1-09-9735/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9735 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Alexander Savosini (Savosin) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Alexander Savosini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Viru Maakohtu 21.12.2012 määrusega jäeti Alexander Savosin temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Savosin kannab karistust Viru Maakohtu 22.11.2012 otsuse alusel, millega ta on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistusega 9 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mõistes karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 25.05.2011 otsuse alusel mõistetud karistusega 2 aastat 3 kuud ja 2 päeva vangistust ning rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses. A. Savosini liitkaristuseks loeti 2 aastat 3 kuud ja 2 päeva vangistust. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Nimetatud otsusega tunnistati A. Savosin süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 1, § 346, § 349 ja § 266 lg 1 alusel. Karistuse kandmise aja algus on 25.05.2011 ja lõpp 27.08.
5. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 08.11.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Täitmiskohtunik, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla esitatud materjalidega leidis, et A. Savosin ei kuulu tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele. Maakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 2.1 Kinnipeetavat on 8 korda kriminaalkorras karistatud. Ta on kuritegusid toime pannud pika aja jooksul, kuritegude dünaamika on jäänud samaks (varavastased kuriteod) ja need on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka käesolevat karistust kannab ta katseajal toime pandud kuritegude eest. 2.2 A. Savosinit on korduvalt määratud kriminaalhooldusele, ent kuritegude toimepanemine on jätkunud ka katseajal. Vabaduses olles tarvitas A. Savosin alkoholi ja narkootikume. Garanteeritud töökoht tal vabaduses puudub. Seega puudub kindlustunne, et A. Savosin sel korral suudab läbida katseaja nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel ja vähese materiaalse kindlustatuse korral arvestades A. Savosini kulutamisharjumusi ja võimalikku sõltuvusainete tarvitamist ning kriminaalse taustaga tutvusringkonda, võib A. Savosin toime panna uusi kuritegusid. 2.3 A. Savosinil olid teda moraalselt toetavad ja abi vajavad lähedased olemas juba enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, ent see asjaolu ei suutnud panna teda õiguskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvamuseks, et ka sel korral ei suuda süüdimõistetu vabaduses seaduskuulekalt käituda. 2.4 Reeglina kuulub karistus tervikuna ärakandmisele ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. A. Savosini puhul neid asjaolusid ei esine. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse esitaja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kohus on määruses ette heitnud pikaajalist kuritegude toime panemist, jättes tähelepanuta kuritegude toimepanemise kronoloogia. Põhikuriteo pani A. Savosin toime 2007, sellele järgneval perioodil langes aga tema kuritegude dünaamika järsult allapoole. Alates
9. aastast kuni kohtuistungini oli määruskaebuse esitaja paranemise teel. 3.2 Sissetulek on A. Savosinil olemas. Tal on invaliidsuspension, mis on suurem kui elatusmiinimum. Lisaks töötas ta ka ajutistel töödel. Ehkki A. Savosinil puudub töökoht, on see tingitud vangistusasutuses viibimisest. Ei tööhõiveamet ega ka potentsiaalne tööandja ei ole vangistusasutuses viibijale kättesaadav. Vabanedes läheb A. Savosin aga kindlasti tööhõiveametisse, samuti saab ta aktiivselt otsida tööd. Ta lisab, et ka koristaja töö on nüüd tema jaoks töö ja ta on valmis selle vastu võtma. Ta on ka vanglas töötanud koristajana ja seda mitte raha pärast, vaid selleks, et muuta oma tööharjumusi. Samuti omab ta keevitaja, lukksepa ja santehniku kutseid. 3.3 On tõsi, et 2007-2008 katseajal olles pani A. Savosin toime kuriteo, ent see oli tema esimene tingimuslik karistus ja ta ei saanud siis aru, kui tõsiseks kujunevad rikkumise 2 tagajärjed. Viimase katseaja 2009-2011 läbis ta aga ideaalselt, mida kinnitab ka kriminaalhooldaja arvamus. Ka viimasele kohtuistungile tuli ta ise kohale ja kohus tunnistas ta süüdi 2007-2008 toime pandud kuritegude eest.
10. aastal sooritatud kuritegude eest mõisteti kohut karistuse kandmise ajal ja viimane karistus loeti eelnevaga kaetuks. 3.4 Hetkel on ta avavanglas, kus on luba liikuda väljaspool vanglat ka ilma vanglaametniketa. Samuti sai ta tööle metallkonstruktsioonide kokkupanemise tsehhi ja on käinud lühiajalisel puhkusel Narvas ema ja venna juures. A. Savosin märgib, et teenimaks paremad tingimused vanglas, tuleb vastavalt käituda. Tema käitumisele on vastav komisjon positiivse hinnangu andnud ja ta on valmis vabanemiseks kriminaalhooldaja kontrolli alla. A. Savosinil on tegevusplaan ka esimeseks vabadusnädalaks - ta kavatseb minna kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ja koostada kindel kava, tööhõiveametisse ja hakata ka iseseisvalt tööd otsima ning taastada pension. Tal on ka vabanemisfondis 106 eurot, samuti ühekordne materiaalne abi vangistusest vabanenutele ja lähedaste abi. Kokkuvõtvalt palub A. Savosin asja arutamisel arvestada, et tema poolt toime pandud kuriteod on II astme kuriteod ja pool karistusajast on juuli 2012 seisuga kantud. Kuriteod on sooritatud perioodil 2007-2008 ja viimane katseaeg läbitud ideaalselt. Ta on alates
11. a asunud paranemise teele ja püsib sellel siiani. Kodus ootavad teda 77-aastane nõrga tervisega ema ja invaliidist 55-aastane vend, kes vajavad abi. A. Savosin on muutnud oma elustiili ja põhimõtteid ning tema iseloomustus viitab sellele, et ta on sobilik vabastamiseks ennetähtaegselt.
12. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 28.01.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 04.02.
13. Nimetatud ajaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik A. Savosinit vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Savosinit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Puudub kindlustunne, et isik, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh vangistusega, ent kes ka katseajal olles pani toime uusi kuritegusid ning kellel vabanedes võib esineda mitmeid probleeme (töökoha puudumine, sõltuvushäired) suudab sel korral vabaduses seaduskuulekalt käituda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 Ringkonnakohus märgib, et A. Savosini käitumises on märgata mitmeid positiivseid asjaolusid – määruskaebuse kohaselt on tal motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada, ta soovib aidata oma eakat ema ja invaliidist venda. Tal on ka oma lähituleviku osas kindel visioon – nimelt alustada koheselt koostööd kriminaalhooldusametnikuga, et elada õiguskuulekalt, võtta end arvele tööotsijana ja taastada talle määratud töövõimetuspensioni maksed. A. Savosin on ka vangistuses käitunud eeskujulikult – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja hea käitumise eest on ta viidud üle avavangla režiimile, kus kinnipeetavale on avanenud paremad võimalused, mh lühiajaliste väljasõitude näol. A. Savosin on vangistuses olles olnud hõivatud majandustöödega ja määruskaebuse kohaselt ei põlga ta tulevikus ära töid, mida ta varem ei oleks teinud. Lisaks on A. Savosinil mitu 3 erialakutset, mis peaks suurendama tema konkurentsivõimet tööturul. A. Savosin on iseloomustuse kohaselt osalenud programmis Convictus, mis aitab tal tulevikus kindlasti sõltuvusest põhjustatud õigusrikkumiste toimepanemist vältida. Eeltoodust tulenevalt võib öelda, et A. Savosini karistuse mitmed olulised eesmärgid on täidetud – ta on aru saanud, et on käitunud valesti: määruskaebuses on ta pikalt kirjeldanud, et juba alates
16. aastast on ta asunud paranemise teele ja soovinud selja taha jätta kriminaalse mineviku. Olulisim muutus on toimunud A. Savosini hoiakus, mis väljendub tema tahtes elada seaduskuulekalt. 5.3 Positiivsetele muutustele vaatamata rõhutab kohtukolleegium, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ja märgib, et selleks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtuinfosüsteemi kohaselt on A. Savosin lühimenetluses kohtu alla antud KarS § 213 järgi. Teda on ka varasemalt korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemises, mida iseloomustab sarnane käitumismuster ja materiaalse kasu saamise eesmärk. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt viitab isiku korduv samade vigade tegemine suutmatusele eksimustest vajalikke järeldusi teha. Vangistusasutus on pidanud korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust A. Savosini puhul kahe aasta jooksul peale vabanemist keskmisest kõrgemaks. Samuti on ta varem rikkunud katseaja nõudeid ja toime pannud uue kuriteo. Seega ei oleks õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt A. Savosini ennetähtaegne vabastamine õigustatud, kuivõrd vaatamata talle korduvalt antud võimalustele, on süüdimõistetu oma varasema käitumisega näidanud üles normeeiravat käitumist. Käesoleval juhul leiab kohtukolleegium, et A. Savosin, viibides avavanglas, saab suurema liikumisvabaduse ja vabama režiimi tingimustes kinnistada harjumusi õiguskuulekaks eluks, et vabanedes oma positiivseid kavatsusi realiseerima asuda. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu varasemat elukäiku ning tagajärgi, mida võib kaasa tuua tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.
17. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Mati Kartau