1-14-8902/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8902 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sigmar Aarde kaitsja advokaat GerdaJohanna Pello, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja Sigmar Aarde kaitsja Gerda-Johanna Pello määruskaebus rahuldamata.
7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) advokaat GerdaJohanna Pellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8. Mõista Sigmar Aardelt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat GerdaJohanna Pello poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
9. Sigmar Aardel tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700027985 ja selgitus „Sigmar Aarde 1-14-8902 menetluskulud“.
11. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Sigmar Aarde on Tartu Maakohtu
13. oktoobri
14. a otsusega tunnistatud süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust S. Aardele Tartu Maakohtu
15. veebruari
16. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1413 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
17. oktoobril 2014 ja lõpeb
18. detsembril
19. Võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval
20. novembril
22. Tartu Maakohtu
23. jaanuari
24. a määrusega jäeti S. Aarde vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Ehkki kohus tuvastas S. Aarde karistusaegses käitumises ja tema vabanemisjärgses elukorralduses mitmeid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu arvates üles süüdlase varasemat käitumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid. S. Aardet on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud; vangistuses viibib ta kolmandat korda. Praegust karistust kannab S. Aarde mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Sama teo eest on teda kokku karistatud viiel korral. Lisaks on teda karistatud omavolilise sissetungi, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise ja röövi eest. S. Aardele on mõistetud eriliigilisi karistusi. Talle on antud võimalus kanda karistust vabaduses, jättes vangistuse tingimisi täitmisele pööramata koos süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Samuti on ta kandnud korduvalt vanglakaristust. S. Aarde on olnud ka tingimisi enne tähtaega vabastatud. Eelmise, s.o Tartu Maakohtu
25. veebruari
26. a otsusega karistati S. Aardet 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. S. Aarde ei kasutanud võimalust kanda karistust vabaduses, rikkudes käitumiskontrolliga kaasnenud kohustusi. Ta ei sooritanud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd, mistõttu pöörati kandmata karistus täitmisele. Ka käesoleva kuriteo pani S. Aarde toime eelmise otsusega määratud katseajal. 2.2 Kinnipeetava puhul on peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud alkoholi kuritarvitamine. Alkoholiprobleemile on S. Aarde korduvalt abi otsinud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt pannud toime ka uued kuriteod. Samuti on ta läbinud nii varasemate kui ka käesoleva vangistuse ajal mitmeid alkoholisõltuvusest vabanemist toetavaid programme ja tegevusi, kuid ka need ei ole soovitud tulemust andnud. Väidetavalt on käesolev vangistus pannud teda sõltuvusprobleemi tõsiselt suhtuma, kuid arvestades S. Aarde korduvaid varasemaid lubadusi alkoholi tarvitamisest loobuda, suhtub kohus tema väitesse kriitiliselt. Kohtul puudub veendumus, et süüdlasel praeguseks väidetavalt kujunenud arusaam alkoholist kui peamisest õigusvastasust tingivast tegurist ka tegelikkuses muutusi kaasa toob. 2.3 S. Aarde vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ühiskonna õiglustunnet. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine on soodustus, mitte reegel. Isiku, kes kannab korduvalt karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, sealjuures teo eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal, järjekordseks ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul on S. Aarde puhul karistuse eesmärki võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. 2
