Obsah (11)

§ 29§ 203§ 2§ 150§ 69§ 19§ 123§ 87§ 101§ 8§ 23

4-15-8996 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3.veebruar 2016.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-15-8996 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Andi

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Andi Häng kaebus rahuldada.
2. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb asitõendid: 22 jõevähki (asuvad külmutatuna Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo hoidlas) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Andi Hängile.
3. Mõista Eesti Vabariigilt Andi Hängi kasuks välja 1290 eurot, valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult 1 4-15-8996 teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kuulutatud ja Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 3.02.2016.a. kell 16.
4. Kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast alates 10 päeva jooksul (

§ 203lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon koostas 11.septembril 2015 väärteoprotokolli, milles sisalduva teokirjelduse kohaselt Andi Häng püüdis 26.08.2015.a XXXX maakonnas XXX vallas XXXX jõest 22 alamõõdulist jõevähki, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lõiget
2. Vabariigi Valitsuse 9.05.2003.a. määruse nr 144 ,, Kalapüügieeskiri´´ lisas 5 on märgitud jõevähi alammõõduks 11 cm. KPS § 71 lg 2 p 5 järgi on alamõõdulise kala (jõevähi) püük KPS raske rikkumine. A.Häng oli teadlik, et jõevähipüügil tuleb püünise nõudmisel alamõõdulised jõevähid koheselt tagasi lasta. Lähtuvalt eeltoodust pani A.Häng KPS rikkumise toime tahtlikult. Väärtegu on kvalifitseeritud KPS § 85 lg 1 järgi. Väärteoga põhjustati keskkonnale kahju 1100 eurot
3. Keskkonnainspektsiooni 30.septembri 2015 otsusega karistati A.Hängi KPS § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Keskkonnainspektsioon otsustas konfiskeerida ja hävitada asitõendina hoiule võetud 22 jõevähki. Otsuse põhjenduste kohaselt on A.Hängi väärtegu tõendatud: sündmuskoha vaatluse protokolli ja selle lisadega, tunnistaja E K ja H L ütlustega, A.Häng ülekuulamise protokolliga.
4. Andi Häng esitas Keskkonnainspektsiooni otsuse peale 22.10.2015 kaebuse maakohtule, milles taotleb:
5. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 30.09.2015.a otsus Andi Hängi väärteoasjas nr 940015001357 KPS § 85 lg 1 järgi ning lõpetada selle teo osas väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 30.09.2015.a otsus Andi Hängi väärteoasjas nr 940015001357 osas, millega konfiskeeriti KPS § 89 lg-le 3 ja § 83 lg-le 6 asitõenditena hoiule võetud 22 jõevähki.
2. Juhul kui maakohus väärteomenetlust ei lõpeta, siis taotletakse alternatiivselt vähendada Keskkonnainspektsiooni 30.09.2015.a otsusega väärteoasjas nr 940015001357 KPS § 85 lg 1 järgi Andi Hängile määratud karistust 150 trahviühiku võrra.
3. Uurida kaebuse lahendamisel kõiki väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid.
4. Nõuda kohtuväliselt menetlejalt välja: 5.
5. mõõtevahendi – mõttealus - kontrollmõõdistamist käsitav dokument ja kalibreerimist kinnitav dokument. 5.
6. peainspektor Enn Keemani mõõtmise teostamise pädevust, vajalikku kvalifikatsioon, väljaõpet ja kogemust mõõtmise teostamiseks kinnitavad dokumendid.
7. Mõista Eesti Vabariigilt Andi Hängi kasuks välja hüvitis valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu katteks. Valitud kaitsjale makstud tasu tõendavad dokumendid esitab kaitsja kohtumenetluse käigus. Kaebuse põhjendused on järgmised:
8. Kaebaja leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemine ei ole tõendanud ning väärteomenetlus tuleb VMTS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
9. Mõõtetulemus ei ole jälgitav ja rikutud on mõõtemetoodika nõudeid mõõtetulemuse vormistamisel. 2 4-15-8996 Väärteoasjas on koostatud 26.08.2015.a sündmuskoha vaatluse protokoll ning selle lisaks on fototabel ja vähkide mõõtmise protokoll. Vähkide mõõtmise protokoll on koostatud 26.08.2015.a käsikirjaliselt. Koostjaks on märgitud kalakaitseosakonna peainspektor Meit Grossmann ning toimingu juures viibisid Enn Keeman, inspektor Hendrik Lõbus ja Andi Häng. Vähkide mõõtmist teostas peainspektor Enn Keeman ja mõõtmine toimus ajavahemikul 05:12-05:
10. Mõõtmise protokolli kohaselt kasutati mõõtmisel mõõtealust, mis on kalibreeritud 04.09.2014.a nr ATLL 14/2169 ning mõõtmine teostati piisava valgusega ja vastavalt Keskkonnainspektsiooni peadirektori 06.08.2015.a käskkirjale nr 1-3/
11. Keskkonnainspektsiooni peadirektori 06.08.2015.a käskkirjaga nr 1-3/56 kinnitati mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmisel (Lisa 1) (kaebuse lisa 3). Nimetatud käskkirja Lisa 1 punktis 7 reguleeritakse kalajärelevalves teostatavate mõõtmise vormistamine, mis näeb ette, et vormistatud dokumendis fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste mõõtemääramatuse lisamine ja maha arvamine lähtuvalt õigusrikkuja huvidest; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis. Antud mõõtmise protokollis on kajastatud mõõtetulemused selliselt, et märgitud järjekorra number ja selle juures on märgitud pikkus sentimeetrites. Protokolli järgi on tegemist mõõtetulemusega, millele on lisatud mõõteviga 0,5 cm. Mõõtmistulemuste põhjal on tehtud järeldus, et mõõdetud 88 vähist on 22 vähki alamõõdulised. Andi Häng ei nõustunud mõõtetulemustega. Kaebaja leiab, et mõõtmise protokollis kajastatud mõõtetulemused ei ole jälgitavad ning mõõtetulemuste vormistamisel ei ole järgitud peadirektori käskkirjaga kehtestatud mõõtemetoodikat. Mõõtemetoodika kohaselt tulnuks vähkide mõõtmine vormistada selliselt, et esmalt märgitakse protokolli mõõtevahendiga mõõdetud vähi pikkus ja seejärel lisatakse sellele mõõtemääramatus (0,5 