Obsah (7)

§ 256§ 121§ 120§ 64§ 65§ 255§ 184

Kriminaalasi nr 1-07-11600 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoobril 2008. a. Tartus Kalevi 1, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-11600 Ko

§ 256

lg 1, § 121 ja § 120 järgi järgi Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav Nikolai Kohtov isikukood: 37810032713; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral; väärteokorras karistatud korduvalt . Tõkend ei ole kohaldatud; kannab karistust Tartu Vanglas Kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi mõista Nikolai Kohtov

§ 256lg 1 järgi ja karistada teda 7 (seitsme) aasta pikkuse vangistusega.

Süüdi mõista Nikolai Kohtov

§ 121järgi ja karistada teda 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega.

Süüdi mõista Nikolai Kohtov

§ 120

järgi ja karistada teda 4 (nelja) kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõista Nikolai Kohtovile liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel liita mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 06.10.2006.

a. otsusega mõistetud 4 aasta 6 kuu pikkune vangistus osaliselt ning liitkaristuseks mõista Nikolai Kohtovile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 9 (üheksa) aastat vangistust. Mõistetud karistusest tuleb maha arvata Nikolai Kohtovi poolt Tartu Maakohtu 06.10.

1. a. otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 12 (kaksteist) päeva ning lõplikuks karistuseks tuleb lugeda 6 (kuus) aastat 4 (neli) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.10.
2. a. Menetluskulud Välja mõista Nikolai Kohtovilt riigituludesse menetluskulu sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, ekspertiisikulud 1800.00 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 634.20 krooni (kuussada kolmkümmend neli krooni ja kakskümmend senti). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber
3. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Asitõendid ja salvestised Kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud - A4 formaadis ruuduline kaustik, mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri hoiuruumis – pakend 2 - , hävitada; - A4 formaadis valge paber käsikirjaliste märkmetega ning A4 formaadis valge trükitud paber, mis asuvad kriminaalasja toimikus (IV kd, lk 22-23), jätta kriminaalasja toimikusse; - A4 formaadis ruuduline paber käsikirjaliste märkmetega ning pooleks murtud A4 formaadis valge paber käsikirjaliste märkmetega, mis asuvad kriminaalasja toimikus (IV kd, lk 27-29), jätta kriminaalasja toimikusse; - Mustade kaantega ruuduline märkmik, mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis – pakend nr 1 -, hävitada; - Kalendermärkmik, milline asub kriminaalasja nr 05260100532 materjalide juures, jätta toimiku juurde; - Kleebis, visiitkaart J.L. nimele, Tele2 SIM kaart ning poolik Tele2 SIM kaardi ümbris, millised on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis – pakend nr 3 - , hävitada; - Kriminaalasjas nr 05260101879 vaadeldud asitõendite osas (IV kd, lk 77-102) on jõustunud Tartu Maakohtu 06.10.
4. a. tehtud kohtuotsus. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o
5. novembrist
6. a. 2 Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon Nikolai Kohtov’it süüdistatakse selles, et tema lõi Tartus
7. aasta jaanuaris kuni 02.märtsini 2006.a. tegutsenud kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid
8. aasta jaanuarist kuni 02.märtsini 2006.a. H.L.,
9. aasta jaanuarist kuni 02.märtsini 2006.a. A.P.,
10. aasta jaanuarist kuni
11. aasta sügiseni A.S.,
12. aasta veebruarist kuni
13. aasta juunini R.R.;
14. aasta suvest kuni
15. aasta jaanuarini I.F.,
16. aasta suvest kuni
17. aasta novembrini A.V.,
18. aasta sügisest kuni
19. aasta lõpuni J.K. ja
20. aasta sügisest kuni 02.märtsini 2006.a. D.M. ning mille eesmärgiks oli Lõuna-Eestis narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, so

§-s 184 sätestatud esimese astme kuritegude toimepanemine. Nikolai Kohtov juhtis ja rahastas kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, värbas kuritegelikku ühendusse liikmeid, kellele pani ülesandeks: I.F. narkootilise ja psühhotroopse aine müügist saadud raha sisse kasseerimise, saadud tulu üle arvestuse pidamise ning vastavasisulise aruande esitamise Nikolai Kohtovile; A.S. narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise, hoidmise, vahendamise ja edasiandmise, samuti omandatud narkootilise ja psühhotroopse aine eest pangaülekannete tegemise; A.P. narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise, hoidmise, vahendamise ja edasiandmise, samuti kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise; J.K. narkootilise ja psühhotroopse aine hoidmise, kaalumise, pakendamise ja edasiandmise ning kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise; H.L. narkootilise ja psühhotroopse aine hoidmise, edasiandmise, vahendamise ja omandamise, samuti omandatud narkootilise ja psühhotroopse aine eest pangaülekannete tegemise ning kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise; R.R. narkootilise ja psühhotroopse aine hoidmise, edasiandmise, vahendamise ja omandamise ning võlgnikelt võlgade välja nõudmise; A.V. narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise, hoidmise, kaalumise ja pakendamise ning edasiandmise; D.M. narkootilise ja psühhotroopse aine hoidmise ja edasiandmise. Sellega pani Nikolai Kohtov toime

§ 256

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise.

