S § 121 lg 2 p 2 järgi leppimise tõttu. 2. Panna
Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud.
§ - des 228 – 232 või §-des 383 – 392 sätestatud korras. Süüdistuse sisu: Andrey XXX süüdistatakse selles, et tema 06.0l.2015 kella 00.10 paiku Tallinnas XXX korteris lõi oma elukaaslasele XXX kolm korda rusikaga vastu pead, pärast mida haaras XXXkõrist, surus seina vastu ja hakkas kägistama, millega tekitas XXXfüüsilist valu ja punetuse kaela alumises osas. Seega pani Andrey XXX toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ehk KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus: 09.09.2015 toimunud kohtuistungil esitasid süüdistatav ja kannatanu ühise taotluse asjas lepitusmenetluse kohaldamiseks. 09.09.2015 määruse alusel edastas kohus kriminaalasja 1 lepitusmenetlusse. 21.10.2015 edastas Sotsiaalkindustusamet kohtule lepituse käiku kirjeldava aruande. Aruande kohaselt lepituse kohaldamine nurjus: süüdistatav keeldus lepituskokkuleppele allkirja andmast. 09.12.2015 kohtuistungile ilmus üksnes kannatanu, kes selgitas, et süüdistatav ei allkirjastanud lepituskokkulepet arusaamatuse tõttu. Süüdistatava puudumise tõttu ei olnud kohtul võimalik kannatanu poolt esitatud fakte täpsustada, kannatanu avaldas, et soovib jätkuvalt lepitusmenetluse kohaldamist. 29.12.2015 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta ei saanud aru, miks ta peab allkirjastama kokkuleppe, mis seisneb lapsele jalatsite ja riiete ostmise kohustuses; kannatanu selgitas, et talle arusaadavalt pidi ta seadma mingisuguse tingimuse ning tal ei tulnud muud pähe. Kannatanu avaldas, et süüdistatav toetab lapsi. Pooled taotlesid jätkuvalt asjas lepitusmenetluse kohaldamist ning leppisid istungil kokku, et süüdistatav kohustub olema kannatanu suhtes viisakas. 29.12.2015 edastas kohus lepitajale kirja, milles palus pooled uuesti välja kutsuda, selgitamaks välja, kas pooled soovivad/või ei soovi sõlmida lepituskokkulepet. 08.01.2016 edastas Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi üksus kohtule lepituskokkuleppe ning lepituse käiku kirjeldava aruande. Lepituskokkuleppe kohaselt on kannatanu XXXja süüdistatav Andrey XXX nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning nad leppisid kokku, et Andrey XXX kohustub käituma XXXviisakalt. Pooltele tutvustati
Kannatanu andis nõusoleku teavitada lepitajat süüdistatava poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest. Lepituse käiku kirjeldavas aruandes märkis lepitaja, et kohtumine toimus 08.01.2016, süüdistatav oli pahur ja napisõnaline. Kannatanu jäi selle juurde, et soovib lepituskokkuleppes mehepoolset viisakat käitumist. Süüdistatavat vihastas selgitus, et lepituskokkuleppele järgneb selle järelevalve, kuivõrd kohus oli selgitanud, et kriminaalasi lõpetatakse. Mees oli häiritud sellest, et asjas võib järgneda ka järelevalve periood, naine oli hirmunud ja oli näha, et naine kardab meest. 13.01.2015 esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Prokurör märkis taotluses, et 08.01.2016 koostatud lepituskokkuleppest nähtuvalt on süüdistatav ja kannatanu leppinud ja andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Lepituskokkuleppe tingimuseks on Andrey XXX kohustus käituda XXXviisakalt. Kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille asjaolud on selged. Avalik menetlushuvi puudub ja pooled on leppinud. Prokurör palus kriminaalmenetlus
Kohustuse täitmise tähtajaks palus prokurör määrata 6 kuud. Kohtu seisukoht:
lg 1 sätestab, kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud
sätestatud korras võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi punktides 1 – 4 on loetletud erandid, millal kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole lubatud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole seaduses ettenähtud takistusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu ning kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub 2 rahuldamisele. Kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, tegemist oli peretüliga. Kannatanu ja süüdistatav on läbivalt taotlenud lepitusmenetluse kohaldamist. Prokurör avaldas 13.01.2016 kohtule, et talle ei jäänud sellist muljet, et kannatanu kardaks süüdistatavat, samale seisukohale asub kohus: 09.12.2015 kohtuistungile ilmus kannatanu üksinda ning ta ei andnud ei protokolliliselt ega ka protokolliväliselt kuidagi mõista, et lepituse kohaldamine ei ole tema soov või oleks see tahteavaldus kuidagigi mõjutatud välistest teguritest, sh hirmust süüdistatava ees. Süüdistuse järgi oli kannatanul teo toimepanemise ajal süles laps, 29.12.2015 kohtuistungil oli pooltel laps kaasas, viimane suhtles meelsasti mõlema vanemaga. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Andrey XXX tuleb panna kohustus käituda XXX viisakalt – nimetatud kohustuses leppisid pooled 29.12.2015 toimunud kohtuistungil ja 08.01.2016 sõlmitud lepituskokkuleppes ka kokku. Kohustuse täitmise tähtajaks tuleb määrata 6 kuud. Kohus märgib, et tegemist on vägagi elementaarse ja hõlpsalt täidetava tingimusega – olla oma kaasa ja laste ema vastu viisakas. Kahtlemata ei saa eitada pingete ja probleemide esinemist peresuhetes, kuid tüliküsimusi on võimalik lahendada sealjuures viisakaks jäädes.
lg 3 kohaselt paneb kohus süüdistatavale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita lepituskokkuleppe tingimusi. Kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsjatasu 144,00 eurot. Prokurör taotles menetluskulu riigi kanda jätmist. Kohus on prokuröri taotlusega päri, kohtul ei ole andmeid Andrey XXX ametliku sissetuleku osas, süüdistataval on alaealised ülalpeetavad, kelle huve ei tohi kahjustada. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.