cm) ning pärast seda märgitakse protokolli saadud lõpptulemus. Kaebaja seisukohta kinnitavad mõõtemetoodikas märgitu: vormistatud dokumendis fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste mõõtemääramatuse lisamine; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis (samas protokolli tähendab, et peab olema fikseeritud algne mõõtetulemus ja peab olema fikseeritud lõpptulemus arvestades lisatud mõõtemääramatust). Selliselt protokollis mõõtmise kajastamine tagab mõõtetulemusele mõõtemääramatuse lisamise jälgitavuse ja mõõtemääramatust arvestades lõpptulemuse märkimise. Sündmuskoha protokollile lisatud vähkide mõõtmise protokollis ei ole eristatavad vähkide tegelikud mõõtetulemused, sellele tulemusele lisatud mõõtemääramatus ja saadud lõpptulemus. Järelikult ei ole mõõtetulemusele mõõtemääramatuse lisamine fikseeritud protokollis jälgitavalt. Tasub mainida ka asjaolu, et inspektor ei kasutanud praeguses asjas mõõtetulemuste fikseerimiseks mõõteprotokolli näidiseid, mille kasutamist vastavalt ameti mõõtemetoodikale soovitatakse (vt peadirektori käskkirja Lisa 1, lk 27). Mõõteseaduse (MõõteS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt on jälgitavus mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab seda seostada riigi- või rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela (seosahela) kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teadaolev mõõtemääramatus. MõõteS § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2, mis sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud muu hulgas riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Seega tuleneb MõõteS § 5 lg 2 p-st 2, et mõõtetulemuse jälgitavus peab olema mõõteseaduse kohaselt tõendatud siis, kui riik tugineb mõõtetulemusele selleks, et määrata karistus väärteomenetluses. Käesoleval juhtumisel ei ole kohtuväline menetleja järginud peadirektori käskkirjaga kinnitatud mõõtemetoodikat, sh mõõtetulemuse vormistamise nõudeid, mille tõttu ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud MõõteS § 5 lg 1 tähenduses. Järelikult ei saa 3 4-15-8996 sellisele mõõtetulemusele praeguses väärteoasjas tugineda ja selle alusel A. Hängi väärteo toimpanemise eest karistada. MõõteS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu on vähi mõõtmise protokolli puhul tegemist lubamatu tõendiga. Ainuüksi sellel põhjusel tuleb üldmenetluse otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuna eeltoodud mõõtemetoodika mittejärgmist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas 3-1- 1-109-03 - RT III 2003, 30, 313). Tegeliku mõõtetulemust ei saa tuvastada tunnistajate ütlusega. Väärteoasjas ülekuulatud keskkonnainspektsiooni ametnikud ei ole andnud ütlusi mõõtmise läbiviimise ja mõõtemetoodika järgmise kohta. Samuti menetlusaluse isiku ütlused kinnitavad, et mõõtmisel selgus, et 22 vähki olid ainult 2 mm alamõõdust lühemad. Kui arvestada mõõtemääramatust 0,5 cm, siis on kõikide vähkide pikkus üle alammõõdu. Samuti leiab kaebaja, et tunnistajate ütlusega ei ole võimalik tuvastada mõõtetulemusi ning kõrvaldada mõõtetulemuse fikseerimisel mõõtemetoodika rikkumisi.
3. Mõõtmist teostanud ametniku pädevus ja kvalifikatsioon ei ole tuvastatav. Käesoleval juhtumil ei ole ka selge, kas kalaosakonna peainspektor Enn Keeman omas pädevust, piisavalt teadmisi ja kogemusi mõõtmise teostamiseks. Mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse MõõteS § 5 lg 3 kohaselt akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Akrediteerimisel hindab akrediteerimisasutus mõõtja vastavust asjakohase laboritele pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi nõuetele, järgides asjakohastes rahvusvahelistes standardites sätestatud akrediteerimisprotseduure ja nõudeid (MõõteS § 5 lg 4). Mõõtja erialast pädevust hindab ja tõendab Eesti akrediteerimisasutus (MõõteS § 5 lg 6). Valdkonna eest vastutav minister kehtestab mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise korra (Mõõteseadus § 5 lg 6). Majandus- ja kommunikatsiooniminister 05.10.2006 määrusega nr 85 “Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord” § 3 lg 3 kohaselt: a. mõõtmisi läbiviival personalil peab olema selleks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja kogemus (punkt 1); b. mõõtmisi läbiviivale personalile peavad olema koostatud töökirjeldused, mis muuhulgas sisaldavad konkreetseid juhiseid mõõtemääramatuse hindamiseks (punkt 2); c. mõõtja peab mõõtetulemused dokumenteerima täpselt, selgelt, ühemõtteliselt ja objektiivselt vastavalt mõõtemetoodika juhistele (punkt 11); d. dokumenteeritud mõõtetulemused peavad sisaldama kogu informatsiooni, mis on nõutud asjakohase õigusakti ja mõõtemetoodika kohaselt ning on vajalik mõõtetulemuste tõlgendamisel (punkt 12). Väärteotoimikust ei nähtu, et peainspektor Enn Keeman oli pädev mõõtmist läbi viima, kas tal oli vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja kogemus mõõtmise teostamiseks. Nimetatud tingimuste mittetäitmisel ei saa mõõtetulemuse jälgitavust pidada tõendatuks.
4. Mõõtevahendi kontrollmõõdistamine ei ole kontrollitav. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt tuleb mõõdistamisel kasutada mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega peab Keskkonnainspektsioonil olema kontrollmõõdistamist käsitlev dokument, milles peab nähtuma, kas mõõdistamisel kasutatud mõõtevahend oli jälgitavalt kalibreeritud. Mõõtevahendi kontrollmõõdistamist käsitav dokument tuleb kohtuväliselt menetlejalt välja nõuda. Kui kohus tuvastab, et mõõtevahend – mõõtealus – ei ole jälgitavalt kalibreeritud, siis tuleb samuti üldmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel. 5. Sündmuskoha vaatluse protokoll koostati tagantjärele. 4 4-15-8996 Vastavalt Kr

