1-12-7405/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7405 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik sundravile allutatud isiku S.I. (I.) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2012 määrus muutmata ning sundravile allutatud isiku S.I. määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 30.08.2012 määrusega vabastati S.I. temale Pärnu Maakohtu 12.02.2003 otsusega mõistetud eluaegse vangistuse kandmisest vaimuhaiguse tõttu KarS § 79 lg 2 alusel. KarS § 86 lg 1 alusel kohaldati S.I. psühhiaatrilist sundravi SA Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliinikus. Kohtumäärus jõustus 11.09.
6. S.I. esitas 16.11.2012 määruskaebuse Tartu Maakohtu 30.08.2012 määruse peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud ta enne vangistusest vabastamist tutvunud ekspertiisiaktiga.
7. Tartu Maakohtu 22.11.2012 määrusega jäeti S.I. avaldus tema vabastamiseks Tartu Maakohtu 30.08.2012 määrusega kohaldatud psühhiaatriliselt sundravilt läbi vaatamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus käsitles S.I. kaebust avaldusena psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks. Kohus selgitas, et kaebust Tartu Maakohtu 30.08.2012 määruse peale oli võimalik esitada 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse tegemisele järgnevast päevast. Kaebeõigust oli kohtumääruses selgitatud. Kuna selle aja jooksul määruskaebust ei esitatud, kohtumäärus jõustus. KrMS § 409 järgi on jõustunud kohtumäärust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Maakohus viitas ka KarS § 86 lg-le 3, mille järgi psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse kuni isiku tervenemiseni või isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Ravi lõpetamise määrab kohus. Eeltoodust tulenevalt on võimalik tervenemise korral lõpetada psühhiaatrilise sundravi kohaldamine ja selle otsustamine on kohtu pädevuses. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise taotlust on KrMS § 403 lg 1 järgi pädev esitama tervishoiuteenuse osutaja, kes esitab vastava esildise. Antud juhul oli taotluse esitanud isik, kelle suhtes psühhiaatrilist sundravi kohaldati ja kellel pole seaduse järgi pädevust taotlust esitada. Neil põhjustel jättis maakohus avalduse läbi vaatamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.I. . Kaebuses selgitab ta, et on käinud vangla vastu kohut nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus. Tal on palju kohtuasju, mis vaadatakse läbi erinevates Eesti kohtutes, kus teda käsitletakse süüdiva ja tervena. Seetõttu jääb S.I. arusaamatuks, miks talle antakse erinevaid ravimeid, kui arstid ise ka ei tea, mille vastu. S.I. ei ole nõus talle tehtavate süstide ja antavate ravimitega, sest on terve. Ta palub end raviasutusest vabastada, märkides, et teda ootab vana ema ja tal on elukoht.
10. S.I. määruskaebuse osas esitas 12.12.2012 ringkonnakohtule seisukoha ka tema kaitsja, kes toetab kaebust ja palub see võimaluse korral rahuldada. Kaitsja märgib, et oma esialgses kaebuses 20.11.2012, mida maakohus on igati põhjendatult käsitlenud avaldusena psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks, taotles S.I. temale kohaldatud psühhiaatrilise sundravi lõpetamist. Ka 29.11.2012 esitatud kaebuses taotleb S.I. sundravi lõpetamist, kuna S.I. väitel ootab teda vabaduses ema ja tal on olemas elukoht. Kaitsja leiab, et S.I. on pöördunud avaldusega sundravi lõpetamiseks kohtu poole KarS § 86 lg 3 teise lause järgi, mille kohaselt ravi lõpetamise määrab kohus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
12. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult käsitlenud S.I. 16.11.2012 maakohtule esitatud pöördumist KrMS § 403 kohase taotlusena psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamiseks ning tema vabastamiseks Tartu Maakohtu 30.08.2012 määrusega kohaldatud psühhiaatriliselt sundravilt. Ehkki S.I. 16.11.2012 pöördumine on pealkirjastatud kaebusena, ei taotle ta Tartu Maakohtu 30.08.2012 määruse tühistamist, vaid enda sundravilt vabastamist, s.o psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamist.
13. Õigus taotleda psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamist on KrMS § 403 lg 4 kohaselt ravil viibiva isiku lähedasel KrMS § 71 lg 1 tähenduses, seadusjärgsel esindajal või kaitsjal. Seega ei anna seadus psühhiaatrilisele sundravile allutatud isikule endale õigust taotleda ravi kohaldamise lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt puudus S.I. õigus sundravi lõpetamise taotluse esitamiseks ning maakohus on tema taotluse jätnud põhjendatult läbi vaatamata.
14. Kuna S.I. on ringkonnakohtule esitatud kaebuses ja selle täiendustes esitanud argumente, mille kohaselt on talle sundravi kohaldamine põhjendamatu, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et käesoleva määruskaebuse lahendamisel kuulub ringkonnakohtu pädevusse üksnes otsustamine, kas maakohus on S.I. 16.11.2012 avalduse jätnud seaduslikult ning põhjendatult 2 läbi vaatamata. Seega ei saa kohus käesoleval ajal asuda hindama, kas S.I. põhjendatud jätkata psühhiaatrilist sundravi või mitte. suhtes on
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 3 Paavo Randma