KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruaril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-4197 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Eris

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta Aleksandr Semenjuk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulatšiku taotlus ja määrata tema poolt Aleksandr Semenjukile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 82,08 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 68,40 eurot, ning käibemaks 13,68 eurot). Välja mõista Aleksandr Semenjukilt kriminaalmenetluse kulud: 82,08 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Aleksandr Semenjukil tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700039451 ning selgitus „Aleksandr Semenjuk 1-15-4197 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1

§ 121

lg 1 järgi ning

§ 65lg 2 alusel karistati vangistusega 2 aastat 5 kuud 8 päeva.

Karistuse kandmise algus 04.11.2014 ja lõpp 12.04.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.01.
2. Kinnipidamisasutusest Aleksandr Semenjuki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Alates 12.10.2015 osaleb aktiivselt rehabilitatsioonil. On avaldanud soovi sõltuvusravi kohaldamiseks, kuid vangla psühhiaatri hinnangul ei ole kinnipeetav oma vaimsest võimekusest tulenevalt suuteline ravi läbima. Tööhõives on olnud koristaja ja köögitööline, alates 01.11.2015 koristaja. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava täditütrele, kes lubab Aleksandr Semenjukil vanglast vabanedes seal elada. Kinnipeetav omab põhiharidust (5.klassi). Riigikeelt ei valda. Enne vangistust on isik mõned aastad töötanud. Viimased 3 astat on saanud xxx seoses xxx. Töötukassas on läbinud puidutöötlemise kursused. Tema majanduslikku toimetulekut on mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid summas 1719,30 eurot. Vabanemisfondis on hoiustatud xxx eurot. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Lähedastest on isikul 5 last, kes elavad lastekodus, ema, õde ja täditütar. Tuttavad on peamiselt narkosõltlased ja kriminaalse taustaga, kuigi on ka seadusekuulekaid isikuid. Vägivalla kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, kolmel korral on läbinud alkoholi võõrutusravi. Diagnoositud on narkosõltuvus. Süüdimõistetul on diagnoositud ka xxx ja xxx. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 50%, vägivaldse kuriteo toimepanmise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 58%. Viru Vangla ei toeta Aleksandr Semenjuki tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, õde, vanaisa ja täditütar. Kinnipeetav on abielus, abikaasa kannab käesoleval ajal vanglakaristust. Neil on kolm alaealist last, kes elavad lastekodus. Täditütar on valmis kinnipeetavat vabanemisel elamispinnaga ja moraalselt toetama. Aleksandr Semenjuk on avaldanud soovi vabanemisjärgselt elama asuda täditütre korterisse, mis asub aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, millel on võlad ja milles elab aeg-ajalt ka täditütar ise. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgselt töökoht. Kriminaalhooldaja märgib, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist kolm korda tingimisi katseajaga. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varavastase kuriteo ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuritegude sooduteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Isik on olnud allutatud kriminaalhooldusele üldkasuliku töö sooritamise ajaks, kuid süüdimõistetu jättis üldkasuliku töö valdavas osas sooritamata. Abiprokurör Jaanika Kõrgmaa kirjalikus seisukohas kinnitab, et prokuratuur nõustub Viru Vangla poolt 06.01.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla Aleksandr Semenjuki ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A. Semenjuki isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on viiel korral karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav oli kriminaalhooldusele määratud seoses Viru Maakohtu 14.05.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega. Tema puhul, negatiivsena tuleb märkida, et olles varasemalt kriminaalkorras karistatud, ei ole kohaldatud õigusjärelmid tema suhtes mingit positiivset eripreventiivset toimet omanud. 2

§ 121

järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 1076 tundi tähtajaga 2 aastat.

Viru Maakohtu 13.11.2014 määrusega pöörati täitmisele kandmata jäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 8 päeva. Kohtumäärusest mh tuleneb, et „süüdimõistetule anti maakohtu poolt võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele ei ole Aleksandr Semenjuk suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Süüdimõistetu hoolimatut suhtumist karistuse kandmisesse vabaduses näitavad nii kindlaksmääratud kohas mitteelamine, üldkasuliku töö tundide mittetegemine kui ka registreerimisele mitteilmumine. …“. Viru Maakohtu 03.06.2015 kohtuotsusest selgub, et uue kuriteo pani ta toime 22.09.2014, s.t katseajal. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Siinkohal märgib abiprokurör, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel ja/või üldkasuliku töö tegemise tähtajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine ja katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvan, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (isikut on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis; vägivallakuriteod pani ta toime alkoholijoobes) ning narkootikumide tarbimisega (varasemalt diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 50 % ja 58%, mis ei ole madal risk. Seega on A. Semenjuki puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. A. Semenjukil seisuga 06.01.2016 distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku üldjoontes rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuritegude tehiolud ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste isikupuutumatusse ja kaaskodanike turvatundesse. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust süüdimõistetu käesoleval ajal ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Semenjuk ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke veenvaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Aleksandr Semenjuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja selgitas, et aluseid vabastamiseks on olemas. Isikul on elukoht, kuhu minna peale vabadusse saamist. Sissetulekuks on pensioon. 3

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud 5 klassi, jäi korduvalt istuma ja täiskasvanuna loobus koolis käimisest ning asus tööle. Umbes 5 aastat töötas ametlikult, seejärel tegi erinevaid juhutöid. Töötukassas on läbinud puidutöötlemise kursused. Viimased 3 aastat on saanud xxx seoses xxx ulatuses. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud viiel korral, käesoleval hetkel on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud varavastaste kuritegude eest, korduvalt kehalise väärkohtlemise eest, raske tervisekahjutuse tekitamise eest, vägistamise katse eest, mis on toime pandud grupis ning joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et ta lõi korduvalt kannatanut rusikatega vastu keha, pead ning jalgu ning jalgadega vastu keha. Samuti lõi kannatanut haamriga käe ja jalgade piirkonda, ning viskas kruusiga, mis purunes vastu kannatanu pead. Oma tegevusega tekitas Aleksandr Semenjuk kannatanule kehavigastusi. Viru Maakohtu 14.05.2014 otsusega mõisteti Aleksandr Semenjukile vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga 1076 tunni ulatuses, täitmistähtajaga kaks aastat. Kuna süüdimõistetu ei asunud üldkasulikku tööd sooritama, pööras Viru Maakohus 13.11.2014 määrusega kinnipeetavale mõistetud ärakandmata karistuse 1037 tunni ulatuses täitmisele ning saatis Aleksandr Semenjuki kandma vanglakaristust. 03.06.2015 Viru Maakohtu ostusega mõisteti kinnipeetavale liitkaristus 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kuritegude laad muutunud, kuna tegemist on taas vägivallakuritegudega. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Isikule on korduvalt määratud karistuseks vangistus tingimisi katseaja kohaldamisega, samuti on isik olnud kriminaalhooldusalune, kuid ta ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo). Kohus saab nimetatud asjaoludest teha järelduse, et varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul ei ole täitnud eesmärki. Teda on korduvalt karistatud vägivalla kuritegude eest. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud hea ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik soovib vabanedes tööle minna ja lapsed lastekodust ära tuua. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 14.04.2018. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava täditütrele, kus korteriomanik ise ka aeg-ajalt elab. Korteril on 4

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Semenjuki temale Viru Maakohtu 03.06.2015 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6