KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2015 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8217 (15244001092) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi s
§ 238
lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 10 kuu võrra, ning mõista karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka kinnipidamise aeg 14.08.2015, s.o. 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates Martin Nurme vahistamisest
- septembril
- Tõkend - vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Rahuldada kaitsja advokaat Nikolai Rõžovi taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 120 eurot, sh tasu 100 eurot ja käibemaks 20 eurot. Välja mõista Martin Nurme´lt riigituludesse menetluskulud: 585 eurot sundraha, 192 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 120 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses, Kokku 897 (kaheksasada üheksakümmend seitse) eurot. Menetluskulud 897 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700084846 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 8.01.
- Süüdistus Martin Nurmele on esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 tähenduses - Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARBK-0026 kontrollimise tulemusena väljahingatavas õhus oli 1,28 mg/l alkoholi xxxx Samuti tema olles alkoholijoobes liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 tähenduses - Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARDM-0071 kontrollimise tulemusena väljahingatavas õhus oli 1,50 mg/l xxx Seega pani Martin Nurme toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör palus Martin Nurmele KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra 1 2
(9)aastani. KarS 68 lg 1 alusel karistusaja hulka lugeda kinnipidamise aeg 1 päev 14.08.2015 ja lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 07.09.2015. Lisakaristust ei ole võimalik kohaldada, kuna puudub juhtimisõigus. Tegemist on kahe episoodiga, mis toime pandu lühikese aja jooksul, joobe aste oli mõlemal korral suur. Nurme on varem korduvalt karistatud KarS § 424 järgi ja vabanes vanglast 26.06.2015 ja asus uuesti kuritegusid toime panema. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. Nurme tunnistas ennast süüdi juba kohtueelses menetluses, kahetses. Karistuse mõistmisel palus arvestada, et enne vabanemist istus mitte selle eest milles teda praegu süüdistatakse. Nurme elab emaga koos, ema on invaliid, süüdistatav on ainuke isik, kes seda vana inimest toetas. Palus vähendada karistust, mida on pakkunud prokurör. Süüdistatav Martin Nurme tunnistas ennast süüdi täielikult ning jäi eelmenetluses antud ütluste juurde. Palus tingimisi karistust või üldkasuliku tööd. Elab emaga kahekesi, neil on palju laenusid ja rahalisi kohustusi. Lubas, et kui vaja saab siis „kodeerib“ ennast alkoholisõltuvuse vastu. Enne seda kui kinni pandi, jõudis vormistada endale pensioni, on vaja arsti juures käia. Kodus on olemas paber, et võetakse xxx. Lubas, et autodele enam ei ligine, ainult kui saab endale juhiload. Kui kinni pannakse, palus lükata edasi vanglasse saatmine kuna peab emad aitama, eluase on pandis. KOHTU SEISUKOHT
§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Tuvastatud asjaolud Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Martin Nurme pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Martin Nurme on ise tunnistanud oma süüd täielikult ning antud asjas ei olnud vaidlust selles, et süüdistatav pani talle süüksarvatavad kuriteod toime, peab kohus vajalikuks hinnata asjas uuritud tõendid. 14.08.2015 kuriteoepisoodis Kohtueelsel uurimisel 14.08.2015 kahtlustatava Martin Nurme ülekuulamise protokollis (I kd lk 26-30) antud ütluste kohaselt tunnistas ta ennast süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse. Öösel kell xxx auto. Jõudis sõita meetri ja peatus. Politseile juhiluba esitada ei olnud kuna ei omanud seda kunagi. Politseinikud pakkusid puhuda alkomeetrisse. Peale seda viidi Jõhvi politseiosakonda, kus uuesti kontrolliti joovet ja seejärel viidi arestimajja. Peale Martin Nurme poolt süü täieliku ülestunnistamist on selle kuriteo toimepanemine tema poolt tõendatud järgmiste kohtu poolt uuritud tõenditega: 14.08.2015 tunnistaja RxxxTxxxülekuulamise protokollist (I kd lk 1-2) nähtub, et 14.08.2015 olles patrullteenistuses D. Kxxxxkella xxx. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Martin Nurme, kellel puudus juhiluba ning kellel tuvastati tõendusliku alkomeetriga joobe 1,28 mg/L. Sõidukis oli ka selle omanik Axxx xxx 14.08.2015 indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I kd lk 3) nähtub, xxxuures patrullpolitseinik Dxxxi Kxxxkontrollis Martin Nurme seisundit ning xxxx indikaatorvahendi 3
