Obsah (4)

§ 637§ 173§ 174§ 162

2-14-34860 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-14-34860 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi OÜ Kiviõli Vesi hagi K. M.

§ 637lg 21).

1 2-14-34860 I HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas hagi K. M. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja K. M. omandis korteriomand asukohaga xxx. Hageja varustas korterelamut veega ning haldas ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. Hageja on kostjale edastanud tasumiseks arveid perioodi eest 31.07.2011 – 30.09.2013 summas 103, 96 EUR, millest kostja on tasunud 45, 16 EUR. Kostja on jätnud oma kohustuse hageja ees täitmata ning on jätnud osaliselt tasumata. Kostja võlg hageja ees on 52, 99 EUR (põhivõlgnevus). Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1, 1018 lg 1, 1023 ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 52, 99 EUR, hagiavalduse esitamise seisuga sisse nõutavaks muutunud viivise 6, 26 EUR ja viivise põhinõudelt (52, 99 EUR) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Kostja on märgitud vaidlusaluse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Asjaõigusseaduses kehtib põhimõte, et igasugune kinnisasjaõigusi puudutav õigusmuudatus vajab topelt protsessi – käsutustehingu tegemist ja sellekohase kande tegemist kinnistusraamatusse. Õiguse tekkimine ja ülekandmine on kehtiv ainult siis, kui on täidetud mõlemad tingimused. Niikaua kui pole tehtud sissekannet, ei ole toimunud kehtivad asjaõiguse ülekandmist. AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostja avaldust menetluse lõpetamiseks ei saa pidada põhjendatuks, kuivõrd asjaõiguse ülekandmist ei ole kehtivalt toimunud. Kostja väide, et korteriomand mille võlgnevusi temalt nõutakse, ei kuulu kostjale on väär. II KOSTJA VASTUS
3. Kostja vastuse kohaselt, vastavalt 28.04.2006 kohtuotsuse (kohtuasja nr 2-05-17206/ endine 2-3179/05) punktile nr 3.
4. kuulub korteriomand aadressiga xxx T. P. ainuomandisse ning ei ole kostja omandiks alates sellest ajast. Poolte abielu on lahutatud 02.04.2004 kohtuotsusega. Kostja palub tema suhtes menetluse lõpetada, kuna korteriomand mille võlgnevust kostjalt nõutakse, ei kuulu kostjale. III KOHTU PÕHJENDUSED
5. Arvestades hagi hinda 63, 51 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, kuid AÕS § 56 lg-s 1 nimetatud eeldus ei välista, et kanded võivad olla ebaõiged, kui see leiab tõendamist (RKTKo 3-2-1100-12 p 12). Praegusel juhul on kostja esitanud kohtule selleks, et lükata ümber tema kohta kinnistusraamatusse kantud omanikukande õigsust, Viru Maakohtu 28.04.2006 otsuse tsiviilasjas nr. 2-05-17206, millega jagati poolte ühisvara selliselt, et korter Võidu 835 Kiviõlis jäi teise isiku, T. P. ainuomandisse. Kohus leiab, et kinnistusraamatu kanne korteri omaniku kohta on antud juhul muutunud ebaõigeks peale eelviidatud kohtulahendi jõustumist, so. 22.05.

2. Kinnistusraamatu kanne ei ole absoluutselt konstitutiivne, st. tegelik (materiaalne) õiguslik olukord võib sellest erineda. Sel juhul on tegemist ebaõige kandega. AÕS § 65 lgst 1 järgi saab ebaõigeks pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Tegelikule õiguslikule olukorrale ei vasta kinnistusraamatu kanne siis, kui jõustunud 2 2-14-34860 kohtulahendiga on abikaasade ühisvara jagatud nii, et korteri ainuomanikuks saab üks (T. P.), kuid kinnistusraamatus on korteri omanikuks teine (K. M., endine P.). Sellisest kandest nähtuv isik ei ole tegelikult kinnisasjaõiguse omanik, sest jõustunud kohtulahendi alusel on omanikuks teine isik. Kuna kostja ei ole kinnistu omanik ning ta ei ole hageja osutatud teenust kasutanud, ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
3. Antud juhul ei ole kinnistusraamatusse kantud jõustunud kohtulahendi alusel tekkinud õigust (korteri ainuomanik on T. P.) ning õigustatud isik saab nõuda kinnistusraamatu kande parandamist, st. et kostja omaniku kanne kustutataks ja T. P. ka tegelikult korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantaks. Vaidlusalune korter on T. P. elukohaks nii rahvastikuregistri (alates 2001) kui MTA andmetel. K. M.i elukohaks on alates 03.01.2008 Viru 13-19 Kiviõli, kuid võlgnevust nõutakse perioodi eest 31.07.2011-30.09.
4. Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et T. P.ga oli koostatud võlatunnistus ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkulepe 18.06.2014 aastal ning võlgnik on jätnud võla osaliselt tasumata.
5. Kohus märgib, et Condor Inkasso OÜ on käitunud oma tegevuses võlgnevuse nõudmisel vastuoluliselt - ühelt poolt on hageja lepinguline esindaja nõudnud maksekäsu kiirmenetluses võlga nii T. P.lt kui ka K. M.ilt solidaarselt, märkides samas avalduses aga, et T. P.ga oli koostatud 18.06.2014 võlatunnistus ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkulepe ning võlgnik ei ole võlga täies mahus tagastanud, teiselt poolt on esindaja aga pärast hagi esitanud ainult K. M.i vastu märkides hagiavalduses, et hoopis K. M. on jätnud võlgnevuse osaliselt tasumata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda ja kostjal menetluskulusid ei ole, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3