Seega ei olnud hagejal võimalik esitada lepingulist nõuet kostja I vastu nõude loovutamise lepingu tühistamisest tulenevalt. 3 Hageja esitas kostjate vastu solidaarselt lepinguvälise kahju hüvitamise nõude VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Hageja väitel tegutsesid kostjad nõudeõiguse loovutamisel ja tühise loovutuse alusel raha üleandmisel ühiselt heade kommete vastaselt ja vastuolus avaliku korraga eesmärgiga tekitada esialgsele võlausaldajale kahju. Hageja väitel on kostja II kostjale III kuuluv riiulifirma, kellel puudub majandustegevus, samuti puudub kostjal II vara. Vaidlusaluste tehingute sõlmimise ajal kuulus kostjale III 100% kostjast II ja kostja III on praeguseni kostja II juhatuse liige. Hageja selgitas, et 5.06.2012 oli LT nii esialgse võlausaldaja kui ka kostja I juhatuse liige, seega oli kostja I hõlmatud „skeemi“ juba 5.06.2012. Deliktilise nõude eelduseks oli asjaolu, et 5.06.2012 nõude loovutuse käsutustehing oli tühine, sest käsutustehingu kehtivuse korral puudus esialgsel võlausaldajal 3.10.2012 õigus nõuet käsutada ja hageja ei oleks omandanud nõuet, mille kahjustamise tõttu ta kahju hüvitamist nõudis. Riigikohus on jaatanud käsutustehingu tühistust heade kommete vastu üksnes teoreetiliselt ja on selgitanud, et tühisuse aluseks ei ole asjaolud, mis on hinnatavad
tehingu tühistamise koosseisude alusel (
§-d 92, 94, 96 ja 97 ja 131). Majanduslikult kahjuliku või põhjendamatu tehingu tegemisel oli kahjukannatajal õigus tehing tühistada
alusel (mida hageja tegi) ning nõuda käsutustehingu alusel omandatud nõude tagastamist nõude saajalt (mida hageja ei teinud). Deliktilise nõude esitamisel pidi hageja tõendama, et loovutuse ja teiste vaidlusaluste tehingute eesmärk oli üürileandja kahjustamine. Kostja ei vaielnud suures osas hageja esitatud asjaoludest konkreetsete faktide vastu, kuid ei nõustunud faktidest tehtavate järeldustega. Vaidlus puudus, et kostja III on kostja II osanik, et kostjale II tasutud raha liikus edasi kostjaga III seotud äriühingutesse, et kostjaga III seotud ettevõtted esitasid pankrotiavalduse esialgse võlausaldaja vastu, et kostja I tasus raha kostjale II 4.01.2013 pärast nõude loovutamise tühistamisavalduse saamist. Kostjad vaidlesid vastu väidetele, et kostja II on maksejõuetu, et nõude loovutamise leping sai esialgsele võlausaldajale teatavaks alles oktoobris 2012 ja et nõude loovutamine oli majanduslikult põhjendamatu. Isegi kui kõik hageja faktiväited oleksid tõesed, ei oleks nõude loovutamise asjaõiguslepingu tühisuse eeldused täidetud. Isegi kui vastas tõele, et nõude loovutamine oli majanduslikult põhjendamatu, ei olnud põhjust järeldada, et esines kostjate ühine tegutsemine eesmärgiga kahjustada esialgset võlausaldajat. Sellest, et kostjad olid seotud kostja III osanikuks olemise ja kostja III ja LT ärisidemete kaudu ning sellest, et kostjaga III seotud äriettevõtted esitasid pankrotiavaldusi ja et loovutatud nõue täideti pärast nõude loovutamise tühistamisest teatamist ning teistest hageja esile toodud asjaoludest nende kogumis, ei saanud järeldada, et esines kostjate ühine tegutsemine eesmärgiga kahjustada esialgset võlausaldajat. Sellest ei piisanuks ka selleks, et oleks tekkinud eeldus, et kostjad tegutsesid ühiselt kahjustamise eesmärgil ja et kostjate kohustus oleks olnud anda asjaolude kohta selgitusi, et veenda kohut oma käitumise heausksuses. Kuna hageja ei omandanud loovutuse teel lepinguvälist nõuet kostjate vastu, oleks ka sel põhjusel deliktilise nõude rahuldamine välistatud. Hageja lepinguväline nõue kostjate vastu ei olnud põhjendatud. Apellatsioonkaebus 5. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 61 860 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 16 481 eurot 20 senti ja viivis vastavalt TsMS §-le 367 ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigusnormi. 5.06.2012 nõude loovutamise leping on heade kommetega ja avaliku korraga vastuolus ning tühine
alusel, kuna käsutustehingu eesmärk oli õigusvastaselt ja tahtlikult hageja kahjustamine ning sellise olukorra tekitamine, kus hageja ei saa oma nõudeõigust maksma 4 panna ja saab ulatuslikku majanduslikku kahju. Praegusel juhul oli käsutus- ja kohustustehingul ühine eesmärk - hageja kahjustamine. Kostjad on omavahel seotud isikud, kes on kohustus- ja käsutustehingu tegemisel tegutsenud teadlikult ja kooskõlastatult hageja õiguste rikkumise nimel ning isikliku rikastumise eesmärgil. On ilmne, et LT ja kostja III erinevate äriühingute esindajatena tegutsesid ühiselt ja läbimõeldult, eesmärgiga põhjustada esialgsele võlausaldajale suurt majanduslikku kahju. Vastus apellatsioonkaebusele
Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja lepinguline ega lepinguväline nõue kostjate vastu ei ole põhjendatud. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks teatanud kostjale I kirjalikult nõude loovutamisest või esitanud kostjale I OÜ Sillen Konsultatsioonid poolt väljastatud dokumendi nõude loovutamise kohta. Hageja ei ole ka tõendanud, et OÜ Sillen Konsultatsioonid esitas nõude loovutamise lepingu tühistamiseks
Hageja on 5.05.2015 istungil üksnes 5 selgitanud, et 29.11.2012 avaldus on kostjale I kättetoimetatud, kuid tõendit neil selle kohta esitada ei ole (kd III tl 40 pöördel). Samuti puuduvad asjas tõendid selle kohta, et OÜ Sillen Konsultatsioonid ja kostja II koostasid 5.06.2012 kuupäevaga lepingu pärast 28.08.2012. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud üürilepingust tuleneva nõude olemasolu, oli kostja I õigustatud lähtuma 5.06.2012 nõude loovutamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja esitatud asjaolud ei anna alust 5.06.2012 nõude loovutamise lepingu lugemiseks vastuolus olevaks heade kommete ja avaliku korraga.
Riigikohus on korduvalt toonitanud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige
§-d 92, 94, 96, 97, 131) on erinormiks
suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (vt Riigikohtu 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1140-07, p 32; 31.03.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-04, p 16; 22.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-02, p 11; 16.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Praegusel juhul puudutavad hageja poolt esitatud asjaolud põhiliselt OÜ Sillen Konsultatsioonid endise juhatuse liikme LT kui esindaja kohustuste rikkumist vaidlusaluse lepingu sõlmimisel (
). Seega ei ole hageja poolt põhjendatud tugineda 5.06.2012 nõude loovutamise lepingu tühisusele vastuolu tõttu heade kommetega ja avaliku korraga. Eespool esitatud põhjustel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.