(9)Alcoquant 6020 nr A124711 näit oli 1,45 mg/L. Kontrollimisele allutatud isikul esinesid joobele viitavad tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, koordinatsioon kergelt häiritud, omamehelik ja ärritud käitumine. 14.08.2015 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (I kd lk 8) nähtub, et xxxkasutades tõendusliku alkomeetrit Dräger Alkotest 7110 EST s/n ARBK-0026, tuvastas patrullpolitseinik xxxi Kxxx Martin Nurmel alkoholijoobeseisundit. Tõendusliku alkomeetri 1 lugem – 1,42 mg/L. Tõendusliku alkomeetri 2 lugem – 1,48 mg/L. Laiendmääratlus – 0,14 mg/L. Mõõtetulemus on 1,28 mg/L. Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isik on protokollile kirjutanud, et on protokolliga tutvunud ja sellega nõus. Protokoll on Martin Nurme poolt allkirjastatud. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alkotest 7110 väljatrükkist (I kd lk 6) nähtub, et Martin Nurme (isikukood 38803172215) alkoholijoove kontrollimise lõplik lugem on 1,28 mg/L. Väljatrükk sisaldab mõõtja allkirja ja joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku allkirja. Metroserti poolt väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-15/00057 kohaselt tõenduslik alkomeeter Dräger Alkotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0026 on taadeldud 30.04.2015 ning vastab OIML R 126
(1998)nõuetele (I kd lk 34). 14.08.2015 Isikusamasuse tuvastamise protokollist (I kd lk 11) nähtub, et KorS § 32 lg 1 alusel ohu väljaselgitamiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks tuvastati xxxKairi andmekogust andmete kontrollimisel Martin Nurme isikusamasus. 14.08.2015 Isikusamasuse tuvastamise aktist (I kd lk 14) nähtub, et 14.08.2015 kell 6.00 EV Rahvastikuregistri andmebaasi KAIRI kasutades tuvastati Martin Nurme isikusamasus. 14.08.2015 kahtlustava kinnipidamise protokolli (I kd lk 20-22) kohaselt Martin Nurme on kinni peetud 14.08.2015 kell 3.51 KrMS § 217 lg 2 alusel. Teda on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteo pealtnägija osutab temale kui kuriteo toimepanijale. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Martin Nurme xxxjuhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 ja 3 alusel (I kd lk 7). 07.09.2015 kuriteoepisoodis Kohtueelsel uurimisel 9.09.2015 kahtlustatava Martin Nurme ülekuulamise protokollis (II kd lk 13-15) antud ütluste kohaselt ta tunnistas ennast süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse. Tal ei ole kehtivat mootorsõiduki juhtimise õigust. 07.09.2015 päeval käis kalal ning tal oli kaine autojuht. Kalastamise ajal jõi ta viina. Kella xxxla. Neile helistati ja teatati naabri surmast. Tagasiteel roolis oli kaine sõber. Kell 20.00 istus auto rooli, et sõita sigarettide järgi. Sõitis 10-15 meetrit ja peatus maja juures kust pidi võtma sigaretid. Samal ajal sõitis juurde politseiauto. Talle anti korraldus puhuda alkomeetrisse, mis näitas joovet. Seejärel sõitsid politseisõidukiga Vasknarva kordonisse, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati joove 1,5 mg/l. Seejärel viidi Jõhvi arestimajja. Kahetseb oma tegu ja otsustas kodeerida ennast alkoholist. Peale Martin Nurme poolt süü täieliku ülestunnistamist tema süü kuriteo toimepanemises on tõendatud järgmiste kohtu poolt uuritud tõenditega: 8.09.2015 tunnistaja xxxxxi ülekuulamise protokollist (II kd lk 1) nähtub, et 7.09.2015 koos Sxxx Nxx teostasid kontrolli oma teenistuslõigul. Sõites politseiautoga kuulsid xx mingi sõiduki tugevat kiirenduse häält ning kurvi tagant ilmus nähtavale xxx. Juht nähes politseisõidukit jäi koheselt maja nr 60 aia taga seisma. Otsustasid kontrollida sõidukit. Kontrollimisel selgus, et roolis oli Martin Nurme, kelle suust oli tunda alkoholilõhna ja kes tunnistas, et tarvitas alkoholi. 4
