MS § 426, 432 kohus määras: vabastada Vladimir Seredjuk (isikukood 38812310212) Harju Maakohtu 02.10.2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud. Katseaeg hakkab
p 2 alusel Vladimir Seredjukil kulgema alates tema vanglast tegeliku vabanemise päevast. Allutada Vladimir Seredjuk
lg 1 sätestatud käitumiskontrollile 6 (kuueks) kuuks alates vabanemisest ja kohustada teda täitma järgmisi kontrollnõudeid:
lg 2 p 21, 4, 7 alusel määratud kohustusi: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Välja mõista Vladimir Seredjukilt menetluskulu kaitsjatasu 48.- eurot (nelikümmend kaheksa eurot), mis tasuda Maksu-ja Tolliametile viitenumbriga 99915700069955 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355;NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel määrati lugeda karistuse kandmise algust Vladimir Seredjuki kinnipidamisest, s.o alates 05.02.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust.
alusel määrati, et vangistust ei pöörata täielikult tätimisele, kui Vladimir Seredjuk ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; 2) 18.06.2012. a Harju Maakohtu poolt
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust,
lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust,
lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused raskeimaga kaetuks ja mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata karistuse, s.o 2 kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 2 kuud vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Vladimir Seredjuki kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kannab teist reaalset vangistust. Vabanemisel asub elama aadressile XXXX, kus elas ka 2 enne vangistust. Tegemist on väga heas korras eramuga, mis kuulub Vladimir Seredjukile ja tema emale. Ta on varem töötanud XXXX autolukksepana, teinud ehitustöid, olnud puidutööline. Samuti on olnud arvel töötukassas. 15.01.2016. a seisuga on nõudeid tema vastu 42080.69 eurot ja vabanemisfondis 14 eurot. Enamiku nõuetest moodustab eelmise kuriteoga tekitatud kahju. Tutvusringkonnas on erineva taustaga isikuid, nende seas ka kriminaalkorras karistatuid, kuid väidetavalt nendega ei suhtle. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole Vladimir Seredjukil vabanemisjärgset töökohta ning ema arvab, et ta peab end esialgu arvele võtma Töötukassas. Ema töötab Kosel ja on valmis vajadusel poega toetama ja aitama. Varasemalt on Vladimir Seredjuk ametlikult töötanud. Ema sõnul tegeles tänavakivide paigaldamisega. Vladimir Seredjuk on varasemal kriminaalhooldusel olles läbinud sotsiaalprogrammi. Prokurör toetab oma kirjalikus arvamuses Vladimir Seredjuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vladimir Seredjuk on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, käesoleval ajal kannab isik teist reaalset vangistuskaristust. Kuritegude dünaamika on üldjoontes muutunud raskemaks, suurenenud on ühiskonnaohtlikkus. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud majandusliku kasu saamise eesmärk ja grupi mõju. Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal Vladimir Seredjuki suhtes on neutraalse tooniga (käitumine vangistuse ajal, taasühiskonnastavaid sotsiaalprogramme määratud ei ole, distsiplinaarkaristused puuduvad), kõiki teadaolevaid asjaolusid arvestades asun siiski seisukohale, et eriti just Vladimir Seredjuki enda isikuomadused ja -hoiakud (isikul täheldatav riskiv ja hoolimatu elustiil, tavatseb tegutseda hetkevajadusetest lähtuvalt arvestamata seejuures tekkida võivaid tagajärgi, aktsepteerib ka teiste isikute seisukohti, kuid samas on seadnud ikka oma vajadused/soovid kõrgemale, teadvustab enda probleemide olemust aga nendega tegelemine on olnud juhuslik, kergelt mõjutatav, isikul olemas vanusele ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused), eelnev kuritegelik käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom ja vangla iseloomustus-hinnangu alusel valitsev madal tõenäosuse risk (14%) uue korduvkuriteo toimepanemise võimalikkuse osas annavad alust Vladimir Seredjuki ennetähtaegseks vabastamiseks. Vladimir Seredjuk avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja toetab Vladimir Seredjuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Vladimir Seredjuki vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Kolmel korral kriminaalkorras karistatud Vladimir Seredjuk kannab teist reaalset vangistust. Varem on teda karistatud varguste, kelmuse ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses käitlemise eest, ta vahendas aine müümist. Kuritegude dünaamika on muutunud, tegude ühiskonnaohtlikkus on suurenenud. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud majandusliku kasu saamine ja grupi mõju. Positiivne on, et Vladimir Seredjukil puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Tal ei ole otseseid kuritegelikke hoiakuid, kuigi materiaalse heaolu kõrgest väärtustamisest tulenevalt on 3 ta võimeline selle nimel panema toime uusi kuritegusid. Samas mõistab ta ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid ning väljendab soovi ja motivatsiooni elada seaduskuulekalt. Vladimir Seredjuki puhul võib uute kuritegude toimepanemise riski suurendada vabaduses garanteeritud töökoha puudumine. Samas aitab riski maandada toetava sotsiaalvõrgustiku ja kindla elukoha olemasolu vabaduses. Lisaks kolmele õele on Vladimir Seredjukil olemas toetav suhe emaga, kes on valmis teda vabanemisel materiaalselt toetama. Samuti võib kiiret töökoha leidmist Vladimir Seredjuki puhul pidada suhteliselt tõenäoliseks, kuivõrd ta on olnud varem vabaduses pidevalt tööga hõivatud ning ka seetõttu, et ta ei ole tööde suhtes valiv. Juhul, kui tal siiski mingil põhjusel ei õnnestu töökoha leidmine, on tal võimalik end Töötukassas arvele võtta. Ta on ka ise avaldanud valmisolekut end vabanedes esimese asjana Töötukassas arvele võtta. Lisaks neile aspektidele arvestab kohus, et Vladimir Seredjukil ei ole probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Ta tarvitas vabaduses alkoholi mõõdukalt ja peamiselt seltskondlikel üritustel ning on võimeline selle tarvitamist kontrollima. Hoolimata sellest, et ta on enda sõnul seltskondlikel üritustel kokaiini tarvitanud ning pannud viimase kuriteo enda sõnul toime peo jaoks narkootilise aine saamiseks, ei ole tal narkosõltuvust diagnoositud. Ta saab aru, et narkootikumide tarvitamine ei ole õige ning soovib vabanedes sellest täielikult hoiduda. Vangla on tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetanud, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks vaid 14%. Eeltoodud asjaolud ja varem korrektselt ilma rikkumisteta läbitud katseaeg annavad piisava kindluse järelduseks, et Vladimir Seredjuk suudab määratud katseaja (6 kuud) edukalt läbida. Seni toimunud positiivsete muutuste kinnistamiseks ja katseaja edukaks läbimiseks tuleb talle panna kohustus täita 6 kuu jooksul alates vabanemisest
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 21, 4, 7 alusel määratud kohustusi: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Nimetatud lisatingimused aitavad tagada Vladimir Seredjuki ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.