1. aasta detsembris XXXX külas asuvate garaažide juures lõi Nikolai Kohtov korduvalt kumminuiaga V.H. näo ja keha piirkonda. Löömise tagajärjel tekkisid V.H. näo piirkonda verevalumid ja haavandid;
2. aasta kevadel Tartu linnas XXXX korteris XXX lõi Nikolai Kohtov korduvalt raudtoruga V.H. jalgade ja selja piirkonda. Löömise tagajärjel tekkisid V.H. jalgadele ning seljale verevalumid.
3. aasta jaanuari lõpus Tartu linnas XXXX juures lõi Nikolai Kohtov korduvalt rusikatega H.L. näo- ja kehapiirkonda. Löömise tagajärjel purunes H.L. huul;
4. aasta veebruaris Tartu linnas Narva mäel peksis Nikolai Kohtov korduvalt käte ja jalgadega H.L. näo ja keha piirkonda, millega põhjustas H.L. füüsilist valu. Peksmise tagajärjel tekkisid H.L. näole marrastused. Sellega pani Nikolai Kohtov toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja peksmise. 3 2006.a jaanuaris Tartus ähvardas Nikolai Kohtov H.L. jalad põlema panna. Sellega pani Nikolai Kohtov toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtus tuvastatud asjaolud ja tõendid Nikolai Kohtov eitab temale süüks pandavate kuritegude toimepanemist. Ta tunnistab vaid, et oli narkootikumidega tegeleva ühenduse liige. Kohus, asja arutanud ja hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Nikolai Kohtovile esitatud süüdistused on täielikult tõendamist leidnud. Nikolai Kohtovile esitatud süüdistus

§ 256lg 1 järgi.

Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajatena üle A.V., A.S., R.R., D.M., I.F. ja J.K., kes kõik on süüdi tunnistatud 31.05.2007. a. Tartu Maakohtu otsusega

§ 255

lg 1 järgi, s.o kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumises, milline tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele (IV kd, lk 144-151). Isikud tunnistasid end täielikult süüdi ja asja arutati kokkuleppemenetluses. Ütlusi andsid kohtus ka H.L. ja V.H.. Kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et tegemist oli ühendusega, mille tegevus oli suunatud narkootikumide käitlemisele. Kuigi kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajad on end Tartu Maakohtu 31.05.2007. a. otsusest nähtuvalt ühendusse kuulumises süüdi tunnistanud, on I.F. ja A.S. kohtus väitnud, et nad ei saanud aru, et tegemist on ühendusega, vaid nende ettekujutus kuritegelikust ühendusest on teistsugune – eelkõige rohkem seotud vägivallaga. Nimetatud põhjusel käsitleb kohus esmalt

§ 255sätestatud mõistet „kuritegelik ühendus“.

Käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni § 255 lg 1 kohaselt on kuritegelik ühendust kolmest või enamast isikust koosnev püsiv isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendus, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Sarnast definitsiooni kasutab ka

1. a. ÜRO Palermo kokkulepe (Uited Nations Convention against Transnational Organized Crime), mille art. 2 järgi on organiseeritud kuritegeliku grupi näol tegemist kolmest või enamast isikust koosneva struktuuriga grupiga, mis eksisteerib teatava aja ja tegutseb eesmärgiga panna toime üks või mitu rasket kuritegu konventsioonis kirjeldatud liikidest. Kuni 14.03.
2. a. kehtinud

§ 255

lg 1 redaktsiooni järgi oli kuritegelikuks ühenduseks kolmest või enamast isikust koosnev püsiv isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendus, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. Võrreldes nimetatud karistusseadustiku kahte sätet, selgub, et tänaseks on kuritegeliku ühenduse definitsiooni laiendatud. Nähtuvalt toodud definitsioonidest peab ühendus koosnema kolmest või enamast isikust, olema püsiv ning ülesanded peavad ühenduse liikmete vahel olema jaotatud. Ühenduse püsivuse all tuleb mõelda mitte niivõrd ühenduse tegelikku ajalist kestvust, vaid tema struktuurist tulenevat potentsiaali sellest. Ühendus on püsiv, kui ta on võimeline tegutsema pikemat aega ning temas peituv struktuurne potentsiaal ei ammendu vaid ühe aktsiooniga. Ülesannete jaotamine liikmete vahel tähendab, et liikmed peavad olema ennast allutanud ühenduse tahtele. Enamasti iseloomustab kuritegeliku ühenduse organisatsiooni struktuuri range juhtimisstiil, liikmete distsipliin ja teatav hoolitsus liikmete 4 eest, kuid on mõeldavad ka lõdva juhtimisstiiliga kuritegelikud ühendused. Esimese astme kuritegudena, mille vastu ühenduse tegevus võib suunatud olla, on kõik sellised kuriteod, mis ajaliselt järgnevad ühenduse rajamisele ega ole seotud selle ühenduse loomise, juhtimise, sinna liikmete värbamise või kuulumisega. Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana selle tahtele allub ja oma tegevusega ühenduse eesmärkide saavutamisele kaasa aitab. Formaalset sisseastumismenetlust vaja ei ole. Seega eeldab ühenduse liikmeks olemine kavandatud püsivat või vähemalt pikemaajalist aktiivset panust ühenduse tegevusse. Subjektiivsest küljest peab isik aga vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et ühenduse tegevus, kus ta osaleb liikmena, on suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele ja samuti peab tahtlus hõlmama ka plaanitavaid kuritegusid. Arvestades mõiste „kuritegelik ühendus“ kirjeldatud lahtiseletust, leiab kohus, et alljärgnevalt hinnatavad tõendid näitavad samuti selgelt, et tegemist oli ühendusega, mille organiseerijaks ja juhiks oli Nikolai Kohtov. Kuigi tunnistajate ütlused nii eraldivõetuna kui kogumis tõendavad Nikolai Kohtovi süüd talle