(9)Juhil puudus juhtimisõigus. Toimetasid xxxx kordonisse, kus tõendusliku alkomeetriga tal tuvastati joove 1,5 mg/l. 7.09.2015 tunnistaja Sxxx Nxxülekuulamise protokolli (II kd lk 2) kohaselt, 7.xxx, xxx juures, kuna kuulsid eelnevalt küla vahel tugevat kiirendust. Sõidukit juhtis Martin Nurme, kelle suust oli tunda alkoholilõhna ja kes tunnistas, et tarvitas alkoholi. Isikul puudus juhtimisõigus ja teda toimetati Vasknarva kordonisse, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati joove 1,5 mg/l. 7.09.2015 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (II kd lk 3) nähtub, et 7xx, tõendusliku alkomeetrit Alkotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0071 kasutades, tuvastas vanempiirivalvur xxxxxxMartin Nurmel joobeseisundit. Tõendusliku alkomeetri 1 lugem – 1,67 mg/L. Tõendusliku alkomeetri 2 lugem – 1,465 mg/L. Laiendmääratlus – 0,15 mg/L. Mõõtetulemus on 1,50 mg/L. Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isik on protokolli allkirjastanud. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alkotest 7110 EST väljatrükist (II kd lk 6) nähtub, et Martin Nurme (isikukood 38803172215) joobeseisundi kontrollimise lõplik lugem on 1,50 mg/L. Väljatrükk sisaldab mõõtja allkirja ja joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku allkirja. Metroserti poolt väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-15/00108 kohaselt tõenduslik alkomeeter Dräger Alkotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0071 on taadeldud 18.06.2015 ning vastab OIML R 126
(1998)nõuetele (II kd lk 5). 7.09.2015 kahtlustatava kinnipidamise protokolli (II kd lk 8) kohaselt Martin Nurme on kinni peetud 7.09.2015 kell 20.30 KrMS § 217 lg 2 alusel. Teda on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteo pealtnägija osutab temale kui kuriteo toimepanijale. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Martin Nurme alates 7.09.2015 kell 21.00 sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 ja 3 alusel (II kd lk 7). Karistusregistri väljatrükist nähtub, et Martin Nurme on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi, s.o 2008, 2010 (kahel korral) ja 2013 kohtuotsustega. Objektiivsed tunnused KarS § 424 näeb ette kriminaalvastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem Vastavalt LS § 33 lg 11 p 2 juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Kohus loeb tõendatuks süüdistust Martin Nurme poolt 14.08.2015 mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises ja seda eelkõige tunnistaja Rxxx Txxxja süüdistatava enda ütluste alusel ning tõendusliku alkomeetri tuvastatud näiduga (1,28 mg/L). Tunnistaja Rxxx Txxx ütlused kinnitavad, et xxx kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Martin Nurme, kellel tuvastati tõendusliku alkomeetriga joobe 1,28 mg/L väljahingatavas õhus. Seega tuvastati juhi (Martin Nurme) organismis alkoholi rohkem kui LS § 69 lg 3 lubatud piirmäär. Tunnistaja xxxTxxxütlused ei ole vastuolus teiste kogutud tõenditega ja osutuvad Martin Nurmele kui isikule, kes juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Põhjust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei esine. 5
(9)Ülejäänud asjas kogutud tõendid, s.o indikaatorvahendi kasutamise ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, kahtlustava kinnipidamise protokolli, isikusamasuse tuvastamise protokoll ja akt haakuvad eelpool toodud tõenditega ning kohus ei pea vajalikuks peatuda nendel põhjalikumalt. Kohus loeb tõendatuks ka süüdistust Martin Nurme poolt 07.09.2015 mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises ja seda eelkõige tunnistajate Dxxx Stxxxi ja Sxxx Nxxx, samuti süüdistatava enda ütluste alusel ja tõendusliku alkomeetri tuvastatud näiduga (1,50 mg/L). Tunnistajate DxxxStxxxxja Stxxxv Nxxxütlused ühtivad toimepandud kuriteo aja, koha ja isiku osas ning kinnitavad, et xxx juhi kontrollimisel selgus, et Martin Nurme juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Juhil esinesid alkoholi tarvitamise tunnused- alkoholi lõhn. Isikut kontrolliti tõendusliku alkomeetriga ning lõplik lugem oli 1,50 mg/L. Seega juhi (Martin Nurme) organismis tuvastati alkoholi rohkem kui LS § 69 lg 3 lubatud piirmäär. Tunnistajate ütlused ei ole vastuolus teiste kogutud tõenditega ja osutuvad Martin Nurmele kui isikule, kes juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Põhjust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei esine. Ülejäänud asjas kogutud tõendid, s.o tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja kahtlustava kinnipidamise protokolli haakuvad eelpool toodud tõenditega ning kohus ei pea vajalikuks peatuda nendel põhjalikumalt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et süüdistatav Martin Nurme pani süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas, s.o xxxuures, toime KarS § 424 kvalifitseeritavad kuriteod ehk on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Tahtlus Kohus leiab, et Martin Nurme pani antud kuriteod (14.08.2015 ja 07.09.2015) toime otsese tahtlusega, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Martin Nurme ütlustest nähtub, et nii 14.08.2015 kui ka 07.09.2015 tarvitas ta alkoholi ning seejärel istus sõiduki rooli ja hakkas sõidukiga liikuma. Seega oli Martin Nurme teadlik oma seisundist ja teadvalt eiras joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise keelu. Kohus ei tuvasta õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Martin Nurme on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 sanktsioon näeb põhikaristusena ette rahalist karistust või kuni kolmeaastast vangistust. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi osas ning leiab, et kuna 6
(9)varasemalt on süüdlane kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh samalaadsete kuritegude eest, sh vangistusega, ei saa antud juhul kohaldada kergemat karistuse liiki ehk rahalist karistust ning M. Nurme tuleb karistada vangistusega. Karistuse määra osas märgib kohus, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19) (RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7-8). Martin Nurme süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Nimelt, et lühikese aja jooksul (14.08.2015 ja 7.09.2015) pani M. Nurme toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kusjuures mõlemal korral oli temal tuvastatud alkoholijoove määr tunduvalt üle miinimummäära, s.o vastavalt 1,28 ja 1/50 mg/l. Mõlemal korral juhtis M. Nurme mootorsõidukit omamata kehtivat juhiluba ehk omamata juhtimisõigust, mis kohtu arvates suurendab ohtu teiste liiklejate suhtes ja M. Nurme süüd. Martin Nurme karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü tunnistamist ja kahetsust. Võttes arvesse eeltoodu leiab kohus, et Martin Nurme süü on keskmine. Samas arvestades eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ja õiguskorra kaitsmise huvisid leiab kohus, et M. Nurme’le tuleb mõista vangistus sanktsiooni ülemmääras lähedases määras. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et vahetult peale varasema karistuse ärakandmist ja vangistusest vabanemist (viimane karistus kantud 26.06.2015), lühikese aja jooksul (14.08.2015 ja 07.09.2015) on ta toime pannud kaks KarS § 424 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Martin Nurme on varasemalt korduvalt karistatud KarS § 424 järgi ehk kokku neljal korral, s.o 2008, 2010 (kahel korral) ja 2013 kohtuotsustega. Seega eripreventiivsed kaalutlused nõuavad M. Nurme’le tunduvalt üle keskmise sanktsiooni määra karistuse mõistmist. Samuti esinevad antud juhul ka tõsised üldpreventiivsed kaalutlused. Olukorras, kus iga aasta Eesti teedel joobes juhtide süül hukkub ja saab viga märkimisväärne arv inimesi on väga oluline näidata avalikkusele, et joobes juhtimine ei ole mingil juhul tolereeritav ja on rangelt karistatav kuritegu. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kohus prokuröri karistusettepanekuga karistuse määra osas ning leiab, et kuna varemalt oli süüdistatav neljal korral karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning kaks uut samalaadset kuritegu pani ta toime vaid mõne kuu möödudes peale vangistuse ärakandmist (siinkohal ei oma kohtu arvates tähendust, et viimast vangistust on isik kandnud mitte joobes juhtimise vaid teist liiki kuriteo toimepanemise eest), ei saa antud juhul kohaldada karistust sanktsiooni keskmises määras (1 aasta ja 6 kuud vangistust), nagu on pakkunud prokurör, ning põhjendatud on karistuse mõistmine sanktsiooni ülemmääras (3-aastane vangistus). Samas, arvestades karistust kergendavate asjaolude esinemist, s.o süü tunnistamine ja kahetsus, tuleb mõistetavat karistust kergendada ning karistada Martin Nurme 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Selline karistusmäär on kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, siis isikule saab mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-126-03, p 5) (RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 8). 7
(9)KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, s.o 10 kuud. Seega Martin Nurmele antud kuritegude eest mõistetavaks karistuseks jääb 1 aasta 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Martin Nurmele oli kinnipidamises 14.08.2015, s.o. 1 päev seega lõplikuks karistuseks tuleb mõista 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Arvestades asjaolu, et Viru Maakohtu 9.09.2015 määruse alusel Martin Nurme suhtes oli kohaldatud tõkend vahistamine alates 7.09.2015 siis eelvangistuses viibitud aeg kuulub mõistetava karistuse hulka ning karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates vahistamisest 7.09.2015. Arvestades Martin Nurme süü raskust, eelpool käsitletud üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid ei pea kohus võimalikuks rahuldada M. Nurme ja tema kaitsja taotlused kergema karistuse mõistmiseks, selle tingimuslikuks täitmisele pööramata jätmiseks ja üldkasulikke töödega (ÜKT) asendamiseks. Sellised meetmed on reeglina õigustatud juhtumil, kui süüdlase süü on alla keskmist ning tegemist on esmakordse rikkumisega kui isikut saab veel mõjutada reaalset vangistust kohaldamata. Antud juhul on M. Nurmele varasemalt korduvalt antud võimalusi karistuse vabaduses kandmiseks, nt Viru Maakohtu 22.04.2008 otsusega mõisteti temale tingimisi vangistus, Viru Maakohtu 30.11.2010 otsusega asendati mõistetav vangistus üldkasulikke töödega, kuid vaatamata sellele jätkas M. Nurme samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohtu arvates näitab see, et ainult sanktsiooni maksimaalsele määrale lähedane reaalne vangistus suudab mõjutada M. Nurme’t hoiduda edaspidiste kuritegude toimepanemisest ning puuduvad alused selle osaliselt või täielikult täitmisele pööramata jätmiseks või ÜKT-ga asendamiseks. Kohus võtab antud otsuse tegemisel arvesse M. Nurme ja tema kaitsja esitatud isiklikku laadi asjaolusid, et vabaduses vajab abi M. Nurme haige ema, pere majanduslik olukord on raske, on võetud laenu, kuid kohtu arvates esinesid need asjaolud ka M. Nurme poolt kuritegude toimepanemisel ning need ei kaalu üles toimepandud kuritegude raskust. Lisakaristus KarS § 50 näeb ette mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võimalust kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolme aastani. Antud juhul lisakaristuse määramine on välistatud kuna Martin Nurmel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Tõkend Martin Nurme on korduvalt kriminaalkorras karistatud sh neljal korral joobes juhtimise eest. Viimati on teda karistatud 16.06.2015 Viru Maakohtu poolt KarS § 121, § 136 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud ja 20 päeva. Karistuse kantimisest vabanes 26.06.2015 ning juba 14.08.2015 pani toime uue kuriteo ning vähem kui kuu möödudes järgmise kuriteo. Sel alusel ei pea kohus põhjendatuks Martin Nurme suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine muutmist, kuna isik on oma käitumisega vabaduses näidanud, et ei suuda hoiduda seadusevastasest käitumisest ning tema vabastamise korral pole välistatud uute kuritegude toimepanemine. 8
(9)Menetluskulud KrMS § 306 lg 1 p 14 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Martin Nurme kaitsja Nikolai Rõžovi taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 120 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et Martin Nurmele on riigi õigusabi osutamise eest määratud kaitsjatele makstud järgmise summad: 48 ja 144 eurot määratud kaitsjale Nikolai Rõžovile eelmenetluses makstud tasu ning 120 eurot määratud kaitsjale Nikolai Rõžovile kohtumenetluses makstud tasu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
§ 179
lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 585 eurot (arvestades 2015 a alammäära).
§ 189lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Tulenevalt Kr
MS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud kogusummas 897 eurot (48+144+120+585) süüdistatava Martin Nurme kanda. Martin Nurme ise ei taotlenud menetluskuludest osalist või täieliku vabastamist. Samuti kohus ei tuvasta alust Martin Nurme menetluskulude kandmisest vabastamiseks ja menetluskulude osaliselt või täielikult riigi kanda jätmiseks ning jätab kõik menetluskulud Martin Nurme kanda, võimaldades kulude tasumist 12 kuu jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Deniss Minzatov 9
(9)