeetav tuli Viru Vanglasse karistust kandma, olles alkoholijoobes. Isiku sõnul lõpetas ta 9 aastat tagasi narkootikumide tarvitamise. Varem tarvitas ta kokaiini ning paar korda suitsetas kanepit. Varem on esinenud suitsiidikatseid, mistõttu isik võib olla endale ohtlik. Kinnipeetaval on täheldatud depressiivset meeleolu ning esinevad kohanemisraskused (unehäired). Kinnipeetava parema käe
3. sõrme viimane lüli puudub, kuid abivahendeid ta ei vaja. Isiku sõnul meeldib talle olla omaette. Vabaduses suhtles ta rohkem lähedastega. Isik ei lahenda sageli probleeme sobivate strateegiate abil, vaid tegutseb impulsiivselt ning rikub seadust hetketuju ajel. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Pikaajalised eesmärgid seostab ta perekonna loomise ja tööga. Isik õigustab oma kuritegusid ning ei kahetse tehtut. Mõttemaailm keerleb vaenulike ja kättemaksuga seotud plaanide ümber, isik on siiamaani vaenulikult meelestatud kannatanute suhtes (vallavanem ja A R). Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav pole kuritegusid sooritades mõistnud oma süütegude tõsidust ja järeldusi teinud. Ta ei arvesta kaaskodanikega ja võib seada ohtu teiste elusid. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 36%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus otsustab Nikolai Barulitševi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg koos käitumiskontrolliga kuni karistusaja lõpuni, s.o 4 24.12.
4. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 3 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Nikolai Barulitševi lähedaseks ja toetust pakkuvaks isikuks vabaduses on tema ema M G. Isikul on ka vend A B, kes kannab samuti käesoleval hetkel karistust Viru Vanglas. Ema sõnul on Nikolai Barulitševil ka alaealine tütar, kes elab oma emaga xxxx, kuid kellega on neil suhted katkenud. Lapse kasvatamises kinnipeetav ei osale. Ennetähtaegsel vabanemisel soovib isik elama asuda aadressile xxxx, korteri omanik A G on andnud ametnikule 12.11.2015 telefoni teel omapoolse nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressil. Hetkel hoiab korteril silma peal kinnipeetava ema. Vabanedes hakkab Nikolai Barulitšev seal korteris üksinda elama. Kinnipeetava ema on töötuna arvel Eesti Töötukassas, korteri eest tasutakse läbi kohaliku omavalitsuse toimetulekutoetuse. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht, mistõttu tal tuleks koheselt ennast Eesti Töötukassas arvele võtta, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Riskikäitumist vabaduses suurendab sõltuvusainete tarvitamine ja tegevuseta olek. Isiku varasem tingimuslik karistus möödus probleemidega, isik rikkus kohustusi ja sooritas katseajal uue kuriteo. Nikolai Barulitšev ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Tema väitel ei vasta iseloomustuses tõele see, et tal on kättemaksuiha. Ta ei tea, kuidas see iseloomustusse sattus. Tal on soov saada välja. Ta sai teada tütre elukoha ning ta leidis töökoha, see on ehitustöö. Ta töötas seal firmas ka varem. Firma nime ei osanud ta öelda. Alkoholi järele tal isu ei ole ning sõltuvust alkoholist tal ei olnud. Vanglasse minnes võttis ta väikse õlle. Teda on neli korda karistatud, esimest korda on ta vanglas. See esimene kord vanglas andis talle õppetunni ja ta ei taha vanglasse enam tagasi sattuda. Ta mõistab, et tema probleemid on tulnud alkoholist ning ta saab aru, et kui alkoholi tarvitab, siis läheb tagasi vanglasse. Tal on soov hakata lapsega suhtlema. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Nikolai Barulitševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei ole vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav N. Barulitševi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks N. Barulitševil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 24.12.
5. Kinnipeetava käitumine vangistuses (majandustöödel koristaja- ja köögitöölise-toidujagajana töötamine, sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening läbimine jm) viitab sellele, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 24.11.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku, katseaja ning käitumiskontrolli kestuse ja elektroonilise valve tähtaja osas. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Nikolai Barulitševi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. 5 Kaitsja toetas Nikolai Barulitševi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leidis, et on näha, et isik on oma esimesest vangistusest järeldused teinud. Ta on olnud koguaeg tööhõives. Vangistus oli talle vajalik selleks, et ta saaks aru, et ta ei ole karistamatu ja et saaks alkoholist kaugemale. Ta saab vabanedes tööle minna ja taastada suhted tütrega ning alkohol jääks tahaplaanile. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Nikolai Barulitševi võib 3 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korral, kuid reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine (diagnoositud alkoholisõltuvus). Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on isik ise kindel selles, et ta saab tööle. Seega oleks tagatud ka materiaalne kindlustatus. Vabaduses on kinnipeetava lähedaseks ja peamiseks toetajaks ema, kuid kinnipeetav soovib vabanedes taastada ka suhted oma tütrega. Positiivsest küljest iseloomustab kinnipeetavat vangla tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine. Vangistuse jooksul on isikule määratud üks distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole raske rikkumisega. Kohtu hinnangul nähtub isiku käitumisest vangistuses, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Nikolai Barulitšev viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada käitumiskontrolli ajaks, s.o kuni 24.12.2016, Nikolai Barulitševile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Nikolai Barulitševi elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et Nikolai Barulitševile, kes kannab oma esimest vanglakaristust, tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik