KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-35396 Tsiviilasi JR hagi SFR vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.12.2015 määrus menetluse taastamise taotluse lahendamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JR määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JR (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Annemarie Kunila Kostja SFR (isikukood XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja v/adv Monica Pihlak Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Tühistada Harju Maakohtu 29.12.2015 määrus, taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-35396 ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
- Määruskaebus rahuldada.
- Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
- Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lõige 5 teine lause). Asjaolud
- Harju Maakohtu menetluses oli hageja hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks ja kostja vastuhagi hagejalt elatise väljamõistmiseks. Kohus jättis 03.11.2015 määrusega hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud 15.10.2015 kell 13.30 toimuvale kohtuistungile. Lisaks kohtuistungile ilmumata jätmisele jättis hageja lepinguline esindaja täitmata kohtu korralduse esitada hagi terviktekst ja lõplikud seisukohad.
- 12.11.2015 esitas hageja taotluse menetluse taastamiseks. Hageja esindaja selgitas, et esitas kohtule 01.10.2015 kohtuniku e-posti aadressile taotluse palvega 15.10.2015 asja mitte arutada, sest samaaegselt kohtuistungiga toimus Eesti Advokatuuri täiendõppe 2 programmis õppus võlaõiguse teemal, millest osavõtt oli esindajale vajalik ja kohustuslik. Sama taotlus edastati ka kostja esindajale. Kuivõrd hageja lepinguline esindaja ei saanud kohtult oma taotlusele vastust, järeldas esindaja, et kohus on taotluse rahuldanud. Hageja esindaja selline järeldus põhines teadmisel, et advokatuuri juhatuse ja Harju Maakohtu esimehe vahelise kokkuleppe kohaselt on kohtutel soovitatud võimalusel istungile määramisel advokaatide õppepäevadega arvestada. Hageja esindaja leidis, et ta on eelnevalt teatanud ja põhistanud kohtule mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmiseks vastavalt TsMS §-le 345 ja palus menetluse taastada.
- Kostja ei nõustunud hageja väidetega ja palus jätta menetlus taastamata. Esimese astme kohtu määrus
- Harju Maakohus jättis 29.12.2015 määrusega hageja taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata ja menetluse taastamata.
- Kohus määras 14.08.2015 käesolevas asjas istungi toimumise ajaks 08.09.
- Seoses 03.09.2015 kostja taotlusega määras kohus hagejale uue tähtaja esitamaks hagiavalduse terviktekst ja koondvastuväited kostja vastuhagile hiljemalt 21.09.2015 ja kostjale esitada vastuhagi terviktekst ja koondvastuväited põhihagile hiljemalt 05.10.
- Lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks määras kohus 12.10.
- Kuivõrd kohus andis pooltele uued tähtajad, tühistas kohus 08.09.2015 kell 15.00 toimuma pidanud istungi ja määras uueks istungiajaks 15.10.2015 kell 13.
- 07.10.2015 kinnitas hageja esindaja, et ta on kutse kätte saanud (t III kd lk 81). 01.10.2015 saatis hageja esindaja e-kirja, milles palus hagi 15.10.2015 mitte arutada, sest samal päeval toimus advokatuuri täiendõppe programmis ettenähtud võlaõigust käsitlev õppus.
- Kohus viitas TsMS § 352 lõikele 1 leides, et hageja ei ole eelnevalt teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Hageja esindaja on 01.10.2015 e-kirjaga teatanud kohtule soovist asja mitte arutada 15.10.2015 kohtuistungil, esitamata istungi edasilükkamise taotlust. Kohtu arvates on meelevaldne hageja esindaja arvamus, et kui tema istungile ei ilmu, et siis kohtuistungit ei toimu. Kohus viitas TsMS § 328 lõikele
- Kuna hageja esindaja lähtuvalt TsMS §-st 329 ei esitanud õigeaegselt kohtuistungi edasilükkamise taotlust, ei olnudki teisel menetlusosalisel võimalust vastata, kuna hageja ise istungi edasilükkamise taotlust ei esitanud. Kuna puudus eelmärgitud avaldus ei olnud kohtus midagi, mille kohta tulnuks kohtul otsustus teha ja määratud kohtuistung edasi lükata. Kohtu hinnangul oleks eelmärgitud olukorras mõistlik olnud kohtule korduva järelepärimise tegemine ning sellele vastust saamata, ilmuda kohtuistungile ise või anda menetlusosalisele endale võimaluse esitada kohtuistungi edasilükkamise taotlus enne kohtuistungit või ka kohtuistungil, millele vastaspoolel oleks võimalus olnud vastata ning kohtul istungi toimumise kohta otsustus vastu võtta. Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ega ole seda põhistanud vastavalt TsMS § 412 lõike 1 punktile 3 ja §-le
- Käesoleva asja menetlus on kestnud alates 23.07.
- TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne menetleda tsiviilasja mõistliku aja jooksul ning istungi edasilükkamine põhjusel, et hageja esindajal on advokatuuri koolitus ja arvestades, et kohus on rohkem kui kuu aega ette teatanud istungiaja, ei ole kohtu hinnangul mõjuv põhjus istungi edasilükkamiseks. Samuti ei ole hageja esindaja põhistanud 15.10.2015 koolitusel osalemise kohustuslikkust ega 15.10.2015 koolitusel osalemist. 3
- Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-95-09 kohaselt ei reguleeri TsMS § 422 lõige 1 olukorda, kus isikule on enne teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda. Sellisel juhul kohaldub TsMS § 345, mille kohaselt peab menetlusosaline kohtule õigel ajal teatama, et ta ei saa kohtusse ilmuda, ja põhistama, miks ta seda teha ei saa. Etteteatamise korral võib kohtuistungilt puudumise takistuseks olla asjaolu, et isik on viimaseid päevi lapseootel, ja kohus võib selle asjaolu esiletoomisel vajadusel kohtuistungi edasi lükata.
- Kuivõrd hageja ei ole taotlenud määratud kohtuistungi edasi lükkamist ega esitanud mõjuvat põhjust TsMS § 422 mõistes kohtuistungile mitte ilmumiseks ega esitanud mingit tõendit mõjuva põhjuse olemasolu põhistamiseks, ei kuulu menetluse taastamise taotlus rahuldamisele. Määruskaebus
- 20.01.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega menetlus taastada. Kohus on määruses tuvastanud vääralt asjaolusid, millest tulenevalt on kohaldanud ka valesti TsMS § 412 lõiget 3, § 345 ja §
- Kohtu väitel ei teatanud hageja eelnevalt mõjuvast põhjusest istungile mitteilmumiseks ega ei põhistanud seda. Tegelikult saatis hageja esindaja 01.10.2015 kell 13.24 nii kohtunikule kui ka vastaspoole esindajale kirja, milles teatab ja põhistab oma mitteilmumist 15.10.2015 istungile. Istungi protokollist võib järeldada, et kohtunik ei olnud esindaja kirja lugenudki. Samuti leidis kohus, et hageja esindaja ei teatanud enda mitteilmumisest ja selle põhjustest kohtule õigel ajal. Esindaja teavitas kohut enda mitteilmumisest ja põhjendas seda kaks nädalat enne istungi toimumist, mida senise kohtupraktika järgi saab lugeda õigeks ja mõistlikuks ajaks. Lisaks leidis kohus, et hageja esindaja 01.10.2015 taotlus asja 15.10.2015 mitte arutada ei ole taotlus istungi edasilükkamiseks. Esindaja hinnangul oli tema soov kohtuistungi edasilükkamiseks taotluses üheselt mõistetav.
- Määrus on ka vastuoluline – kord leiab kohus, et hageja esindaja ei teatanud enda istungile mitteilmumisest õigel ajal, samas leitakse, et hageja esindaja oleks võinud sellekohase taotluse esitada istungil. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-95-09 jääb arusaamatuks. Kohtu ja advokatuuri juhatuse vahelise kokkuleppe tõttu oli esindaja pärast 01.10.2015 taotluse esitamist ja sellele vastust saamata veendunud, et kohus oli taotlust aktsepteerinud. Tõendit enda osalemise kohta koolitusel ei saanud esindaja taotlusele lisada, sest siis polnud õppepäev veel saabunud. Tõend on lisatud kaebusele. Vastustaja seisukoht
- Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
- Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.12.2015 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Tsiviilasja menetlus tuleb taastada ja asi tuleb saata edasiseks menetlemiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. 4
- Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole esitanud õigeaegselt istungi edasilükkamise taotlust. TsMS § 352 lõike 1 järgi võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Sama paragrahvi lõike 6 järgi lahendab kohus kohtuistungi või muu menetlustoimingu edasilükkamise taotluse viivitamata ja võimaluse korral enne kohtuistungit või muu menetlustoimingu tegemist ning teavitab sellest viivitamata menetlusosalisi.
- Hageja esindaja poolt 01.10.2015, so kaks nädalat enne 15.10.2015 toimuma pidanud istungit, e-kirjas (t III kd lk 120) saadetud palve 15.10.2015 asja mitte arutada on ringkonnakohtu hinnangul käsitletav kohtuistungi edasilükkamise taotlusena. Vastav esindaja tahe on taotlusest selgelt aru saadav. Isegi kui maakohus leidis, et taotlus ei olnud nõuetekohane, tulnuks sellest esitajat teavitada, andes TsMS § 3401 kohaselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti oli TsMS § 329 lõike 1 mõttes õigeaegse taotlusega, mistõttu pidi kohus selle TsMS § 352 lõike 6 alusel viivitamata lahendama ja oma otsustusest esindajale teada andma, et eitava seisukoha puhul anda võimalus istungil osalemiseks. Määruskaebuses on asjakohaselt märgitud, et 15.10.2015 kohtuistungi protokollist nähtub justkui maakohtul oleks hageja esindaja 01.10.2015 ekiri üldse tähelepanuta jäänud. Protokollis on märgitud, et hageja mitteilmumise põhjus on teadmata, kuigi esindaja e-kirjast nähtub põhjusena selgelt advokatuuri koolitus. Õigustatud ei ole küll hageja esindaja seisukoht, et kohtu poolt taotlusele mittereageerimine andis talle aluse arvata, et kohus on taotluse rahuldanud, kuid kohtu poolt TsMS § 352 lõike 6 rikkumine tekitas menetluses segaduse, mis kokkuvõttes viis hageja menetlusõiguste rikkumiseni.
- Olukorras, kus hageja esindaja oli esitanud taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, ei kohaldu TsMS § 345, § 412 lõike 1 punkt 3 ega § 422, kuna need sätted reguleerivad olukorda, kus menetlusosaline on teatanud mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks, mitte taotlenud TsMS § 352 lõike 1 alusel istungi edasilükkamist.
- Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hageja esindaja oli esitanud nõuetekohase kohtuistungi edasilükkamise taotluse, puudus alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 409 alusel. Arvestades TsMS §-s 2 sätestatud põhimõtet märgib ringkonnakohus täiendavalt, et kuna käesolevat asja on kõigis kohtuastmetes juba mitu aastat menetletud, ei ole menetlusökonoomiliselt põhjendatud sama nõude sisuliselt uude menetluse suunamine.
- Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/