§ 256

lg 1 järgi esitatud süüdistuses, näitavad tema tegevust ühenduse loojana, juhtijana ja sellesse liikmete värbajana kõige ilmekamalt tema enda ütlused. Süüdistatav kirjeldas kohtus, milline roll kellelgi narkootikumide käitlemises oli. Tegemist oli hierarhiaga. Need, kes võtsid narkootikume, olid madalamad inimesed. Tema oli teistest kõrgemal. Ta sai narkootikume hulgihinnaga ja andis sellest veidi kõrgemaga edasi. Ta ise ei allunud kellelegi. Kõik teadsid, et ta on narkomüüja. Ta andis narkootikume ka võlgu ja pärast sai selle eest raha. Teised narkootikumidega tegelejad kartsid talle konkurentsi pakkuda, kuna kohe oleks teada olnud, kui keegi uus oleks turule tekkinud. Nagu öeldud, oli tema teistest kõrgemal. Siis olid nn „suure koguse hoidjad“. Nendeks olid H.L., I.F., A.S., V.H., A.T., D.M. ja A.V.. V.H. pöördus tema poole

1. a. suvel sooviga hakata narkootikumidega tegelema. Ta andis mehele aineid ilma rahata ning viimane pidi maksma peale mahamüümist. V.H. raiskas aga aine ära ja raha talle ei toonud. V.H. võttis tavalise kliendina aineid H.L., kes tegi temale ettepaneku, et võib võtta suuremaid koguseid kas raha eest või realiseerimisele nii, et maksab pärast aine müümist. Nii hakkaski olema. H.L. elas ärisse sisse ja hakkas olema V.H. koha peal. I.F. pakkus talle, et hakkab talle otsima edasimüügiga tegelevaid kaupmehi. Ta oli nõus. Mees võttis ka ise aineid H.L. käest. A.S. tutvustas talle H.L.. A.V. avaldas talle ise soovi tulla suure koguse hoidjaks siis, kui H.L. politsei poolt kinni peeti. Ta lubas, et viimane hakkab aineid saama väiksema hinnaga. D.M. osalust pakkus talle H.L.. Mees oli äris lõpuni. Läbi aegade isikute ring, kes pulbreid ja tablette müüsid ja vahendasid, järjest suurenes. Nimetatud suure koguse hoidjatel olid müüjad/kliendid, kellele nad andsid aineid ning kes tõid neile tagasi raha. Näiteks oli I.F. müüjaks J.K., kellest hiljem sai suure koguse hoidja. H.L. kinnipidamisasutuses olemise ajal oli J.K. H.L. koha peal. A.V. jagas aineid I.F., J.K. jt. Osad aine võtjad maksid A.V., aga osad talle. Narkootilisi aineid võtsid veel paljud inimesed, s.h A.P.. Narkootikume sai ta Tallinnast, kus käis koos V.H. või H.L.. Nad sõitsid Tallinnasse autoga. Tagasi tuli autoga tema ja V.H. või H.L. tõid narkootikumid Tartusse bussiga. Seda põhjusel, et ta ei tahtnud aineid enda lähedale, kuna kartis politseid. Korraga tõid nad sealt 200g amfetamiini ja 1000 ecstasy tbl. Vahel toodi ained ka Tartusse, kus H.L. need vastu võttis. Tartus hoidsid H.L. ja R.R. narkootikume enda juures. Viimasega tutvustas teda H.L.. R.R. pidi sisse korjama need rahad, kellele H.L. oli aineid jaganud ja kes polnud maksnud. Kuna narkootikume kadus aga suurel hulgal, leidis ta, et on vaja otsida garaaže, kus aineid hoida ja kus tema saaks kontrollimas käia ilma, et keegi teaks. Garaaže oli kolm – Kivilinna poe juures, kus aineid hoidis H.; XXXX oleva garaaži leidis A.S. ja seal hoidis aineid A.V.; Hiinalinnas, kus suurt kogust narkootikume hoidis J.K.. Suure koguse narkootikumide hoidjad pidid pidama arvestust narkootikumide väljaandmise kohta. Tema kirjutas teiste käest märkmed ümber ja pani kirja, kui palju igaüks neist võlgu oli. Ta pidi selgitama, kas teised teda petavad. Tal oli must märkmik, mille politsei temalt läbiotsimisel ära võttis. Seal olid tema mõtted sellest, kuidas süsteem peaks toimima ja ta üritas seda sisse viia, aga läks nagu läks. Tema enda tegevust märkmik ei kajasta. Seal olid ka paberid, mis H.L. üle jäid, kui mees kinni läks. Põhilised nimed koos võlgadega olid kirjas paberil, mapis, mida ei leitud. 