Obsah (4)

§ 145§ 150§ 65§ 69

Tsiviilasi nr. 2-14-39532 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 150

kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse 3 solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 65

lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja võlausaldaja ees solidaarselt vastutatavd võlgnikud. Hageja on võlausaldaja nõude täies ulatuses läbi täitemenetluse täitnud. 15.

§ 69

lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 69

lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui mõni solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja(

1. te)näol tegemist solidaarvõlgnikega, kes peavad omavahelistes suhetes täitma kohustuse võrdsetes osades ning solidaarkohustuse täitnud hagejale läheb üle võlausaldaja nõue kostja(
2. te)vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega on hagejal õigus nõuda kostja(te)lt enda poolt täidetud kohustuse täitmist 2/3 tasutud summa ulatuses, käesoleval juhul summas 3 824.45 eurot, kuna hagejalt on läbi täitemenetluse sisse nõutud 5 736,67 eurot. Hageja ongi eelnimetatud summas kostjatelt solidaarselt võlgnevuse tasumist nõudnud. Menetluses on kostja XXXtasunud hagejale 1912.45 eurot (tl 82-83), mis aga ei vabasta kostjat ülejäänud nõudesumma tasumisest tulenevalt

§-st

1. Ka see, et kostja XXXosas on kohus käesolevas tsiviilasjas teinud tagaseljaotsuse ei ole aluseks kostjalt XXXvõlgnevuse sissenõudmata jätmiseks. Hagejal on õigus võlgnevuse tasumist nõuda kostjatelt solidaarselt 1912 euro ulatuses.
2. Eeltoodust tulenevalt, on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 1912 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on avaldanud, et tema menetluskuludeks on tsiviilasjas tasutud riigilõiv kokku summas 425 eurot, mille kohta on esitanud maksekorraldused, so 02.06.2015 tasutud riigilõiv summas 251.72 eurot (täiendav riigilõiv hagilt) ning 19.12.2014 tasutud riigilõiv summas 173.28 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv) (tl 104-105). Hagi menetlusse võtmisel oli hagihind käesolevas asjas 3824.45 eurot, millelt kuulus Riigilõivuseaduse alusel tasumisele riigilõiv summas 325 eurot. Seega, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagihinnalt tasumisele kuuluv riigilõiv, so 325 eurot. Väljamõistmata riigilõivu, so 100 euro osas, on hagejal õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
4. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 4 menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 5