MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Agu Timmi ja Einar Vene 29. november 2013, Tartu Haldusasi S.I. kaebus Tartu Maakohtu tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Maakohtule kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 24. septembri 2013. a määrus S.I. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja S.I. Vastustaja Tartu Maakohus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-13-1865 RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata. 2. Asendada Tartu Halduskohtu 24. septembri 2013. a määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. S.I. pöördus juulis 2013 Tartu Maakohtu poole taotlusega määrata tema suhtes korduv sõltumatu kohtupsühhiaatriline ekspertiis. S.I. taotlusele ei vastatud. 2. S.I. esitas 5. septembril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Tartu Maakohtu tegevus õigusvastaseks ning kohustada Tartu Maakohut talle vastama. Oma tegevusega rikub maakohus kaebaja õigust saada riigiasutuselt vastust. 3. Tartu Halduskohtu 24. septembri 2013. a määrusega tagastati S.I. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidlusse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruse põhjendused:
- a)Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on S.I. Tartu Maakohtu 30. augusti 2013. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-7405 vabastatud vangistuse kandmisest ja määratud talle psühhiaatriline sundravi SA Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliinikus. Viimati on nimetatud kriminaalasjas registreeritud kaebaja taotlus sundravi lõpetamiseks 10. juulil 2013.
- b)Sisuliselt on kaebaja taotlenud menetlustoimingu tegemist kriminaalasja raames, seega ei reguleeri kaebaja pöördumisele vastamist ei avaliku teabe seadus ega ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus. Kaebajal oleks võimalik oma eesmärk saavutada kohtumenetluse kiirendamise taotluse esitamisega tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 2741. Halduskohtul puudub pädevus kontrollida maakohtu tehtavate menetlustoimingute läbiviimise korda ning teha maakohtule ettekirjutust menetlustoimingute tegemiseks lühema aja jooksul. Kaebaja taotluse esitamisest ei ole möödunud üheksat kuud, mis võimaldaks menetluse kiirendamise taotlust esitada. Lisaks on kohtute infosüsteemi andmetel 9. augustil 2013 kriminaalasjas nr 1-12-7405 registreeritud arstliku komisjoni arvamus, mis lubab oletada, et kaebaja taotluse menetlemisel on kohus olnud aktiivne. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. S.I. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24. septembri 2013. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjendused:
- a)Kaebaja ei ole nõus halduskohtu seisukohaga, et maakohus võib kaebaja taotlusele jätta vastamata üheksa kuu jooksul. Kohus oli kohustatud kaebaja taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul ning korraldama asjas ka istungi.
- b)Kuna kaebaja viibib ravil psühhiaatriahaiglas, kus talle manustatakse psühhotroopseid preparaate, võivad need kahjustada tema tervist. Üheksa kuu pärast võib kaebaja tervis olla juba niivõrd halvenenud, et ta võib vajada kohest meditsiinilist abi.
- c)Halduskohus eksib ka selles, et taotlus on esitatud kriminaalasja nr 1-12-7405 raames, kuna selle kriminaalasja vaatas kohus läbi juba enam kui aasta tagasi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et S.I. kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja pöördumist ei saa käsitada selgitustaotluse ega märgukirjana. Kaebaja on soovinud kriminaalmenetluses menetlustoimingu tegemist, milleks on korduva psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlust reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku 16. peatükk. Seega on vastava menetluse tarvis ette nähtud teistsugune menetluskord, mistõttu ei ole S.I. kaebus halduskohtu pädevuses. 7. S.I. on Tartu Maakohtule esitatud taotluses soovinud tema suhtes korduva sõltumatu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist. Halduskohus on leidnud, et isik peaks selleks kriminaalasja menetluse raames esitama kohtumenetluse kiirendamise taotluse KrMS § 2741 alusel. Nii mainitud sätte sõnastus kui ka selle paiknemine seadustiku teiste sätete seas viitavad sellele, et KrMS § 2741 kuulub kohaldamisele juhtudel, mil isiku suhtes ei ole veel jõustunud ei süüdi- ega ka õigeksmõistvat otsust. Tartu Maakohtu 30. augusti 2012. a määrusega vabastati S.I. temale Pärnu Maakohtu 12. veebruari 2003. a otsusega mõistetud eluaegse vangistuse kandmisest vaimuhaiguse tõttu karistusseadustiku (KarS) § 79 lg 2 alusel. KarS § 86 lg 1 alusel kohaldati S.I. le psühhiaatrilist sundravi SA Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliinikus. Kohtumäärus jõustus 11. septembril 2012. Seega ei kohaldu antud küsimuses KrMS § 2741, mistõttu on halduskohtu viide nimetatud sättele väär. 8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtades jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus asendab Tartu Halduskohtu 24. septembri 2013. a määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. Tiit Lõhmus Agu Timmi 2 Einar Vene