5 Kartuses politseile vahele jääda, vahetas ta telefoninumbreid iga päev. Ta käskis ka teistel numbreid vahetada. Samuti leidis Nikolai Kohtov, et tema süüdistus on liialdatud. Radikaalseid meetmeid organisatsiooni loomiseks ei rakendatud. Selleks oleks pidanud olema nt tarnijad, aga tema tarnijat ei tunne. Siis peaks olema 20-30 müüjat, kes pöörduvad tarnija poole. 4 inimest peaks olema autoga, kes ei omaks narkootikumidega mingit seost ning kes omavad voli peksta neid narkomüüjaid, kes teevad midagi valesti. Ka suured rahad peaksid olema koha paigutatud. Neil aga olid hoopis lihtsalt sõbralikud suhted ja inimesed ise tõmbusid ligi. Hinnates süüdistatava ütlusi selgub, et kuigi ta ise ei pea ennast ühenduse juhiks ja organisaatoriks, oli tema isikuks, kelle poole pöörduti sooviga hakata tegelema narkootikumidega, kes värbas mitmeid liikmeid, andis korraldusi tööjaotuse kohta, pidas narkoäri puudutavaid märkmeid ja käskis sama teha ka teistel, jagas korraldusi telefoninumbrite vahetamiseks, tegeles narkoäri rahade sissekorjamisega ning karistas võlglasi ja oli isikuks, kelle läbi toimus narkootikumide muretsemine Tallinnast. Süüdistatav on kirjeldanud ka oma ettekujutust ühenduse juhi olemusest ja organiseeritud ühendusest. Mõiste „kuritegelik ühendus“ eeltoodud lahtikirjutusest nähtuvalt ei oma tähendust, kas ühenduses on 3 või 30 müüjat või kas selles on autojuht. Samuti ei ole ühenduse tunnuseks vägivalla kasutamine. Nikolai Kohtovi kirjeldatud ja tema enda poolt tunnistatud tegevust tõendavad ka alljärgnevad tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid. I.F. ei mäletanud sündmusi enam täpselt. Ta tunnistas õigeks aga avaldatud ütlused, et ta tegeles narkoäriga
2. a. suvest ja see lõppes tema jaoks 3-4 kuud enne süüdistatava kinnivõtmist. Süüdistatav tegi talle ettepaneku hakata tegelema süüdistatava narkoäri raamatupidamisega. Ta oli nõus. Tema ülesanneteks olid aine müügist saadud raha sissekasseerimine, saadud tulu üle arvestuse pidamine ning tulude ja kulude kohta aruande esitamine süüdistatavale. Ta kontrollis isikuid, kes omakorda kontrollisid narkootilise aine müüjaid. Ta kontrollis nt H.L., A.S. ja R.. Tema ja süüdistatav tegid märkmeid selle kohta, kui palju kellelegi ainet on antud ja palju see isik süüdistatavale maksma peab. Raha korjamine toimus korra nädala või kahe jooksul. Selleks tõi süüdistatav talle oma märkmed. Võlgu olevad isikud helistasid talle, ta kohtus nendega ja sai raha. Raha andis ta süüdistatavale ja tagastas ka märkmed. Telefoninumbrit, millele talle helistati, käskis süüdistatav tal vahetada. Süüdistatav ise ei tegelenud narkootilise ainega, vaid andis ülesandeid kõikidele ja juhtis seda n.ö ühendust. Ise süüdistatav ei tahtnud ühegi asjaga tegeleda, kuna kindlustas oma seljatagust ja hoidis reputatsiooni. Ülesandeid jagas süüdistatav oma n.ö käsilastega isiklikult kokku saades. Sellised kohtumised toimusid korra nädalas või vastavalt vajadusele ja siis ütles igale ühele, milliseid ülesandeid keegi täitma peab. Süüdistatava heaks n.ö tänavadiileritena tegutsejad tegid seda tööd põhiliselt süüdistatava ees võla kustutamiseks. A.S., H.L. ja R. müüsid süüdistatavalt saadud narkootikume tänavadiileritele edasi kallimalt (II kd, lk 172, 173). Kohtus tunnistas I.F., et narkootikumid toodi Tallinnast, kus korra nädalas või 1-2 korda kuus käisid tema, süüdistatav ja H.L., R. või A.S.. Korraga toodi 200 tbl ecstasyd ja 300g amfetamiini. Tallinnasse mindi mitmekesi autoga. Seal ainete üleandmise juures ta ei olnud. Tema ja süüdistatav tulid tagasi autoga. Nendega kaasasolnu tõi ained bussiga. Ülevaade rahadest ja narkootikumide kogustest kõigi ainetega tegelevate isikute osas oli kirjas 3 vihikus. Vihikud olid temal, H.L. ja süüdistataval. Kui vahetus inimene, läks edasi vihik. Aineid hoidsid ja andsid edasi ka Pätt ehk M., A.S. ja R., kes ka pidid arvestust pidama. Äriga oli seotud ka P., kellele süüdistatav püüdis ülesandeid jagada ja J.K.. Äris mängisid põhiosa H.L., süüdistatav ja võib-olla ka R.. Samas ta ei saa öelda, et see oli kuritegelik ühendus ja raske on vastata, kas süüdistatav seda juhtis. Süüdistatav tahtis juhtida, jagada ülesandeid, anda käsklusi, aga igaüks tahtis teha omal viisil. Tema jaoks süüdistatav liider ei olnud, aga kõik, s.h H.L. ja R., vist pidasid süüdistatavat liidriks. Nende organisatsioonis oli hierarhia. Igaüks vastutas. Kuritegelik ühendus on tema jaoks selline, nagu filmis „Brigaada“. Neil oli küll olemas grupp, kes käis rühmitust esindamas erinevate situatsioonide lahendamisel ning kes klaarisid arveid kolmandate isikutega ja olid n.ö firma näoks. Selles olid H.L., A.S., R., isik hüüdnimega „Pätt“ ja süüdistatav. 6 A.S. kohtus antud ütluste kohaselt hakkas ta
3. a. alguses võtma H.L. narkootikume enda tarbeks ja sõpradele, kuid siis võttis amfetamiini ja ecstasyd ka edasimüümiseks. Müümiseks võttis ta aineid ka R.R.. Ained sai ta võlgu ja peale mahamüümist andis raha süüdistatavale. Viimane töötas nimelt koos H.L.. Amfetamiini võttis ta 5g korraga ja jaotas selle 5-6 väiksemasse kotti. Tablette võttis 1020 kaupa. Aineid hoiti H.L. kodus ja 3 garaažis. Õiged on tema avaldatud ütlused, et Hiinalinnas asuvast garaažist narkootikumide võtmiseks sai ta süüdistatavalt võtme, mille pärast tagastas (II kd, lk 84). XXXX garaaži leidis ta narkootikumide hoidmiseks süüdistatava palvel. Seal näitas ta
4. a. lõpupoole H.L. ja süüdistatava soovil A.V., kuidas ainet jaotada ja kaaluda. Aineid käis ta toomas Tallinnas koos süüdistatavaga ja vahel oli kaasas ka H.L. või I.F.. Tallinnas käis süüdistatav ise kuskil ära. Tema ja süüdistatav sõitsid tagasi Tartusse autoga, aga H.L. tõi aine Tartusse bussiga. Ainete järel käis H.L. kuskil korra kuus. Tema äri käiski rohkem läbi H.L., aga kui viimane vahistati, siis tahtis süüdistatav, et tema asemele asuks. Tarbijateni jõudsid ained tema kaudu nii, et ostjad võtsid temaga ühendust telefoni teel. Süüdistatav soovitas tal numbreid vahetada korra kuus, et politsei jälitada ei saaks. Samuti käskis süüdistatav tal pidada nimekirja selle kohta, et kellele ja kui palju ta aineid andis. Tarbijad temale raha ei maksnud, kuid ise on ta 5-6 korral a’ 10 000 kr ulatuses süüdistatava palvel ja viimaselt saadud rahaga ning viimase poolt öeldud arvenumbritele teinud pangaülekandeid. D.M. ta teab põgusalt, et see mees peale teda müüs narkootikume. Ta ise on sellelt mehelt ostnud ühel korral. Süüdistatav ei olnud temale kuritegeliku organisatsiooni juhiks. Ta ei pidanud end organisatsiooni kuuluvaks isikuks. Tema eesmärgiks oli narkoäriga raha teenimine. Kui aga politsei oli talle paragrahvi ette lugenud, siis selle järgi võis neid küll kuritegelikuks organisatsiooniks nimetada. J.K. kohtus antud ütluste kohaselt
5. a. vist oktoobris, tegi I.F. talle ettepaneku hoida enda käes ja anda edasi narkootikume. Ta oli nõus. Seeläbi tutvus ta süüdistatavaga, kes lubas talle tasuks 30004000 kr. Ained sai ta nii, et I.F. ja süüdistatava sõbrad või I.F. ise helistasid talle ja ütlesid, kuhu ta ainele järele peab minema. See oli erinevates kohtades (nt XXX kaupluse WC-s, XXXX ühiselamus). Korraga sai ta 50 või 100g amfetamiini ja umbes sama palju ecstasy tablette. Ta hoidis aineid XXXX korteris ning kaalus ja pakendas ise. Raha eest andis ta aineid tarvitajatele edasi. Osa rahast jättis ta endale ja osa andis süüdistatavale. Tema juures käis ka kellegi poolt saadetud isikuid ja ka süüdistatav andis talle korraldusi anda aine üle ühele või teisele isikule. Nt andis ta ainet edasi A.P.. Oma tegevuse kohta pidas ta arvestust. Narkoäri jaoks oli tal eraldi telefon ja võis olla, et juhised numbrite vahetamiseks sai ta süüdistatavalt. Ta tegeles selle äriga 4 kuud ja astus siis välja. Tema käes olnud aine andis ta Tanelile (hüüdnimi „Pätt“). Tema arvates tegevuses ei olnud juhti. H.L. andis ütlusi, et
6. a. lõpupoole tutvus ta Nikolai Kohtoviga, kes tegi talle ettepaneku hakata amfetamiini ja ecstasy tablette pakkima ning edasi andma. Ta andis aineid edasi paljudele inimestele peaaegu 2 aasta jooksul. Ainel käis ta järel Tallinnas kas ise või koos süüdistatavaga või lasi süüdistatav kellelgi need Tartusse tuua. Kui ta üksi oli, siis süüdistatav ütles, et millise bussiga ta peab minema ja andis talle telefoninumbri, kuhu helistada. Ta sai aine ja sõitis bussiga tagasi. Kui ta oli koos süüdistatavaga, siis läksid nad autoga, kuid tema tõi süüdistatava käsul aine Tartusse bussiga. Tallinnast tõi ta tavaliselt 200g amfetamiini ja 1000 ecstasy tabletti. Aine eest maksis süüdistatav, aga kellele või kust aine pärines, ta ei tea. Tema tegi süüdistatava käsul ja viimaselt saadud rahaga mõnel korral vaid ülekandeid Tallinna inimestele; kokku ca 50 000 kr ulatuses. Nimed ja arvenumbrid andis süüdistatav. Pärast aine saamist kaalus ja pakkis ta selle minigrippkottidesse. Süüdistatav ütles, kellele ja kui palju ta ainet edasi peab andma, andes talle nende inimeste telefoninumbrid. Ta andis aine edasi. Raha maksti süüdistatava või viimase sõbra I.F. kätte. Ainet hoidis ja kaalus ta vahel kodus ja vahel süüdistatava poolt üüritud garaažis. Ta andis ainet edasi nt S.K., R.R., A.S. ja 3-4 vene poisile. Neist vähemalt pooled, s.h A.S., andsid seda edasi. A. pakendas ja kaalus ka ise. R.R., keda tema ise süüdistatavale tutvustas, oli süüdistatava juures võlgade väljapeksjaks. Äriga oli seotud ka J.K., kes ka ainet kaalus, pakkis ja edasi andis. Inimestel, kes seondusid süüdistatava äritegevusega, olid telefonid, kuid neid käskis süüdistatav kogu aeg vahetada ja numbreid muuta, et keegi ei saaks pealt kuulata. Süüdistatav ostis talle ja I.F. märkmikud, käskis üles kirjutada, kellele ja kui palju narkootikume antakse ning kontrollis paar korda nädalas tema märkmikku. Tema aga kõike üles ei 7 kirjutanud ja kirjed ei klappinud. Tal tekkisid süüdistatava ees võlad. Lõpuks oli tema võlaks 63 000 või 67 000 kr. Võla pidi ta kustutama nii, et pakib ja annab narkootikume edasi.
7. a. kevadel tahtis ta narkoäriga lõpetada. Süüdistatav ütles, et ta peab leidma kellegi enda asemele ja et ka tema võlast kustutatakse siis 3000-5000 kr. Ta soovitas D.M.. Süüdistatav rääkis D.M., kes oli asjaga nõus. Ta andis narkootikumid D.M., kes viis need oma garaaži. D.M. ütluste kohaselt küsis H.L. temalt, kas ta on nõus hoidma narkootilisi aineid oma XXXX asuvas garaažis. Ta oli nõus ja H.L. tutvustas talle Nikolai Kohtovi, kes pakkus talle 4000 kr äris osalemise eest, s.o narkootikumide hoidmise ja edasiandmise eest. Õige on tema poolt eeluurimisel avaldatu (II kd, lk 133), et esimese koguse ecstasyd ja amfetamiini hoidmiseks ja edasiandmiseks, sai ta
8. a. veebr. alguses. Ained sai ta H.L. ja ühe vene keelt rääkiva inimese käest. Ta suhtles põhiliselt H.L., kes sai juhised süüdistatavalt. Ise ta vene keelt ei osanud ja vahetult süüdistatavaga eriti suhelda ei saanud. H.L. sai ta amfetamiini 200g ja tablette 400 ringis. Vene keelt kõnelev mees tõi talle 100g amfetamiini ja 200 ecstasy tbl. Ained olid väiksematesse kogustesse pakendatud. Süüdistatav andis talle nimekirja hüüdnimedega ja märgetega, kellele tohtis ja kellele ei tohtinud anda. Inimesed helistasid talle, ütlesid oma nime ja koguse. Kogus oli süüdistatava poolt ette antud. Tavaliselt 20g amfetamiini ja 50 tabletti ecstasyd. Ainet käisid peale H. võtmas A., K. ja „Väike“ nimelised (kohtuistungil on tõendamist leidnud, et nii kutsuti A.P.). Süüdistatava käsul vahetas ta kõnekaarte ja pidas arvet ainete edasiandmise kohta. Märkmed esitas ta süüdistatavale. Ta osales selles äris 2 kuud. R.R. sõnul tegi H.L. talle ettepaneku hakata Nikolai Kohtovi kasuks võlgu sisse nõudma ja tutvustas talle süüdistatavat. Tema palk pidi olema 3000kr. Ta oli nõus ning käis koos H.L. ja süüdistatavaga võlgu sisse nõudmas. Võla küsijaks oli alati süüdistatav. Tema oli rohkem hirmutamiseks kaasas. Ta ei löönud kunagi kedagi, vaid oli süüdistatava vaimne tugi. Ta hakkas osalema ka süüdistatava narkoäris. Võis olla
9. a. märtsis, kui süüdistatav palus tal hoida enda juures amfetamiini. Ta oli nõus, kuna vajas raha. Aine sai ta nii, et Nikolai Kohtov helistas talle ja ütles, kuhu ta peab aine järele minema. Paaril korral käis ta süüdistatava juhtnööride järgi ka ise Tallinnas aine järel, sõites sinna bussiga. Ta läks kindlasse kohta, sai aine ja sõitis bussiga tagasi Tartusse. Tähtveres bussilt maha tulles oli inimene juba vastas, kellele ta paki üle andis. Ainet sai ta korraga 20-30g, see oli juba portsjoniteks jaotatud ja ta hoidis seda Raadi kalmistul. Süüdistatav helistas talle ja ütles, et kuna ja kuhu ta peab aine viima. Raha ainete eest tema kätte ei antud. Süüdistatavalt ta mingit tasu ei saanud. Kuna ta ise tarbis neid aineid, jäi ta hoopis võlgu. Lõpuks ta ütles süüdistatavale, et tema enam asjaga ei tegele. A.V. ütluste kohaselt tutvus ta
10. a. suvel süüdistatavaga, kes tegi talle ettepaneku hoida ecstasy tablette ja amfetamiini. Ta oli nõus, kuna tarvitas narkootikume ja hoidmise eest pidi ta neid saama. Talle helistasid süüdistatava poolt leitud inimesed, kellega ta leppis kokku, kus ta aine üle annab. Selleks andis süüdistatav talle telefoni. Kliendid maksid raha süüdistatavale. Temalt aineid suures koguses võtnud inimesed pidid seda edasi andma. Nt võtsid temalt ainet isikud hüüdnimedega „Väike“ ja V. (kohtus on tõendamist leidnud, et need olid A.P. ja I.F.). Tegemist oli organisatsiooniga, mida juhtis süüdistatav üksi. Narkootilisi aineid käis ta ise Tallinnas toomas. Esimesel korral sõitsid nad süüdistatavaga koos autoga. Tallinnas tõi süüdistatav aine ära. Tema tõi aine Tartusse bussiga. Kui ta üksi Tallinnas käis, siis süüdistatav ja A.S. ütlesid talle, kuna on vaja minna. Siis talle helistas inimene, kellelt ta aine pidi saama ja juhatas, kuhu ta peab tulema. Rahad maksti süüdistatava kätte. Narkootilisi aineid hoidis ta kodus ja garaažis. Ta ise pidi aine ka ära kaaluma, pakendama ja vajadusel välja andma. A.S. alguses juhendas ning üldse teostas see mees süüdistatava heaks vahetut kontrolli. Süüdistatav andis talle ka kaustiku, et ta enda tegevuse kohta märkmeid teeks - kuna, kellele ja kui palju ta ainet andis. Samuti pidi ta süüdistatavale teatud ajal ütlema lao seisu, et viimane teaks, kui palju tuleb raha sisse kasseerida. Ta oli selles äris 2-3 kuud. Siis see lõppes, sest ta tarbis narkootikumidest ise ära rohkem kui kokku oli lepitud. Süüdistatav nõudis temalt võlga, aga ta ei maksnud. Ta tundis süüdistatava ees ka hirmu, sest oli kuulnud inimestest, kes süüdistatava läbi kannatada said. Ta kartis, et süüdistatav koos sõpradega annab talle peksa. 