← Eesti

2-15-19269/10

Obsah (6)§ 22§ 23§ 31§ 171§ 65§ 1

2-15-19269 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 16. veebruar 2016 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-15-19269 Tsiviilasi Marina Müürsepp välj

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks. 2

(5)2-15-19269 AJUTISE HALDURI ARUANNE
  2. veebruaril 2016 esitatud aruande kohaselt võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Võlgniku elab ta üürikorteris. Võlgniku kaasomandisse on varasemalt kuulunud kinnistu registrinumbriga xxxx, mis on võõrandatud 13.02.2007 ja kinnistu registrinumbriga xxxx, mis on müüdud täitemenetluse raames ning mille omand on kinnistusraamatu andmetel üle läinud 03.05.
  3. Mõlema kinnistu puhul kuulus võlgnikule ½ kaasomandist ja teine kaasomanik oli A S. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, laevu ja jette registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid ja võlgnik ei ole liitunud kogumispensioniga. Vastavalt äriregistri andmetele puuduvad võlgnikul mistahes seosed äriühingutega. Võlgniku arvelduskonto nr xxxx AS-is SEB Pank jääk seisuga 30.12.2015 on 4.61 eurot. Muud teadaolevat vara võlgnikul ei ole. Võlgniku kontode kasutust on ajutise halduri taotlusel piiratud selliselt, et võlgniku kasutada on igakuiselt kuni 430 eurot. Võlgnik töötab xxxx. Vastavalt xxxx ja võlgniku vahel sõlmitud töölepingule nr xxxx on võlgniku töötasu alates 01.01.2015 444.60 eurot (bruto) ühes kuus. Tulenevalt TMS § 132 on nimetatud summas töötasu arestist vabastatud ja seega ei saa seda arvata pankrotivara hulka.
  4. Võlgniku vara suhtes on täitmisel Swedbank AS-i sissenõue summas 28 850.74 eurot, täiteasja nr 066/2015/1936, kohtutäitur Andrei Krek. Swedbank AS-i informatsiooni kohaselt on võlgnik laenulepingu nr 07-029423-EL kaaslaenusaajaks ja laenujääk seisuga 17.01.2016 on 28 805.17 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt on teiseks laenusaajaks A S. A S on sarnaselt võlgnikule esitanud Viru Maakohtule pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
  5. Ajutine pankrotihaldur ei ole leidnud tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Ei ole välistatud, et vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused ilmnevad võlgniku pankrotimenetluse käigus.
  6. Võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga ning esineb pankrotisituatsioon. Võlgniku alaline maksejõuetus on tekkinud aastal 2012, kui müüdi täitemenetluse raames võlgniku kaasomandisse kuulunud kinnistu, registrinumbriga xxxx, mille müügihind kujunes oluliselt madalamaks kinnistu ostuhinnast. Võlgniku maksejõuetuse tõenäoliseks põhjuseks on maksevõimet ületava rahalise kohustuse võtmine (võlgnik ei arvestanud kohustuse võtmisel sissetuleku võimaliku vähenemisega) ja piisava sissetuleku puudumine võetud rahalise kohustuse täitmiseks. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

8. Ajutine haldur palus vastavalt

§ 23

, § 31, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2: 1) kuulutada välja võlgniku pankrot; 2) välja mõista OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 640 eurot, millele lisandub käibemaks summas 128 eurot, kokku 768 eurot, sellest 476.40 eurot (397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot), välja mõista menetlusabina riigi vahenditest. KOHTUISTUNG 9. Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde. Võlgnik nõustus ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega. 10. Ajutine haldur jäi aruande juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3

(5)2-15-19269
  1. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku, tema esindaja ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  2. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 13. Võlgniku seletuste kohaselt tema sissetulekuks on töötasu 444.60 eurot kuus. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 28 805.17 eurot ulatuses. Varasid võlgnikul ei ole. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 14. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega,

§ 31

lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 07.03.2016 kell 10.00. Ajutise halduri tasu 15.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva sama § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 16. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse 4

(5)2-15-19269 seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus

§ 171lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti.

  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 8 tunni eest summas 640 eurot, s.o 80 eurot tunnis. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja menetluskulude 768 eurot (640+ 20%) hüvitamist OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, selliselt et 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot hüvitatakse riigituludest.
  2. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Ts

MS § 183 lg 2 analoogia ja

§ 65

lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476.40 eurot, s.h ilma käibemaksuta 397 eurot ja käibemaks 79.40 eurot.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning ajutise pankrotimenetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Lisaks määrab kohus OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 291.60 eurot (768 - 476.40), mille saab ta tingimusel, kui tulevikus võlgniku pankrotimenetluses pankrotivara üldse tekkib. 19. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.