1-15-10684/14

1-15-10684 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a., Tallinn Kohtuasja number 1-15-10684 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus Jevgeni Rjazantsevi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Jevgeni Rjazantsev Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Jevgeni Rjazantsevi apellatsioon Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a kohtuotsuse peale Jevgeni Rjazantsevi süüdistusasjas läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. jaanuari
9. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Jevgeni Rjazantsev süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 2 aastaks ja 6 kuuks. Kohaldades KarS § 74 sätteid kuulub koheselt ära kandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat vangistust ei pöörata täitmisele kui J. Rjazantsev ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §-st 75 tulenevaid ja kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja alates 21.10.
10. a karistusaja hulka ning 6-kuulise vangistuse alguseks oli seega 21.10.
11. a.
12. Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud kokku summas 1786 eurot, s.h sundraha 1075 eurot, ekspertiisi 15E-AN 1232 tegemise kulu 168 eurot ja ekspertiisi 15E-GE1473 tegemise kulu 399 eurot ja määratud kaitsja tasu 144 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõenditena ära võetud narkootilise aine kohus konfiskeeris ja jättis pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks võihävitamiseks. Asitõendina ära võetud minigripp kilekott, fooliumitukid ja paberilehed kohus konfiskeeris ja määras hävitamisele.
13. J. Rjazantsev mõisteti süüdi selles, et ta ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 21.10.
14. a ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli ning hoidis seda enda juures kuni 17.09.
15. a kella 12:50, mil ta Tallinnas XXXX asuva maja ees kinni peeti.
16. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Rjazantsev, kes vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Nimelt palub J. Rjazantsev võimaldada tal menetluskulude tasumisega alustada 1 aasta pärast kohtuotsuse jõustumist. Samuti palub ta osaliselt jätta menetluskulud riigi kanda. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole tal võimalik leida selliselt tasustatavat tööd, mis võimaldaks tal tasuda menetluskulud täies ulatuses temale antud aja jooksul. Ta omab 50% töövõimetust ning ei saa täikoormusega tervislikust seisundist tulenevalt töötada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates
18. märtsist
19. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
20. aprilli
21. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.
22. detsembril
23. a prokuröri A. Almanni, süüdistatava J. Rjazantsevi ja kaitsja K. Nersesjani vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et J. Rjazantsev peab hüvitama sundraha 975 eurot, ekspertiisitasud kokku 567 eurot ja määratud kaitsja tasu kokku 120 eurot (tl 70-71).
24. jaanuaril
25. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et J. Rjazantsev on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega täielikult 2