MS § 84 lg-le 1 toimetatakse sündmuskoha vaatlust kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. KrMS § 83 lg 3 näeb ette, et kahtlustatav ja süüdistatav kutsutakse vaatluse juurde, kui nende selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse.

§ 2alusel kohaldatakse seda sätet ka väärteomenetluses.

Kaebaja leiab, et sündmuskoha vaatluse protokolli ei ole sündmuskohal vormistatud ning A. Hängi ei kutsutud sündmuskoha vaatluse juurde. Kuigi menetlusalune isik ei pea obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima, tulnuks praegusel juhtumil A. Hängi viibimist menetlustoimingu juures eeldama, sest sündmuskoha vaatlus algas kell 05.00, s.o enne vähkide mõõtmist, samuti paluti menetlusalusel isikul vaatluse käigus ette näidata püütud vähid, mis asusid kottides ning mõõtmise juurde, mis oli vaatluse üks osa, oli A. Häng kutsutud. Seega nende asjaolude valguses pidanuks vaatluse juures viibima ka menetlusalune isik, kuid kaebuse esitaja vaatluse juures ei viibinud ning talle vaatluse läbiviimisest ei teatatud. Samuti A. Häng ei näinud, et Keskkonnainspektsiooni ametnikud oleks kohapeal koostatud sündmuskoha protokolli arvutis. Kuna protokoll on digitaalselt allkirjastatud, siis on võimalik tuvastada tegelik sündmuskoha vaatluse protokolli koostamise aeg. Kui vaatluse protokoll on koostatud hiljem, siis on rikutud vaatluse läbiviimisel KrMS § 84 lg-s 1 sätestatud nõudeid ning tagantjärgi koostatud protokoll ei ole tõendina lubatav. 6.

§-s 19 sätestatud õiguste selgitamata jätmisega on rikutud oluliselt menetlusnormi

§ 150

lg 2 mõistes.

§ 69

lg 1 p 8 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli sissejuhatuses teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud käesoleva seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Väärteoasjas 11.09.2015.a koostatud väärteoprotokollis on eraldi koht menetlusalusele isikule

§ 19

ettenähtud õiguste ja kohustuste teatavaks tegemise kohta, kuhu võetakse menetlusaluse isiku allkiri. Väärteoprotokollis menetlusaluse isiku allkiri õiguse ja kohustuste selgitamise kohta puudub. Ka protokollis endas ei ole kohtuvälise menetleja ametnik märkinud, et ta oleks menetlusalusele isikule õiguse ja kohustusi selgitanud. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-6-07 märkinud, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Riigikohus on möönnud, et üldjuhul tuleb õiguste ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Asjades nr 3-1-1-109-03 ja 3-1-1-29-11 leidis Riigikohus, et

§-s 19 sätestatud õiguste selgitamata jätmine on menetlusnormide oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõistes.

Sarnasele seisukohale on asunud maakohtute praktika. Harju Maakohus on 27. septembri 2013.a otsuses väärteoasjas nr 4-13-5574 (2376,13,001556; 2376,13,002766) sedastanud järgmist: “

§ 69

sätestab väärteoprotokolli sisu ning sama sätte lg 1 p 8 kohaselt tuleb väärprotokolli sissejuhatuses märkida teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud

§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Tutvudes vaatluse all olevate väärteotoimikute materjalidega, täpsustavalt väärteoprotokollidega, tuleb möönda, et väärteoprotokollides puudub igasugune informatsioon, et väärteoprotokolli koostamisel oleks menetlusalusele isikule tutvustatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt

§-le 19. Väärteoprotokollidesse kantud andmetest saab teha järeldusi väärteoprotokollide koopia kättesaamise kohta ehk

