KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 19.02.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 16.02.2016 koht Kohtuasja number 1-13-5771 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär

§ 751

lg 3 p 2 määrata Artjom Kornilovile elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Artjom Kornilovile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 22.01.2019, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada Artjom Kornilov kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Artjom Kornilovi katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Artjom Kornilovi katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi aineid;  asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;  mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ega viibima alkoholi tarvitamisega seotud paikades ilma kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata;  alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Artjom Kornilov kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Artjom Kornilov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Artjom Kornilovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artjom Kornilovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 17.10.2013 otsusega tunnistati Artjom Kornilov süüdi KarS § 255 lg 1, § 188 lg 2 p 1, 2, § 184 lg 21 p 1, 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 22.01.

1. Kinnipeetav on ühel korral kriminaalkorras karistatud. Praegune süüdimõistmine on suures koguses narkootilise aine valmistamise, pakendamise ja edasiandmise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kuritegude ajendiks on materiaalse kasu saamise eesmärk. Individuaalse täitmiskava kohaselt on vangistuse jooksul
2. aastal osalenud majandustöödel koristajana,
3. aastal alustas keevitaja eriala omandamist. Käesolevalt osaleb keevitaja eriala teisel kursusel. 2 Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja lapsega aadressil xxxx. Peale vabanemist soovib elama asuda aadressile xxxx. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on tegemist 2toalise heas seisukorras korteriga ning selles on vastavad tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Antud korteris elavad kinnipeetava abikaasa, laps, abikaasa vanemad ning nad on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetav omab keskharidust, eesti keeles B1-taset ning on enda sõnul plaaninud kõrghariduse omandamist. Õppimisega väidetavalt probleeme ei ole olnud. Enne kinnipidamist hankis toimetulekuks vajalikke vahendeid peamiselt ebaseaduslikul teel (narkootikumide müük). Enamasti on töötanud ehitusega seotud juhutöödel. Tööharjumus väike, oskused ja kogemused puuduvad. Isikul on välja kujunenud priiskav elustiil, väidetavalt ta Eestis ametlikult teenitava palgaga toime ei tuleks (süüdistab majanduslikus olukorras riiki ja valitsust ning õigustab oma kuritegu). Pere ametlikuks sissetulekuks on abikaasa emapalk. Viru Vangla 05.01.2016 andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 7546,23 eurot, vabanemisfondis on 506,74 eurot. Ennetähtaegse vabanemise korral on võimalus asuda tööle xxxx, tööandja kinnitas, et on nõus isiku tööle võtma. Päritoluperega väidetavalt suhted head, isiklikku perekonda kuuluvad abikaasa ja tütar. Enda sõnul peres probleeme ei ole. Tutvusringkonnas on väidetavalt enamasti seaduskuulekad isikud, kuid on ka kriminaalse taustaga tuttavaid. Kuritegu on sooritatud organiseeritult grupis, kinnipeetav on olnud pigem initsiaatoriks ja organiseerijaks kui kaasaminejaks. Suure rahalise kasu saamise eesmärgil on võimeline mõtlemata tagajärgedele kavandama uue kuriteo ning kaasama sinna ka tuttavaid. Võimaliku vabanemise korral on lähedased valmis moraalset toetust pakkuma. Isikul on head suhtlemis- ja organiseerimisoskused. Võib teha oma otsuseid hetketuju ajendil, tagajärgedest hoolimata ja on võimeline tegevusse kaasama ka tuttavaid. Väärtustanud liialt materiaalset heaolu ning selle saavutamiseks teinud otsuseid enesekeskselt, arvestamata ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Oma probleeme ei ole endale teadvustanud, asetades need endast väljapoole, süüdistades madalas sissetulekus Eesti riiki. Tulevikuks seadnud kindlad eesmärgid asuda tööle ja elada perega. Suudab kavandada tegevusi eesmärgi saavutamiseks. Varasemalt ei kahetsenud tehtut, pisendas oma süüd toimepandud kuriteos, nägi narkootikumide kasvatamises ja müügis vaid enese majanduslikku kasu ja analüüsis kuritegu enesekeskselt. Ei hoolinud oma teo tagajärgedest ega näinud mõtet piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. Käesolevalt mõistab oma käitumise tagajärgi ning soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Varasemalt ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid käesolev kuritegu näitab suhtumist ühiskonda ning selle liikmetesse. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 11%. Vägivaldseid kuritegusid ei ole toime pannud. Lähtuvalt eeltoodust toetab vangla Artjom Kornilovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ning teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni 22.01.2019 ning käitumiskontroll pikkusega 12 kuud, elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks määrata 4 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Artjom Kornilovit täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 9 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei ole vastu Artjom Kornilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve 3 kohaldamisega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 22.01.
4. Kinnipeetava käitumine vangistuses (majandustöödel töötamine, keevitaja eriala omandamine, distsiplinaarkaristuste puudumine jm) viitab sellele, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuratuur möönab, et kinnipeetav pani toime raske kuriteo, kuid on seisukohal, et antud juhul üksnes kuritegude tehiolud ei välista tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Artjom Kornilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja kestuse kohta. Ühtlasi teeb prokurör ettepaneku allutada Artjom Kornilov käitumiskontrollile 24 kuuks ja elektroonilisele valvele 10 kuuks. Maakohtu istung 16.02.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest kiiremini vabaneda, kuna tahab õppida ning saada rohkem infot tööle minemise ja võlgnevuste tasumise kohta. Selgitab, et on vanglas olnud juba 3 aastat, tegeles kanepi ja marihuaanaga 3-4 aastat. Enne seda õppis kõrgkoolis. On kindel, et suudab ilma narkoärita end ära elatada, ei soovi enam sellega tegeleda. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme narkokuriteo eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Käesoleval juhul kaaluvad kohtu hinnangul isiku vabastamist toetavad asjaolud üles isiku vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, vangistuses viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Ta on osalenud vangla tööhõives ning alustanud keevitaja eriala omandamist. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. 4 Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma abikaasa ja tema vanemate juures, kes kõik on andnud oma nõusoleku isiku vabanemiseks nende juurde ja nimetatud elukohas elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Samuti vastab elukoht elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitab isikul vabaduses majanduslikult toime tulla. Isikul on küll tasumata võlanõudeid üle 7500 euro ning varasem töökogemus on väike, oskused ja kogemus puuduvad, kuid tema perekond, kellega suhted on head ja toetavad, on lubanud teda vajadusel toetada. Samuti on isikul vabanemisfondis üle 500 euro, mis aitab tal esialgu majanduslikult toime tulla. Isiku tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud, kuritegu on toime pandud organiseeritult grupis. Mõjustatavusele viiteid ei ole, kinnipeetav on ise pigem initsiaator ja organiseerija, kui teistega kaasamineja. Vangla hinnangul on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 11%, mille puhul on tegemist madala riskiga. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise niigi madalat riski on võimalik veelgi maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Samuti on elektrooniline valve väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Artjom Kornilov viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Samuti toetavad kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist nii vangla kui ka prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab Artjom Kornilovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5