← Eesti

3-15-2082/15

Obsah (6)§ 121§ 45§ 44§ 37§ 177§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2082 Hald

§ 121lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 05.02.2014 maksuteate nr 224170
  2. aasta maamaksu kohta, milles nõudis AM-lt maamaksu tasumist muu hulgas Mooni 70e katastriüksuse (78407:701:0638; pindala 264 m2) eest. Sama nõudis MTA 05.02.2015 maksuteates nr 330169
  3. aasta maamaksu kohta.
  4. AM esitas 20.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) 05.02.2014 ja 05.02.2015 maamaksuteadete tühisuse tuvastamiseks ning kodualuse maa maamaksusoodustuse rakendamise juhendi punkti 8 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. 1) Maatükk Mooni tn 70a (registriosa nr 1049001, katastritunnus 78407:701:3940, pindala 2 582 m ) tagastati ja kinnistati
  5. a. Hiljem jaotati maatükk kaheks katastriüksuseks, et detailplaneeringu elluviimiseks oleks võimalik muuta piire naabermaatükiga. Tallinna Linnavolikogu kinnitas 30.11.2000 otsusega nr 399 detailplaneeringu ning
  6. a moodustati katastriüksused nr 78407:701:8941 (Mooni 70a) ja nr 78407:701:8951 (Mooni 70a1). Aadressil 3-15-2082 Mooni 70a (kinnistu pindala 389 m2) asub elamu. Mooni 70a1 (kinnistu pindala 193 m2) moodustati naaberkrundiga vahetamiseks. Katastriüksuste vahetus toimus 02.09.2013 ning vahetuse käigus lahutati kaebaja kinnistust katastriüksus 78407:701:8951 (Mooni tn 70a1) ja liideti Mooni 70e katastriüksus. Kaebaja kinnistu suuruseks oli enne piiri muutmist 582 m2 ja on pärast piiri muutmist 653 m
  7. 2) Kaebaja hinnangul ei arvestata Mooni 70e maksustamisel maamaksuga
  8. ja
  9. aastal kodualuse maa vabastamist maamaksust ning koheldakse sarnase maatüki omanikke ebavõrdselt. Maamaksu objektiks saab olla kinnisasi ehk piiritletud maatükk, mis on kantud kinnistusraamatusse, mitte katastriüksus.
  10. Tallinna Halduskohtu 02.09.2015 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale 15päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et tühisuse tuvastamise nõuded on lubatavad. Kui kaevatavates maksuteadetes ei esine haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 63 loetletud ilmselgeid puudusi, siis ei pea kohus kaebust tühisuse tuvastamiseks perspektiivikaks. Kaebuse eesmärki arvestades on efektiivsemaks nõudeks tühistada vaidlustatud maamaksuteated. Samas oli tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg kaebuse esitamise ajaks möödunud. Kui kaebaja soovib esitada nõuded maksuteadete tühistamiseks ning leiab, et tühistamiskaebuste esitamise tähtaja möödalaskmiseks esinesid mõjuvad põhjused, on kaebajal võimalik esitada tähtaja ennistamise taotlus.
  11. AM esitas 13.09.2015 kaebuse täienduse, milles taotles vaidlustatud maksuteadete õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja märgib, et maamaksuteadete õigusvastasuse tuvastamine on vajalik tema õiguste kaitseks, sest maksuteated rikuvad kaebaja õigust kodualuse maa maamaksust vabastamisele ja seavad kaebaja ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste samasuguse elamumaa krundi omanikega.
  12. Tallinna Halduskohtu 17.09.2015 määrusega tagastati kaebus selle esitajale läbivaatamatult

§ 121lg 2 p 1 alusel.

1) Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja õiguste kaitseks oleks õigusvastasuse tuvastamisest tõhusamaks vahendiks tühisuse tuvastamise nõue. Seega ei ole õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine

§ 45lg 2 alusel lubatav.

Kohus viitas 02.09.2015 määruses haldusakti tühisuse ammendavatele alustele ning selgitas, et nende aluste puudumisel ei saa kaebusel olla arvestatavaid eduväljavaateid. Kui kaebaja oleks jäänud nõuete juurde tuvastada kaevatavate maksuteadete tühisus, tulnuks kohtul kaebus tagastada põhjusel, et sellega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki vabaneda kaebajat koormavatest maksuteadetest ning kaebusel puuduvad mistahes eduväljavaated (

§ 121lg 2 p 2).

Kaebajal olnuks maksuteadete vaidlustamisel võimalik efektiivselt oma õigusi kaitsta üksnes tühistamiskaebustega, kuid seda vaid kaebuse tähtaegsel esitamisel või tähtaja möödalaskmiseks mõjuvate põhjuste olemasolul. Kaebaja tühistamisnõuete ega nendega paratamatult kaasnevat kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamist vajalikuks ei pidanud. 2) Kohtul tulnuks tagastada ka kaebaja algselt esitatud kodualuse maa maamaksusoodustuse rakendamise juhendi punkti 8 õigusvastasuse tuvastamise nõue, kuna tegemist ei ole lubatava nõudega. 6. AM esitas 05.10.2015 Tallinna Halduskohtu 17.09.2015 määruse peale määruskaebuse, mille halduskohus jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

(4)3-15-2082
  1. AM palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 17.09.2015 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtusse kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maamaksuteadete tühistamise nõue ei ole kaebaja õiguste kaitseks efektiivne õiguskaitsevahend, sest sellisel juhul jätkub mitmest katastriüksusest koosneva elamumaa maksustamise senine praktika ning kaebajale ei ole tagatud maamaksuseaduses (MaaMS) ette nähtud kodualuse maa maksuvabastust ka
  2. ja sellele järgnevatel aastatel.
  3. MTA palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. 1) Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebaja õiguste efektiivne kaitse on võimalik talle saadetud maamaksuteadete tühistamise nõudega. Tühistamiskaebuse esitamise tähtajad on mööda lastud ning kaebetähtaja ennistamise taotlust ei ole kaebaja esitanud. 2) Samuti nõustub MTA halduskohtu selgitusega, miks maamaksuteadete õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada. Ka juhul, kui halduskohus tuvastaks maamaksuteadete õigusvastasuse, ei järgneks kaebajale sellest positiivseid tagajärgi. Kaebajal tuleks jätkuvalt tasuda
  4. ja
  5. a maamaks, olenemata maamaksuteadete õigusvastasuse tuvastamisest. Kui halduskohus ka leidnuks, et kaebajal olnuks tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, ei oleks kaebaja saavutanud kaebuses väljendatud eesmärki vabaneda talle pandud
  6. ja
  7. a maamaksukohustusest. 3) Tuvastamiskaebuse esemeks ei saa olla haldusorgani praktika õiguspärasuse üldine ja abstraktne hindamine (vt

§ 44lg 1).

Tuvastamisnõudel ei saa olla ka preventiivset eesmärki. Näiteks ei saa halduskohus ära hoida olukorda, et kaebajale ei väljastataks

  1. a maamaksuteadet. Isegi juhul, kui kaebajal oleks selline eesmärk, ei jõuaks kohtulahend jõustuda enne
  2. a maamaksuteate väljastamise tähtaega. Järelikult tuleks kaebajal oma eesmärgi saavutamiseks esitada tähtaegne tühistamiskaebus
  3. a võimalikule maamaksuteatele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte alusel kaebuse tagastamisel peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2015 määrus nr 3-3-1-55-15, p 9). 10. Halduskohus on lugenud kaebeõiguse ilmselgeks puudumiseks asjaolu, et tuvastamisnõue ei ole

§ 45

lg 2 alusel lubatud, sest haldusaktide tühisuse tuvastamise nõue oleks kaebaja õiguste kaitseks tõhusam õiguskaitsevahend. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 11.

§ 37

lg 2 p 6 kohaselt on nii haldusakti tühisuse kindlakstegemise kui ka õigusvastasuse kindlakstegemise nõue tuvastamisnõue, mistõttu ei saa ühte pidada teisest tõhusamaks. Haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist ei välista asjaolu, et kaebaja on tühistamisnõude esitamise tähtaja mööda lasknud. Haldusakti tühistamisnõude esitamata jätmine ei piira

§ 45lg 2 järgi kaebeõigust.

Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist

§ 45

lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.09.2014 otsus nr 3-3-1-31-14, p 20). Seega on tuvastamisnõue lubatav ning kaebuse tagastamine

§ 121lg 2 p 1 alusel oli ekslik.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja MTA-ga, et maamaksuteadete õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole kaebajal võimalik vabaneda
  2. ja
  3. a määratud maamaksu 3

(4)3-15-2082 tasumisest. Määruskaebuse esitaja selgitas aga, et tema eesmärgiks on, et edaspidi ei määrataks talle maamaksu, vaid kohaldataks maamaksuvabastust MaaMS § 11 lg 1 alusel. Seega on kaebaja esitanud tuvastamisnõude preventiivsel eesmärgil.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu MTA-ga, et tuvastamisnõudel ei saa olla preventiivset eesmärki, sest kohtulahendiga ei saa ära hoida olukorda, et kaebajale võidakse väljastada
  2. a maamaksuteade ja kaebajal tuleks oma eesmärgi saavutamiseks esitada tähtaegne tühistamiskaebus
  3. a võimalikule maamaksuteatele. Kaebaja ei pea ootama oma õigusi kaitseks uue haldusakti andmist. Ka tuvastamisnõudega on kaebajal võimalik oma eesmärk saavutada vähemalt kohtulahendi jõustumise ajaks esitamata maamaksuteadete osas. Kaebeõiguse tuvastamisel ei saa kohus tugineda oletusele, et kohtuotsus võib olla võimaliku õigusvastase haldusakti andmise ajaks veel jõustumata. Selline võimalus ei anna alust väita, et tuvastamisnõudega oleks kaebaja eesmärgi saavutamine võimatu (

§ 121lg 2 p 2).

14. Varasemate maamaksuteadete õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis ei takista vastustajal siiski edaspidi samadel alustel maamaksu uuesti määramist, sest nõue puudutab vaid kahte maamaksuteadet (

§ 177lg 1).

Kaebuse eesmärgist nähtuvalt on kaebaja õiguste kaitseks sobivam teistsugune tuvastusnõue – nõue tuvastada, et Mooni tn 70e maatükk on elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu MaaMS § 11 lg 1 tähenduses.

§ 120

lg 1 p 3 alusel tuleb halduskohtul teha vajaduse korral kaebajale ettepanek kaebust muuta.

  1. Kaebuse eduväljavaadete hindamisel on oluline ka see, et Riigikohtu menetluses on haldusasjas nr 3-3-1-65-15 (haldus- ja ringkonnakohtus nr 3-14-50716) esitatud kassatsioonkaebus, milles on muu hulgas kahtluse alla seatud maamaksu määramise õigusliku regulatsiooni põhiseaduspärasus.
  2. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab ringkonnakohus AM määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 17.09.2015 määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.