§-st 70 tulenevate nõuete kohase täitmise kohta, ent nagu märgitud, menetlusaluse isiku allkirjad selle kohta, et talle oleks tutvustatud/teatavaks tehtud

§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi, puuduvad. Märgitust saab teha vaid ühese järelduse selle kohta, et menetlusalusele isikule ei ole väärteoprotokollide koostamisel

§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi teatavaks tehtud ehk väärteoprotokollid on koostatud puudustega. Kohus selgitab, et menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi ja õiguste ja kohustuste tutvustamisega tagatakse menetlusaluse 5 4-15-8996 isiku kaitseõigus. Kuna käesoleval juhul on jäänud see nõue täitmata, puudub alus rääkida nii ausa menetluse läbiviimisest, kui ka kaitseõiguse tagamisest. Teiseks osutab kohus kõrgeima astme lahendile asjas nr 3-1-1-29-11, kus punktis 7 kohus selgitas, et

§-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmine loetakse väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

§ 150lg 2 mõttes.

Seega vaatamata sellele, et kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluselt isikult võetud seletus ja isik menetlusaluse isikuna üle kuulatud, millest nähtuvalt on menetlusaluselt isikult ülekuulamise protokolli võetud allkiri selle kohta, et teda on tutvustatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, siis kohtulikul arutamisel on tõendiks vahetult suuliselt antud ütlused ning kohtuvälises menetluses antud ütlusi tõendina arvestada ei saa. Küll kinnitaks õiguste ja kohustustega tutvumist allkiri väärteoprotokollis vahetult õiguste ja kohustuste all, mis kinnitaks seda, et menetlusalusele isikule on neid selgitatud ja tal enesel oli võimalus nendega ka iseseisvalt tutvuda. Kuigi kohtulikul arutamisel saaks menetlusalusele isikule kohtuistungil tema õigusi ja kohustusi tutvustada, ei ole võimalik väärteoprotokollidest tulenevaid minetusi kõrvaldada ning see omakorda tähendab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada vastavalt

§ 150

lg-le 2 ja § 29 g 1 p-le 1.” Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteoprotokolli koostamisel menetlusalusele isikule

§-s 19 sätestatud õiguste selgitamata jätmist lugeda menetlusnormide oluliseks rikkumiseks

§ 150

lg 2 mõttes ning väärteomenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Karistus on määratud ebaõigesti. Arvestas asjaoluga, et kaebuse esitaja pole varem väärteokorras karistatud, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo raskust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke samuti arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, leiab kaebaja, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 200 trahviühikut s.o 800 eurot ei vasta täiel määral toimepandud süüteo sisule ja raskusele. Peale selle leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja karistuse määramisel leidnud ebaõigesti, et tegemist on teistkordse rikkumisega. Kui kohus leiab, et kaebus tuleb taotluse punktide 1 ja 2 osas jätta rahuldamata, siis palub kaebaja vähendada määratud karistust 150 trahviühiku võrra. 26.10.2015.a. määrusega võttis kohus mh kaebuse menetlusse ja alustas asjas eelmenetlust /t.l. 37/ Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
2. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebusega ning on seisukohal, et väärteomenetluse otsus Andi Häng väärteoasjas tuleb jätta muutmata. Vastuseks kaebuse põhjendustele märgib kohtuväline menetleja järgmist:
3. Sündmuskoha vaatluse protokolli lisas sündmuskohal käsikirjas koostaud vähkide mõõtmise protokollis on mõõtmistulemused, millele on lisatud mõõteviga 0,5 cm. Lihtsa matemaatilise arvutusega on võimalik tuvastada vähkide algpikkused. Vaide lahendamiseks teostati 29.10.2015 Keskkonnainspektsiooni hoidlas asitõendina hoiustatud jõevähkide asitõendi vaatlus koos kalade mõõdulisuse hindamisega, mille tulemused vormistati kalade mõõdulisuse hindamise protokollis. Kohtuväline menetleja esitab kohtule 29.10.2015 läbi viidud asitõendi vaatluse protokolli koos lisadega, kokku 19-1 lehel.
4. Mõõtmist teostanud ametniku pädevust ja kvalifikatsiooni tõestavad dokumendid on lisatud käesolevale vastusele. 6 4-15-8996
5. Sündmuskohal käsikirjas koostatud vähkide mõõtmise protokollil on viidatud mõõtealuse kalibreerimis tunnistusele 04.09.2014 nr ATLL-14/
6. Kalibreerimistunnistuse koopia on lisatud kohtule käesoleva vastuse lisana.
7. Sündmuskoha vaatlus teostati kohapeal 26.08.2015 a ja vormistati hiljem büroos. Andi Häng viibis sündmuskoha vaatluse, mille lisas koostati vähkide mõõtmise protokoll, juures. Andi Hängile selgitati mõõtmistulemuste protokolli sisu, mis loeti talle ette. Kohtuväline menetleja soovis menetlusalust isikut Andi Hangi kaasata osalejana sündmuskoha vaatluse juurde, sellest Andi Häng keeldus. Kohtuvälisel menetlejal puudub kohustus igal juhul tagada menetlusaluse isiku osalemist sündmuskoha vaatlemisel. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (

) § 31 lõikes 1 sätestatule järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid arvestades seadusest tulenevate erisustega. Erisused on sätestatud

-des 34-

1. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 83 lõikele 3 kutsutakse kahtlustatav (antud juhul menetlusalune isik) sündmuskoha vaatluse juurde, kui tema selgitused aitavad tagada igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Riigikohus on
2. mail 2011 tehtud lahendis 3-1-1-39-11 punktis 11 asunud seisukohale, mille kohaselt kriminaalkolleegium ei nõustu maakohtu hinnanguga, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa tõendina kasutada, sest seda ei ole koostamisel tutvustatud menetlusalusele isikule, sellel puuduvad asjakohased märked ja menetlusaluse isiku allkiri. Mitte iga menetlustoimingu protokoll ei pea sisaldama menetlusosalise isiku allkirja, kuivõrd menetlusalune isik ei pea osalema igas menetlustoimingus. /.../ kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja või kannatanu kutsutakse sündmuskoha vaatluse juurde vaid siis, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Seega ei pea ka menetlusalune isik väärteomenetluses obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima. Seetõttu ei ole A.Koordi allkirja puudumine sündmuskoha vaatluse protokollist ja tema informeerimata jätmine väärteomenetlusõiguse rikkumine, mille tõttu tuleks protokoll jätta tõendite kogumist välja. Seega on kohtuvälise menetleja hinnata, kas menetlusalune isik kaasata sündmuskoha vaatluse juurde või mitte.
3. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud menetlusaluse isiku

§-s 19 sätestatud õigusi.

1. septembril
2. a viidi läbi Andi Hangi menetlusaluse isiku ülekuulamine, millele eelnes Andi Hängile

§-st 19 tulenevate õiguste ja kohustuste tutvustamine. Andi Hang keeldus õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta alla kirjutamast. Selgitamine koosnes kirjaliku teksti esitamisest, mida paluti menetlusalusel lugeda. Kuna Andi Hang keeldus lugemast, siis samal ajal luges kohtuvälise menetleja ametnik Andi Hängile esitatud teksti ette, selgitades tekstis olevaid mõisteid. Andi Hängil puudus esitatu vastu huvi ja ta keeldus allkirja andmast. Samal päeval koostati ja anti Andi Hängile kätte väärteoprotokoll, millele Andi Hang samuti keeldus ühtegi allkirja andmast. Kogu menetlust läbib Andi Hangi suhtumine „ma ei kirjuta mitte millelegi alla,,. Allakirjutamisest keeldumiste kohta on iga menetlustoimingu protokollis menetleja poolt tehtud vastav märge.

1. Kohtuväline menetleja jääb otsuses välja toodud karistuse määramise põhjenduste juurde. Keskkonnainspektsioon taotleb:
2. Jätta Andi Häng kaebus rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni otsus väärteoasjas 940015001357 muutmata;
3. Võtta kohtutoimikusse 29.10.2015 läbi viidud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega;
4. Võtta kohtutoimikusse Enn Keemanni, Meit Grossmanni ja Margus Lasni pädevust tõendav Keskkonnainspektsiooni peadirektori
5. juuli 2015.a käskkiri nr 1-3/51
6. Võtta kohtutoimikusse koopia mõõtealuse kalibreerimistunnistusest nr ATLL-14/
7. 7 4-15-8996 MAAKOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et kaebuse väiteid arvestades tuleb kaebus rahuldada ning vaidlustatud otsus tühistada täies ulatuses. Kohtu hinnangul tuleb antud asjas väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

6.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Vastavalt

§-le 133 p-le 6 peab kohus kaebuse lahendamisel välja selgitama: 1) kas väärteoasjas ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele käesoleva seadustiku §-s 30 sätestatud alustel;

1. Keskkonnainspektsiooni poolt 11.septembril 2015 Andi Hängi suhtes /kohtuvälise menetleja toimik lk 15-17/ koostatud väärteoprotokolli kohaselt Andi Häng püüdis 26.08.2015.a. XXXX maakonnas XXXX vallas XXXX jõest 22 alamõõdulist jõevähki, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lõiget
2. Vabariigi Valitsuse 9.05.2003.a. määruse nr 144 ,, Kalapüügieeskiri´´ lisas 5 on märgitud jõevähi alammõõduks 11 cm. KPS § 71 lg 2 p 5 järgi on alamõõdulise kala (jõevähi) püük KPS raske rikkumine. A.Häng oli teadlik, et jõevähipüügil tuleb püünise nõudmisel alamõõdulised jõevähid koheselt tagasi lasta. Lähtuvalt eeltoodust pani A.Häng KPS rikkumise toime tahtlikult. Väärtegu on kvalifitseeritud KPS § 85 lg 1 järgi. Väärteoga põhjustati keskkonnale kahju 1100 eurot. Kalapüügiseaduse (KPS, 1.07.2015 -31.08.2015 kehtinud redaktsioon) § 5 lg 1 sätestab, et kala võib püüda või veetaimi koguda kalapüügiõiguse alusel. KPS § 10 lg 1 kohaselt on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (edaspidi kaaspüügi tingimused). KPS § 22 lg 1 järgi tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. KPS § 71 lg 2 p 5 kohaselt loetakse harrastuskalapüügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks alamõõdulise kala püüki; KPS § 85 lg 1 kohaselt karistatakse kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite püügi eest või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi rikkudes rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
3. Kohtuväline menetleja on antud väärteoasjas menetlusalusele isikule ette heitnud KPS § 10 lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu, mille objektiivse koosseisu täidab alamõõdulise kala (jõevähi) püüdmine. 8 4-15-8996 Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et menetlusalune isik viibis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas ning püüdis jõevähki. Menetlusalune isik leiab, et: väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemine ei ole tõendanud ning väärteomenetlus tuleb VMTS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada kuna mõõtetulemus ei ole jälgitav ja rikutud on mõõtemetoodika nõudeid mõõtetulemuse vormistamisel; mõõtmist teostanud ametniku pädevus ja kvalifikatsioon ei ole tuvastatavad; mõõtevahendi kontrollmõõdistamine ei ole kontrollitav; sündmuskoha vaatluse protokoll koostati tagantjärele;

§-s 19 sätestatud õiguste selgitamata jätmisega on rikutud oluliselt menetlusnormi

§ 150lg 2 mõistes; karistus on määratud ebaõigesti.

Kohtuväline menetleja leiab, et: vähkide mõõtmine on toimunud õiguspäraselt ning et lihtsa matemaatilise arvutusega on mõõtmise protokollis võimalik tuvastada vähkide algpikkused, lisaks on 29.10.2015 teostatud Keskkonnainspektsiooni hoidlas asitõendina hoiustatud jõevähkide asitõendi vaatlus koos kalade mõõdulisuse hindamisega, mille tulemused vormistati kalade mõõdulisuse hindamise protokollis; mõõtmist teostanud ametnike Enn Keemanni, Meit Grossmanni ja Margus Lasni pädevust ja kvalifikatsiooni tõendab Keskkonnainspektsiooni peadirektori 21. juuli 2015.a käskkiri nr 1-3/51; mõõtealus on 04.09.2014 kalibreeritud ja seda tõendab kalibreerimistunnistus nr ATLL-14/2164; kohtuvälise menetleja hinnata on, kas menetlusalune isik kaasata sündmuskoha vaatluse juurde või mitte; et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud menetlusaluse isiku

§-s 19 sätestatud õigusi - Andi Häng keeldus allkirja andmast. Allakirjutamisest keeldumiste kohta on iga menetlustoimingu protokollis menetleja poolt tehtud vastav märge.

1. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsjaga selles, et menetlusaluse isiku poolt püütud vähkide mõõtetulemus ei ole jälgitav ja rikutud on mõõtemetoodika nõudeid mõõtetulemuse vormistamisel. Vabariigi Valitsuse 09.05.2003 määrusega nr 144 vastu võetud ja 26.08.2015.a. kehtinud Kalapüügieeskirja redaktsiooni lisa 5 sätestab kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded. Nimetatud nõuetest nähtub, et jõevähi alammõõt on 11 cm ning jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata). Antud väärteoasjas on 26.08.2015.a koostatud ja 2.09.2015 ning 10.09.2015 digitaalselt allkirjastatud sündmuskoha vaatluse protokoll /kohtuvälise menetleja toimik lk 4-6/ ning selle lisaks on fototabel /lk 2-3/ ja vähkide mõõtmise protokoll /lk 1/. Vähkide mõõtmise protokoll on koostatud 26.08.2015.a käsikirjaliselt. Koostjaks on märgitud kalakaitseosakonna peainspektor Meit Grossmann ning toimingu juures viibisid Enn Keeman, inspektor Hendrik Lõbus ja Andi Häng. Vähkide mõõtmist teostas peainspektor Enn Keeman ja mõõtmine toimus ajavahemikul 05:12-05:
2. Mõõtmise protokolli kohaselt kasutati mõõtmisel mõõtealust, mis on kalibreeritud 04.09.2014.a nr ATLL 14/2169 ning mõõtmine teostati piisava valgusega ja vastavalt Keskkonnainspektsiooni peadirektori 06.08.2015.a käskkirjale nr 1-3/
3. Nimetatud protokolli kohaselt on kokku loendatud 88 vähki, millest alamõõduliseks osutus 22 jõevähki. Asja materjalidest nähtuvalt teostasid mõõtmist vastavat pädevust ja kvalifikatsiooni omavad ametnikud ning mõõtmisel kasutatud mõõtealus oli nõuetekohaselt kalibreeritud /vt t.l. 65-71 keskkonnainspektsiooni peadirektori 21.07.2015 käskkiri ja t.l. 72-73 04.09.2014 kalibeerimistunnistus/ 9 4-15-8996 Keskkonnainspektsiooni peadirektori 6.08.2015.a käskkirjaga nr 1-3/56 on kinnitatud keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmisel ja määratud mõõtetegevuse valdkonna eest vastustav isik /vt https://www.kki.ee/est ja t.l. 13-31/. Nimetatud käskkirja Lisa 1 III peatükk sätestab ka mõõtemetoodikad kalajärelevalves, mille p 1 kohaselt jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata). Mõõtetulemus kala mõõdulisuse hindamisel määratakse sentimeetrites ja 0,5 cm täpsusega. Mõõtetulemuse laiendmääramatus kala mõõdulisuse hindamisel 95% tõenäosusega on +/-0,5 cm. Käskkirja Lisa 1 punktis 7 reguleeritakse kalajärelevalves teostatavate mõõtmise vormistamine, mis näeb ette, et vormistatud dokumendis fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste mõõtemääramatuse lisamine ja maha arvamine lähtuvalt õigusrikkuja huvidest; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis. Soovituslik on kasutada mõõteprotokollide näidiseid, mis on leitavad Keskkonnainspektsiooni veebikeskkonnast. Käesolevas väärteoasjas koostatud vähkide mõõtmise protokollis on kajastatud mõõtetulemused selliselt, et märgitud on järjekorra number ja selle juures on märgitud pikkus sentimeetrites. Protokolli järgi on tegemist mõõtetulemusega, millele on lisatud mõõteviga 0,5 cm. Mõõtmistulemuste põhjal on tehtud järeldus, et mõõdetud 88 vähist on 22 vähki alamõõdulised. Andi Häng ei nõustunud mõõtetulemustega. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsjaga selles, et vähkide mõõtmise protokollis kajastatud mõõtetulemused ei ole jälgitavad ning mõõtetulemuste vormistamisel ei ole järgitud peadirektori käskkirjaga kehtestatud mõõtemetoodikas kehtestatud nõudeid. Teiseks ei ole võimalik kontrollida 26.08.2015.a koostatud vähkide mõõtmise protokollis fikseeritud lõpptulemust. Keskkonnainspektsiooni peadirektori käskkirjaga kinnitatud mõõtemetoodika kohaselt kala pikkuse mõõtmisel saadud mõõtetulemus kala mõõdulisuse hindamisel määratakse sentimeetrites ja 0,5 cm täpsusega. See tähendab, et kui kala mõõtmise tulemus on 10,2 cm, siis tuleb see tulemus määrata 0,5 cm täpsusega, seega on kala mõõtetulemus 10,5 cm. Metoodika järgi on mõõtetulemuse laiendmääramatus kala mõõdulisuse hindamisel 95% tõenäosusega +/- 0,5 cm. Arvestades laiendmääratust on kala mõõtmise lõpptulemus 11,0 cm. Mõõtemetoodika kohaselt tulnuks vähkide mõõtmine vormistada selliselt, et esmalt märgitakse protokolli mõõtevahendiga mõõdetud vähi pikkus ja ning mõõtevahendiga mõõdetud vähi pikkus tuleb määrata 0,5 cm täpsusega. Protokollis peab olema jälgiv nii algmõõt kui ka selle määramine 0,5 cm täpsusega. Seejärel lisatakse sellele tulemusele mõõtemääramatus (0,5 cm) ning pärast seda märgitakse protokolli saadud lõpptulemus. Eelnevat kinnitab mõõtemetoodikas märgitu: vormistatud dokumendis fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste mõõtemääramatuse lisamine; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis (samas protokolli tähendab, et peab olema fikseeritud algne mõõtetulemus ja peab olema fikseeritud lõpptulemus arvestades lisatud mõõtemääramatust). Selliselt protokollis mõõtmise kajastamine tagab mõõtetulemusele mõõtemääramatuse lisamise jälgitavuse ja mõõtemääramatust arvestades lõpptulemuse märkimise. Antud juhul ei ole sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud vähkide mõõtmise protokollis eristatavad vähkide tegelikud mõõtetulemused, sellele tulemusele lisatud mõõtemääramatus ja saadud lõpptulemus. Järelikult ei ole mõõtetulemusele mõõtemääramatuse lisamine fikseeritud protokollis jälgitavalt. Ka ei ole ametnik vähkide mõõtmisel kasutanud praeguses 10 4-15-8996 asjas mõõtetulemuste fikseerimiseks mõõteprotokolli näidiseid, mille kasutamist vastavalt ameti mõõtemetoodikale soovitatakse (vt peadirektori käskkirja Lisa 1, lk 27). Mõõteseaduse (MõõteS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt on jälgitavus mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab seda seostada riigi- või rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela (seosahela) kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teadaolev mõõtemääramatus. MõõteS § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2, mis sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud muu hulgas riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Seega tuleneb MõõteS § 5 lg 2 p-st 2, et mõõtetulemuse jälgitavus peab olema mõõteseaduse kohaselt tõendatud siis, kui riik tugineb mõõtetulemusele selleks, et määrata karistus väärteomenetluses. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja järginud peadirektori käskkirjaga kinnitatud mõõtemetoodikat, sh mõõtetulemuse vormistamise nõudeid, mille tõttu ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud MõõteS § 5 lg 1 tähenduses. Eelnevat aluseks võttes ei saa järelikult kohtu hinnangul sellisele mõõtetulemusele antud väärteoasjas tugineda ja selle alusel A. Hängi alamõõduliste vähkide püüdmise eest karistada. MõõteS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu on kala (vähi) mõõdulisuse hindamise protokolli puhul tegemist lubamatu tõendiga.
4. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga ka selles, et kohtuvälise menetleja poolt 29.10.2015.a koostatud ja 9.11.2015 kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kalade mõõdulisuse hindamise protokoll, fototabel 30 fotoga ja mälukaart videoga) /t.l. 4664A) ei ole lubatav tõend. Kaebuse esitaja on esitanud käesolevas asjas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja üldmenetluse 30.09.2015 otsusele. Nimetatud otsuse /kohtuvälise menetleja toimik lk 20-22/ kohaselt püüdis Andi Häng 26.08.2015.a. XXX maakonnas XXXX vallas XXX jõest 22 alamõõdulist jõevähki, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lõiget
5. Otsuse põhjenduste kohaselt on A.Hängi väärtegu tõendatud: 26.08.2015 sündmuskoha vaatluse protokolli ja selle lisadega, tunnistaja Enn Keemani ja Hendrik Lõbusa ütlustega, A.Häng ülekuulamise protokolliga. Otsuse tegemise aluseks on olnud 11.09.2015 koostatud väärteoprotokoll. Pärnu Maakohtu 26.10.2015.a määrusega alustati käesolevas väärteoasjas eelmenetlust ning määras nõuda välja kohtuväliselt menetlejalt väärteoasja toimik ja õiend menetlusaluse isiku võimalike varasemate kehtivate väärteo- ja kriminaalkaristuste kohta. Samuti määras kohus esitada kohtuvälisel menetlejal kirjalikult oma seisukoht kaebuse suhtes. Eeltoodust järeldub, et väärteoasi on alates 26.10.2015 maakohtu menetluses ning väärteoasja menetlemine toimub väärteoseadustiku vastavate sätete järgi (12 peatükk – kaebemenetlus maakohtus). 27.11.2015.a. määrusega määras kohus väärteoasja arutamisele kohtuistungile /t.l. 82/. Vastavalt

