KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 15.02.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-2560 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja Eduard Bulattšik (määratud korras) Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eduard Butakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu EDUARD BUTAKOV, i.k. 38011253719, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 26.06.2015 ja lõpp 19.02.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.01.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta Eduard Butakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Eduard Butakovilt menetluskuluna riigituludesse 115,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700047391, selgitusse märkida: „1-15-2560, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Eduard Butakovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Eduard Butakovile ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Butakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eduard Butakov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.06.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 213 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 26.06.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Eduard Butakov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna vanemad on invaliidid ja pensionärid ning vajavad abi. Tahab elama asuda vanemate juurde ja tööle minna firmasse, mis valmistab tennisereketeid. Avaldab, et tal on 40%-line töövõimetus, narkootikume ega alkoholi ei tarvita ja vanglas läbis kõik programmid. Kahtlustab, et varastamine on tema puhul haigus ehk kleptomaania, mis sunnib teda teiste asju võtma. Soovib, et vabastamise korral pandaks talle kohustus suhelda sotsiaaltöötaja või psühholoogiga. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused Eduard Butakovile mõju avaldanud ning rikkudes katseaja ning elektroonilise valve tingimusi ei ole ta õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu ning kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole piisavad Eduard Butakovi õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kaitsja palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega, kuna isik soovib teha oma elus muudatusi. Kaitsja sõnul on oluline, et kinnipeetav armastab oma vanemaid ja tahab neid aidata ning kohus saab vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel keelata Eduard Butakovil suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, sest kuritegusid toimepanema on teda mõjutanud teised. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et isikul on olemas elukoht ja kindlasti leiab ta endale ka töökoha. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eduard Butakovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljateistkümnel korral, vanglas kannab karistust kümnendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetavat on karistatud süstemaatiliste varavastaste, s.h. arvutikelmuste, kuritegude eest. Kuritegude ajendiks on rahalise kasu saamine ja soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama vanemate juurde 2-toalisse kõigi mugavustega korterisse, kus kinnipeetaval saaks olema oma tuba. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses peale vanemate ka veel vend oma perega. Suhted lähedastega on head. Vanemad on valmis kinnipeetavat moraaalselt ja materiaalselt toetama. Arvestades aga Eduard Butakovi korduvkaristatust on kinnipeetava tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikuid. Kohus leiab, et selline suhtlusringkond ei soodusta isiku taasühiskonnastumist juhul, kui ta jätkab kriminaalse tausta ning mõtteviisiga isikutega läbikäimist. Isik ise oma mõjutatavust ei tunnista. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja –harjumus. Õppimisest ja eriala omandamisest ei ole isik huvitatud. Isik ise on avaldanud, et varastamine on samuti töö, mis vajab kindlaid oskusi. Kinnipeetava ainsaks ametlikuks sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension, muu sissetulek oli kriminaalsel teel saadu. Eeltoodu tõttu on kinnipeetava konkurentsivõime tööturul ilmselgelt minimaalne. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument, tähtajaline elamisluba on kehtetu. Nimetatud asjaolu raskendab vabanemisel asjaajamist ametiasutustes, sealhulgas ka pöördumist Töötukassa ning vajadusel Sotsiaalkindlustusameti poole töövõimetuspensioni taotlemiseks. 3 Eduard Butakov on pikaajaline narkootikumide tarvitaja (opiaatsõltlane), mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks ja sõltuvusainete hankimiseks. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 81%, mida saab pidada keskmisest oluliselt kõrgemaks. Ohustatud on nii juriidilised kui füüsilised isikud ja oht seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused ning ta jätkab suhtlemist kriminaalse tausta ja mõttemaailmaga isikutega. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on tasumata võlanõudeid 14 625 euro ulatuses. Vanglas kinnipeetav töötada ei tahtnud. Vangla iseloomustuse kohaselt viitab korduvkaristatus kuritegelikele hoiakutele, isikul puudub oskus lahendada probleeme seaduslikul teel. Tegude tagajärgedele kinnipeetav ei mõtle, oma tegevuses midagi taunitavat ei näe. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel neljal korral, neist kahel korral on tema vahistamine asendatud elektroonilise valvega. Katseajad kulgesid mitterahuldavalt: ühel korral pani isik katseajal toime uue kuriteo, teisel korral pööras kohus karistuse täitmisele, kuna kinnipeetav rikkus kontrollnõudeid. 2014.a. elektroonilise valve all olles lõhkus Eduard Butakov jalavõru, lahkus kodust liikumiskeelu ajal ning kuulutati tagaotsitavaks. Seega Eduard Butakovi käitumiskontrollile allutamine ei ole seni olnud mõjuv vahend isiku seaduskuulekale käitumisele suunamiseks. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue kuriteo toimepanemine, s.t. katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Eduard Butakovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ja nendega kaasnevatest tagajärgedest on ühiskonna heaolu ohustatud ja teiste inimeste turvalisuse tagamiseks ning nende vara kaitseks on põhjendatud jätta Eduard Butakov vangistusest ennetähtaega vabastamata olenemata tema võimalustest vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus). Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4