1-06-7244/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-7244 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ain Raagi (Raag) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Ain Raagi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 17.04.2007 otsusega tunnistati A. Raag süüdi KarS § 114 p 1 ja § 199 lg 2 p 7 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 23.02.2006 ja lõpp 23.02.
7. Tartu Maakohtu 26.04.2013 määrusega vabastati A. Raag tingimisi enne tähtaega vangistusest katseajaga 1 aasta ning kohustusega järgida KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määratud lisakohustusi. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohtu hinnangul on A. Raagi puhul positiivne vangistuse ajal pikaaegne tööhõives osalemine, kinnipidamiskohas omandatud keskharidus ja täiendav eriala. Maakohtu määruse kohaselt puudusid A. Raagil vaatamata pikaaegsele vangistusele kuni käesoleva aasta alguseni ka distsiplinaarkaristused. Praegu on tal üks karistus, mis on seotud väljaspool vanglat tööl käimise ajal kehtestatud korra rikkumisega, kuid see ei olnud väga olulise kaaluga. A. Raag on osalenud alkoholisõltuvusprogrammis, tegelenud pidevalt õppimise ja töötamisega. Talle oli antud ka võimalus kanda karistust avavanglas ja töötada väljaspool kinnipidamiskohta, kuid see katkes seoses tema distsiplinaarrikkumisega. Vabanemisel oleks tal, arvestades tema enesetäiendust, varasemast olulised suuremad võimalused leida endale töökoht. Tal on olemas elamispind oma naistuttava juures, kes on teda samuti vajadusel valmis moraalselt toetama. Samuti on tal vabanemisfondis piisavalt vahendeid, et alustada enda elu väljaspool kinnipidamiskohta. 3.
9. Maakohtu määruse kohaselt nähtub materjalidest, et süüdimõistetul on varasemalt esinenud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on olnud ka tema poolt toime pandud raske isikuvastase kuriteo mõjutajaks. Süüdimõistetu ise alkoholis enda jaoks probleemi ei näe, on valmis vabaduses alkoholist loobuma ning läbinud vangistuses ka sõltuvuskäitumist käsitlevad programmi. Seetõttu tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata talle lisakohustus, mis aitab tagada alkoholi mittetarvitamist katseajal. Arvestades A. Raagi pikaaegset vangistuses viibimist ja vabaduses olulise lähedase suhtlusringkonna puudumist, vältimaks kinnipidamiskohas tekkinud tutvuste jätkumist ja selle kaudu ebasoovitavate mõjude kaasnemist, tuleb maakohtu hinnangul talle vabanemisel kehtestada ka täiendav kontroll suhtlusvõrgustiku üle. 3.
10. Maakohus märkis, et kuna süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegu kujutab endast väga rasket esimese astme isikuvastast kuritegu, mille toimepanemisel on ta kasutanud vägivalda, siis tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Maakohtu määruse kohaselt on A. Raag reaalselt kandnud ära rohkem kui 7-aastase karistuse vangistuse näol. Vangistuse jooksul on ta tegelenud õpingute ja tööga. Tema käitumine kinnipidamiskohas on olnud aastate jooksul korrektne. Kohtuistungil ilmnesid isiku suhtumine oma teosse ja ta avaldas oma seisukohtade muutumist positiivses suunas. 3.
11. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna tema suhtes on praeguseks toimunud piisavalt positiivseid muutusi ja on alust järeldada, et ta on motiveeritud oma eluviisi muutma ja temale kehtestatud reeglitele ka vabaduses alluma. Kriminaalhooldusele allutamine ja sellest tulenev kontroll ning lisakohustused järgneva aasta jooksul on süüdimõistetule abiks peale pikaaegset vangistuse ärakandmist enda enesekontrolli saavutamiseks ning oluliseks abiks ka taasühiskonnastumisel. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
12. A. Raag taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmist. 4.
13. A. Raag märgib määruskaebuses, et on jõudnud järeldusele, et ei soovi siiski vabanemisel kriminaalhooldajaga koostööd teha ja ennetähtaegselt vabaneda.
14. Ringkonnakohus tegi 09.05.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 16.05.
15. Määratud tähtajaks prokurör ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus leiab, et A. Raagi määruskaebuse rahuldamiseks puudub menetlusõiguslik alus, mistõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja A. Raag tuleb maakohtu määruse alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
17. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu, soovides määruskaebuses enda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmist, taotlenud ringkonnakohtult enda olukorda raskendava otsustuse tegemist. KrMS § 390 lg 1, § 340 lg 4 alusel on aga ringkonnakohtul -2- süüdimõistetu olukorda raskendava uue otsustuse tegemine võimalik vaid prokuröri määruskaebuse alusel. Vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-101-07 p-le 19.2 on süüdistatava olukorda raskendava kohtuotsuse tegemiseks ringkonnakohus volitatud üksnes prokuröri või kannatanu apellatsiooni alusel ning teiste menetlusosaliste apellatsioonide põhjal see lubatav ei ole. Kuna prokurör A. Raagi ennetähtaegse vabastamise määrusele määruskaebust esitanud ei ole ning ringkonnakohtul puudub pädevus A. Raagi tema enda määruskaebuse alusel vangistusest vabastamata jätta, ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu otsustust ja selles esitatud järeldusi ümber hinnata.
18. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Paavo Randma -3- Maarika Kuusk