§ 123

lg-le 1 kaebuse kohtulikul arutamisel maakohtus juhindutakse

sätetest, mis reguleerivad väärteoasja arutamist kohtus, arvestades 12.peatüki

1. ja
2. jaos sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, 11 4-15-8996 sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 101

lg 1 kohaselt asitõendi vaatlust võib toimetada igas kohtuliku uurimise järgus kohtuniku algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel. Seoses asitõendi vaatlusega võivad kohtumenetluse pooled kohtule avaldusi teha ja menetlusalune isik ütlusi anda.

§ 101

lg 2 järgi võib kohtunik kohapeal teostada sündmuskoha või selle asitõendi vaatlust, mida ei ole võimalik kohtusse tuua. Vaatlust toimetab kohtunik kohtumenetluse poolte, vajadusel ka tunnistaja ja eksperdi juuresolekul.

§ 2

sätestab, et kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 125 lg 1 kohaselt asitõendit hoitakse kriminaaltoimikus või menetleja asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis või valvataval territooriumil või ekspertiisiasutuses või selle suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 126 ettenähtud abinõusid, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse huve. KrMS § 125 lg 3 järgi asitõendi hoidja tagab asitõendi puutumatuse ja säilimise. Kohus leiab eelneva alusel, et kohtuvälisel menetlejal ei olnud praegusel juhul õigust läbi viia menetlustoiminguid ning asitõendeid 29.10.2015 enam iseseivalt vaadelda, sest väärteoasi ei olnud enam kohtuvälises menetluses, vaid kohtumenetluses, kus menetlejaks on

§ 8p 1 ja § 13 järgi maakohus.

Igas väärteomenetluse staadiumis saab uurimistoiminguid teha vaid väärteomenetluse see subjekt, kes on sellel staadiumil menetlejaks ja kes seega vastutab antud menetluse staadiumi eest. Kohtumenetluses toimub asitõendi vaatlus

§-s 101 sätestatud viisil. Seega 29.10.2015 asitõendi vaatluse protokoll ei ole lubatud tõend, sest seda tõendit ei ole loetletud ei 11.09.2015 väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja 30.09.2015 otsuses ning seda tõendit ei ole kogutud kohtuvälises menetluses, vaid kohtumenetluses

§-s 101 sätestatud nõudeid järgimata. Sellise tõendi loomisega on rikutud kaebuse esitaja kaitseõigust ning kohtuväline menetleja ei ole taganud ka kohtumenetluse ajal asitõendi puutumatust tulenevalt KrMS § 125 lg-le

1. Kokkuvõtvalt asub kohus eelnevale tuginedes seisukohale, et kuivõrd mõõtemetoodika mittejärgmist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, takistab see väärteo asjaolude väljaselgitamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus asjas 3-1-1109-03). Kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud ja vähkide mõõtmisel osalenud keskkonnainspektsiooni ametnike Meit Grossmanni ja Enn Keemani ütlusega ei ole võimalik tuvastada tegelikke mõõtetulemusi ning kõrvaldada mõõtetulemuse fikseerimisel mõõtemetoodika rikkumisi. Vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Kuivõrd tõendamist ei leidnud asjaolu, et Andi Häng püüdis jõevähki, kelle pikkus oli väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust ning et ta rikkus KPS § 10, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Muid kaebuses toodud väiteid kohus seetõttu ei käsitle. Kohus leiab, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusega KPS § 89 lg 3 alusel menetlusaluselt isikult konfiskeeritud ja asitõenditena hoiule võetud 22 jõevähki tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Andi Hängile. 12 4-15-8996

1. Menetlusalune isik on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. Esitatud menetluskulude nimekirja ja maksedokumentide alusel /t.l. 108-115/ palutakse hüvitada A.Hängile valitud kaitsjale makstud tasu kokku 1290 eurot. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust arutatavas väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.10.
2. a otsus asjas nr 3-1-1-60-14, 0 10.1). Esitatud arvetest nähtuvalt on valitud kaitsjal Meelis Krautmannil kulunud maakohtus A.Hängi kaitsmisele 10,75 tundi. Tema tunnitasu oli 120 eurot ja kaitsjatasu kokku 1290 eurot (käibemaksuta). Kohus on arvamusel, et kaitsja taotluses näidatud ühe tööühiku hind on põhjendatud ja väärteomenetluses osutatud õigusteenus on väärteoasja toimikust nähtuvalt tehtud, need toimingud on olnud A.Hängi kaitseks vajalikud. 12.

§ 23

kohaselt hüvitab väärtoemenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule menetluskulud riik. Seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele summas 1290 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 13