Obsah (5)

§ 78§ 751§ 75§ 184§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruaril 2016. a Tartu kohtumajas Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 15. veebruaril 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-

) § 76 lg 5 alusel määrata Elari Maranikule katseaeg kuni 02.11.2020. a.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Elari Maraniku katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 1

§ 751

lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Elari Maraniku elektroonilise valve kestuseks 6 (kuus) kuud.

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Elari Maraniku keha külge. Kohustada Elari Maranikku elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Kohustada Elari Maranikku 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on Elari Maranik kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud: 1.

elama määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4, 7 alusel määrata Elari Maranikule käitumiskontrolli ajaks kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;
2. mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
3. asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 3 (kolme) nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest;
4. mitte suhelda teadvalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Määrus Elari Maraniku suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Elari Maranik karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud 11.11.
5. a tunnistati Elari Maranik Jaapani Chiba piirkondliku kohtu otsusega süüdi narkokuriteos ja teda karistati 9-aasta pikkuse vangistuse ja 4 000 000 jeeni suuruse rahatrahviga. Harju Maakohtu 03.11.
6. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-14-8615 leiti, et Elari Maraniku tegu vastab

§ 184

lg 2 p-le 2 ja § 392 lg 2 p-le 2, ning tunnistati Elari Maraniku 2 suhtes tehtud Jaapani Chiba piirkondliku kohtu 11.11.

1. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Lisaks pöörati Harju Maakohtu 03.11.
2. a kohtumäärusega täitmisele sama maakohtu 08.04.
3. a otsusega Elari Maranikule mõistetud ärakandmata karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust ning mõisteti Elari Maranikule lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 01.04.
4. a ning määrati, et karistuse kandmise aja hulka ei arvestata ajavahemikku 26.03.
5. a kuni 28.04.
6. a, mil Elari Maranik viibis Jaapanis töövanglas. Nimetatud kohtumäärus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 30.12.
7. a. Elari Maraniku karistusaeg algas seega 01.04.
8. a, katkes ajavahemikul 26.03.
9. a kuni 28.04.
10. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 02.11.
11. a.

§ 76lg 2 p-s 1 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 03.02.2016.

a. Elari Maranik esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla toetab Elari Maraniku taotlust. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga Elari Maraniku ennetähtaegse vabastamise kohta. Elari Maranik on kriminaalkorras karistatud küll kolmel korral, kuid praegune vangistus on tal esimene reaalne vanglakaristus. Tema kuritegude dünaamika on seejuures muutunud kergemaks – vähenenud on vägivaldsuse intensiivsus, kuid suurenenud on toimepandud kuritegude ühiskonnaohtlikkus. Eelnev ning lisaks ka Elari Maraniku positiivne käitumine vanglas, tema isikuomadused ja hoiakud annavad alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks, kohaldades elektroonilist järelevalvet. Süüdimõistetu Elari Maranik rääkis kohtus, et on oma varasematest vigadest aru saanud ning teinud sellest järeldused. Jaapani vanglas olid elutingimused väga rasked. Ta saab aru, et vangla ei saa teda muuta, vaid et ta ise peab end muutma. Elari Maraniku sõnul on ta nendeks muutusteks valmis. Palju kasulikke teadmisi sai ta selleks tarbeks ka vanglas läbitud programmist „Eluviisitreening“. Vabaduses asuks ta elama oma ema juurde. Ta tahab minna tööle. Töö sisuks on ventilatsioonide paigaldamine. Kohtuniku seisukoht Elari Maranik mõisteti Jaapani Chiba piirkondliku kohtu otsusega süüdi narkokuriteo eest, mis kehtiva õiguse kohaselt kvalifitseeritakse

§ 184

lg 2 p 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning on tahtlik esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Elari Maranik temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise 3 valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Elari Maranik plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX Nimetatud aadressil asuv korter kuulub T.H., kes on andnud nõusoleku Elari Maraniku kolimiseks sinna. Järelikult on kinnipeetaval olemas seaduslik alus kõnealuses korteris elamiseks. Nimetatud korteris elavad käesoleval ajal M.M. ja A.M., kes on andnud nõusoleku sinna elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Elari Maranikku on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil tema vangistus oli tingimisi jäetud täitmisele pööramata ning ta viibis katseajal. Seega ei täitnud toonased karistamised Elari Maraniku osas oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma edasiste süütegude toimepanekust. Kinnipeetav kinnitab, et on oma varasematest vigadest aru saanud ning soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Arvestades seda, et Elari Maranik kannab esimest reaalset vangistust, mille mõju peaks isikule reeglina olema suurem kui tingimisi vangistuse puhul, ei saa seda välistada. Seda, et Elari Maraniku soov muutuda õiguskuulekaks on tõsine, näitab ka kinnipeetava senine karistusaeg. Nimelt on kinnipeetava käitumine vangistuse ajal olnud hea. Ta on end üleval pidanud seaduskuulekalt ega ole toime pannud ka vangla kodukorra rikkumisi. Ta on osalenud vangla tööhõives ning vanglateenistuse ametnike tähelepanekute kohaselt töökohustuse täitmisel puudusi ei ole esinenud. Lisaks on ta läbinud individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Suhtlemisel vanglateenistuse ametnikega on Elari Maranik olnud viisakas. Seega on tema käitumises täheldatav tendents liikuda õiguskuulekuse suunas. Samuti on Elari Maranikul olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht oma ema ja õe juures. Viimastega on kinnipeetaval head suhted, mis ei ole katkenud isegi vangistuse kandmise ajal. Kinnipeetava ema on lubanud Elari Maranikku igati, st nii moraalselt kui ka materiaalselt toetada. Vabanedes saab kinnipeetav asuda tööle XXXX, mis kuulub tema sõbrale R.L.. Kuna Elari Maranik töötas ka enne vangistust ning vanglaski, siis on tal olemas nii töötegemise kogemus kui ka harjumus. Samuti on Elari Maranik ise motiveeritud tööle asuma. See annab kindlust, et Elari Maranik saab ja suudab püsivalt teenida iseseisvat sissetulekut. Lisaks on Elari Maranikul vabanemisfondis X eurot, mis aitab tal esialgu materiaalselt hakkama saada. 4 Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohtunik, et Elari Maranik tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 p-st 2 lähtuvalt tuleb elektroonilise valve tähtajaks Elari Maranikule tema eelnevate korduvate karistamiste tõttu määrata kuus kuud. See tähtaeg hakkab

§ 751

lg-st 4 tulenevalt kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge.

§ 76

lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab Elari Maraniku katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 02.11.2020. a.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohtunik leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku korduvaid karistamisi, tuleb Elari Maranik allutada käitumiskontrollile maksimumajaks, s.o kahekümne neljaks kuuks. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Elari Maranikule lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks

§ 76

lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kolme nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Samal eesmärgil tuleb talle panna

§ 75

lg 2 p-de 2, 21 ja 7 järgsed kohustused mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhelda teadvalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5