27. S. Aarde kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja S. Aarde vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised. 3.1 S. Aarde puhul ei ole põhjendatud talle mõistetud karistuse täielik ärakandmine vangistuses, vaid põhjendatud on vabastada ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Samuti toetavad S. Aarde ennetähtaegset vabanemist Tartu Vangla ja prokurör. S. Aarde on tänaseks aru saanud oma tegude tagajärgedest ja on otsustanud teha oma elus muudatused. Isik on otsustanud hakata elama seaduskuulekalt. Ta on mõistnud, et endistviisi jätkata ei saa ja ühiskonnas kehtivaid norme peavad järgima kõik. 3.2 S. Aardel on vabanemise korral olemas elukoht, töökoht ja toetav perekond. Need on olulised asjaolud, mis ei anna alust arvata, et isik võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid. Vangistuses viibides on S. Aarde läbinud ka sotsiaalprogrammid, mis aitavad tal vabaduses oma eluga paremini toime tulla. Sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ töötas S. Aarde aktiivselt kaasa ja seadis tulevikuks positiivseid, saavutatavaid eesmärke. Samuti püüdis ta leida lahendusi oma alkoholiprobleemile. S. Aarde on seisukohal, et pärast vabanemist on tal võimalik hoiduda alkoholi tarvitamisest, kui ta pöördub psühholoogi poole ja hakkab oma sõltuvust ravima. Seega on S. Aarde motiveeritud oma käitumist muutma. Ta on analüüsinud õigusrikkumiste mõju oma lähedastele ning soovib ka nende tõttu hoiduda edaspidi kuritegudest. Ta ei kavatse jätkata suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. S. Aarde tahab teha tööd, et tasuda tema vastu suunatud nõuded, vabaneda alkoholisõltuvusest ja pühenduda perele. S. Aarde tööharjumust näitab see, et ta on viimased paar kuud viibinud avavanglas. S. Aardel on olemas garantiikiri, mis tõendab, et talle on tagatud töökoht OÜ-s XXX. Samuti on S. Aardel kutsetunnistus üldehituse erialal, mis aitab tal leida erialast tööd ka muudes ettevõtetes. 3.3 Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et S. Aarde kohta käiv positiivne iseloomustus ei kaalu üles süüdlase varasemat elukäiku. Ainuüksi mineviku pinnalt ei saa teha tuleviku kohta oletusi. S. Aarde on otsustanud end muuta. S. Aarde allutamine käitumiskontrollile aitab tal oma elu järje peale saada. Puudub alus arvata, et S. Aarde hakkaks toime panema uusi kuritegusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S. Aarde vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates
29. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
30. Määruskaebuses kordab kaitsja samu S. Aardet positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, mida maakohus on määrust tehes juba arvestanud, ent põhjendatult leidnud, et need ei õigusta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus on S. Aardet vabastamata jättes pikalt peatunud S. Aarde varasemal elukäigul, sh tema korduval kriminaalkorras karistatusel ning talle antud võimalustel kanda mõistetud karistusi kas osaliselt või täielikult vabaduses. S. Aarde kriminaalset minevikku silmas pidades mõistab ringkonnakohus, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et S. Aarde suudaks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes alustada uut, seaduskuulekat elu. Kõik selleks seni saadud võimalused on S. Aarde kasutamata jätnud. Sarnaselt maakohtule ei veena ka ringkonnakohut 3 vastupidises asjaolu, et S. Aarde on vangistuses tegelenud oma peamise kuritegude toimepanemise riskiteguri maandamise, s.o alkoholi kuritarvitamisest loobumisega. Tegemist on probleemiga, mille lahendamisega on S. Aarde tegelenud varemgi, ent tema väidetavad püüdlused on jäänud tulemusetuks. Eelöeldut kokku võttes puudub ringkonnakohtul alus uskuda, et kantav karistus oleks S. Aardele varasematest enam mõju avaldanud ning sel korral oleks ta tõepoolest suuteline uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Asjaolu, et kaitsja sellise järeldusega ei nõustu, ei muuda maakohtu määrust ebaseaduslikuks ega anna alust selle tühistamiseks. Seetõttu jääb kaitsja kaebus tagajärjetuks.
31. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
32. S. Aarde kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 2 tundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). RÕS § 22 lg 7 järgi kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Võttes arvesse asjaolu, et kaitsja esindas S. Aardet juba maakohtus ning oli seega tema ennetähtaegse vabastamise materjalidega tuttav, samuti kaebuse sisuliste argumentide nappust, ei pea ringkonnakohus sellist ajakulu ning tasu suurust põhjendatuks. Kohus loeb kaebuse koostamisele kulunud põhjendatud ajaks 1,5 tundi, mille eest kuulub Eesti Advokatuuri juhatuse
33. detsembri
34. a otsuse (muudetud
35. septembri
36. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes hüvitamisele 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel S. Aarde kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus