1-12-12199/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12199 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Tõnu Pajo (Pajo) kaitsja advokaat Eve Laine (Laine) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Tõnu Pajo kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12.80 eurot (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti), advokaat Eve Lainele tema poolt Tõnu Pajole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Tõnu Pajolt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 76.80 eurot riigituludesse.
7. Tõnu Pajol tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Tõnu Pajo 1-1212199 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Vantaa I astme kohtu
10. osakonna 26.03.2010 otsusega tunnistati Tõnu Pajo süüdi Soome Vabariigi kriminaalseadustiku
11. peatüki § 2 järgi raskes narkokuriteos (suures koguses narkootikumide omamine, müümine ja muul kombel levitamine) ja karistati 6-aastase vangistusega. Käesoleval ajal kannab T. Pajo karistust Tartu Vanglas. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.12.2009 ja lõpeb 20.12.
12. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla tekkis süüdimõistetul 20.12.
14. Tartu Maakohtu 28.02.2013 määrusega jäeti T. Pajo vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu T. Pajo on käesolevaks ajaks esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja on nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohtu arvates ei võimalda aga kuriteo toimepanemise asjaolud T. Pajo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2.2 KarS § 76 lg-s 3 on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul arvesse võetava asjaoluna esikohal kuriteo toimepanemise asjaolud. T. Pajo kannab käesoleval ajal karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Tegemist on olnud suure narkootilise aine kogusega ja tüüpilise narkootikumide levitamisketiga, milles igal osalejal on olnud oma ülesanded. Kohtuotsuse sisust nähtuvalt sellise teo eest ettenähtud karistusmäär Soomes on 1 kuni 10 aastat vangistust. Seega on T. Pajo karistatud sanktsiooni keskmisest määrast pikema vangistusega, mis osutab asjaolule, et kohus on pidanud T. Pajo poolt toimepandut suure raskusastmega kuriteoks. Karistusest on veel ära kandmata peaaegu 2 aastat ja 10 kuud. Maakohtu arvates ei ole süüdimõistetu vabastamine nii pikka aega enne karistusaja lõppu ilmselgelt vastavuses kuriteo raskusega. 2.3 Osalemine karistuse kandmise ajal tööhõives, kutseõppes ning hoidumine korrarikkumistest on T. Pajo positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu hetkel veel üles kuriteo raskusest tulenevat vajadust karistust edasi kanda. Karistusaja pikkus võimaldab T. Pajo vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja kohtul läbi vaadata edaspidigi.
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T. Pajo kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada T. Pajo vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja seisukohad on järgmised. 3.1 Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on kuriteo toimepanemise asjaolud KarS § 76 lg 3 kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul esikohal ning just kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda T. Pajo vangistusest enne tähtaega vabastada. Kaitsja leiab, et seadusandja on kuriteo raskusastmeid arvestanud tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsete aluste kehtestamisel. T. Pajo kannab karistust Soome Vabariigis toime pandud ja Soome Vabariigi seaduste järgi raske narkokuriteona kvalifitseeritud süüteo eest, mis karistusseadustiku järgi on Eestis kvalifitseeritav esimese astme kuriteona. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise järelevalve alla, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemises süüdimõistetute osas ei ole seadusandja selles osas erandeid teinud. 3.2 T. Pajo kannab esimest kriminaalkaristust, viibib vangistuses esimest korda ning on reaalselt ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusest. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse perioodil hinnata laitmatuks. Vangla hinnangul tunnistab T. Pajo toimepandud kuritegu ja kahetseb seda ning on vabanemisel valmis tegema 2 jõupingutusi, et oma varasemat eluviisi muuta. Tema eluplaanid on reaalsed ning seotud töö, õpingute lõpetamise ja perekonna loomisega ning mitte ükski iseloomustusest nähtuv asjaolu ei anna alust tema kavatsuste tõsimeelsuses kahelda. Tõenäosus, et T. Pajo paneb lähemal ajal toime uusi kuritegusid, on vangla hinnangu põhjal harvaesinevalt väike, ainult 7% ning ka vangla toetab T. Pajo ennetähtaegset vabastamist. T. Pajo iseloomustamiseks kohtule esitatud materjale kogumis hinnates võib veendunult väita, et seni kantud karistusajaga on karistus T. Pajo suhtes oma eesmärgi täitnud. 3.3 Maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Soome seaduste kohaselt vabaneb isik vangistusest pärast poole karistusaja ärakandmist automaatselt. Helsingi vangla 18.05.2011 vangistustõendist nähtuvalt oleks T. Pajo Soomes karistust kandes vabanenud vangistusest 19.12.
16. Maakohus pidanuks arvestama, et T. Pajo pani kuriteo toime ning talle mõisteti karistus Soome õigusruumis, kus raskes narkokuriteos süüdimõistetud isiku vabastamine poole karistusaja järel loetakse ühiskondliku õiglustundega igati kooskõlas olevaks. T. Pajol oli ja on põhjendatud ootus, et teda koheldakse vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel Eestis võrdselt kaassüüdimõistetutega, kes kannavad karistust Soomes. Pole millegagi põhjendatud, et ühiskonna õiglustunne oleks T. Pajo ennetähtaegselt vangisusest vabastamisel Eestis rohkem riivatud, kui seda on ühiskonna õiglustunne Soomes, kus kuritegu toime pandi. Nendel asjaoludel ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et kuriteo raskusest tulenevalt ei ole T. Pajo ennetähtaegne vabastamine võimalik ja tal tuleb vangistust edasi kanda. 3.4 T. Pajo soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla ning kõik eeldused selleks on täidetud. Elektrooniline järelvalve seab ennetähtaegselt vabastatule kõrgendatud nõuded ja piirangud ning nõuab vabastatult kohusetunnet ja suuremat aktiivset panust kui vanglatingimustes viibimine. T. Pajo on sellest teadlik ning valmis endast parima andma. Tal on vabaduses olemas kõik seaduskuuleka elu eeldused – kindel elukoht, garanteeritud töökoht, tugev toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol, esialgne materiaalne lähtebaas vabanemisfondi näol, tema vastu ei ole täitmata nõudeid ja tal on endal kindel soov seaduskuulekalt elada.
17. Tartu Ringkonnakohtu 19.03.2013 määrusega määrati süüdimõistetu T. Pajo kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 28.03.
18. 4.1 Süüdimõistetu T. Pajo esitas 20.03.2013 ringkonnakohtule seisukoha, milles toetab oma kaitsja määruskaebust ja palub see rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu kohtupraktikale ja märgib, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 31-1-92-11, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik T. Pajot vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist.
20. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatu kaitsja viide Soomes kehtivale regulatsioonile, mille kohaselt vabaneb süüdimõistetu pärast poole vangistusaja ärakandmist automaatselt. Ehkki T. Pajo on tõepoolest süüdi tunnistatud Vantaa I astme kohtu otsusega, 3 kannab ta vangistust Eestis. KrMS § 484 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Välisriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega ning täpsustatud karistus peab oma olemuselt nii palju kui võimalik vastama välisriigis mõistetud karistusele. Täpsustatud karistuse täitmine toimub KrMS § 486 lg 1 kohaselt aga Eesti seadustes sätestatud korras. Eelnevast tuleneb, et T. Pajole Soomes mõistetud, kuid Eestis täidetava karistuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel, sh tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel, tuleb juhinduda Eestis kehtivatest regulatsioonidest (eeskätt KarS §-st 76). KarS § 76 aga ei anna süüdimõistetutele subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid üksnes seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemiseks. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks alles siis, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates kujunenud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud.
21. Sarnaselt maakohtule ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks vabastada T. Pajot vangistusest tingimisi enne tähtaega selleks esimese võimaluse avanemisel, leides, et antud juhul on toimepandud kuriteo asjaolud kaalukamad, kui kinnipeetavat vangistuses positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohus on T. Pajot vabastamata jättes arvestanud kõigi määruskaebuses esile toodud asjaoludega (osalemine karistuse kandmise ajal tööhõives ja kutseõppes, distsiplinaarkaristuste puudumine, lähedaste toetus ja garanteeritud töökoht), kuid põhjendatult leidnud, et karistusest on kandmata veel liialt pikk aeg, s.o käesolevaks ajaks üle 2 aasta ja 8 kuu. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et reeglina tuleb süüdimõistetutel neile mõistetud karistus lõpuni kanda ning vaid väga erandlikud asjaolud saavad kaasa tuua nende tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Ringkonnakohus leiab, et mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. T. Pajo puhul ringkonnakohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Seetõttu on kohus seisukohal, et T. Pajol tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu.
22. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
23. Kaitsja on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaitsja kulutanud kohtumäärusega tutvumisele, telefonikonsultatsioonile kliendiga ja tema kirjalike seisukohtadega tutvumisele 1 pooltunni ja määruskaebuse koostamisele 3 pooltundi ning taotleb selle eest tasu summas 76.80 eurot hüvitamist. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 ja RÕS § 22 lg-le 7 tuleb ringkonnakohtul kontrollida kaitsja poolt esitatud eelnimetatud taotluse põhjendatust ning määrata kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg ning maksmisele kuuluv põhjendatud tasu. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele selles toodud ulatuses ning määrab tasumisele kuuluvaks summaks 76.80 eurot, sealhulgas käibemaks 12.80 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab kaitsja määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 kohaselt süüdimõistetu kanda. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Paavo Randma