8 V.H. kohtus antud ütluste kohaselt tarvitas ta narkootikume ning ostis neid A. nimeliselt mehelt. Ta soovis ka ise narkootikume müüma hakata ning A. viis ta kokku Nikolai Kohtoviga. Viimaselt hakkas ta narkootikume võtma edasimüümiseks Koos Nikolai Kohtoviga käis ta ise Tallinnas narkootikumide järel, kust nad said 20 või 30g amfetamiini. Süüdistatavalt saadud narkootikume müüsid peale tema veel H.L. ja mingid poisikesed. Asjaga oli seotud ka A. nimeline eestlane, kellele ta ise andis narkootikume. Kriminaalasjas on teostatud mitmed isiku fotode järgi äratundmiseks esitamised. Ka nimetatud tõendid näitavad, milline oli süüdistatava roll ühenduses ning milline oli ühenduse liikmete tööde jaotus. V.H. on ära tundnud: - Nikolai Kohtovi, kelle heaks ta tegeles narkootikumide müümisega (II kd, lk 24-25); - H.L. kui isiku, kelle käest ta on peksa saanud ja teab, et mees tegeles narkootikumide müügiga Nikolai Kohtovi heaks (II kd, lk 26-27); - A.S. kui A., kes töötas Nikolai Kohtovi heaks ja müüs tänaval narkootikume. Kas Nikolai Kohtov või helistasid talle ja ta andis A. amfetamiini (II kd, lk 30-31). A.S. tundis ära: - I.F. kui V., kes kuulus Nikolai Kohtovi narkoäriga tegelevasse gruppi. Temale teadaolevalt allus V. otseselt Nikolai Kohtovile. V. täpseid ülesandeid grupis ta nimetada ei oska, aga arvab, et V. tegeles narkootilise aine müügiga. Ta arvab, et V. pigem jaotas ainet omakorda edasimüüjatele kui et tegeles ise tänavadiilerlusega (II kd, lk 86-87); - J.K. kui isiku, kes on Nikolai Kohtovi narkoäriga tegelevasse gruppi kuuluva V. tuttav. Ta ei oska öelda, kas mees tegeles narkoäriga (II kd, lk 88-89); - A.V., kes kuulus Nikolai Kohtovi narkoäriga tegelevasse gruppi. Ta õpetas Nikolai Kohtovi käsul mehele, kuidas narkootikume kaaluda ja pakendada. Mees tegeles narkootilise aine müügiga edasi (II kd, lk 94-95); - K.R. kui K., kellele ta müüs narkootilist ainet ja kes müüs seda teistele edasi. Nikolai Kohtovi narkoäriga tegeleva grupi skeemi järgi allus K. talle (II kd, lk 96-97). D.M. tundis temale isikute fotode järgi äratundmiseks esitamisel ära järgmised inimesed: - A.P. kui „Väike“ nimelise. Sellele mehele andis ta ühel korral umbes 50 ecstasy tbl. Teisel korral tahtis mees suuremat kogust, kuid ta ei andnud (II kd, lk 135-136 ja 159-160); - I.F. kui isiku, kelle nimi võib olla V.. Ta on meest korduvalt näinud Nikolai Kohtoviga. Mees tegeles Nikolai Kohtovi rahaasjadega mingil ajal (II kd, lk 137-138 ja 151-152); - A.S. kui A., kes oli talle Nikolai Kohtovi poolt antud nimekirjas isikute hulgas, kellele ta võis narkootilist ainet edasi anda. Ta teab, et A. pidi hakkama tegelema Nikolai Kohtovi rahaasjadega alates sellest korrast, kui tema võttis teist korda endale hoidmiseks ja edasi andmiseks narkootilist ainet (II kd, lk 139-140 ja 153-154); - J.K., kui isiku, kellele ta on narkootilist ainet edasi andnud. Ka K. oli nimekirjas, mille talle andis Nikolai Kohtov selle kohta, kellele ta võib narkootikume anda. K. töötas Nikolai Kohtovi heaks. Temale teadaolevalt tegeles K. enne teda Nikolai Kohtovile kuuluva narkootilise aine hoidmise ja edasi andmisega (II kd, lk 141-142 ja 155-156); I.F. tundis ära R.R. kui isiku, kelle nimi on R. ja kes kuulus Nikolai Kohtovi narkoäriga tegelevasse gruppi. R. tegutses koos H.L. ja mehe ülesanded olid: toimetas Tallinnast narkootilist ainet edasi diileritele ja müüs seda ka ise tänaval (II kd, lk 179-180). J.K. tundis ära: - I.F. kui isiku, kelle nimi on I. ja kes tegi talle ettepaneku hakata tegelema narkoäriga. I. käest sai ta alguses kõik narkootilise aine kogused, mida ta teistele edasi müüs. Ta teab, et I. töötas Nikolai Kohtovi heaks ja I. tekkisid Nikolai Kohtoviga probleemid. I. jäi Nikolai Kohtovile narkootikumide eest võlgu (III kd, lk 15-16); 9 - A.S. kui isiku, kelle hüüdnimi on A. ja kes suhtles Nikolai Kohtoviga. Ta ei oska öelda, kas mees tegeles narkoäriga. Tema A. ainet ei ole andnud ega A. käest narkootilist ainet saanud (III kd, lk 1718); - A.P. kui isiku, kelle hüüdnimi on „Väike“ ja kelle eesnimi on A.. A. on ta kahel korral edasi andnud narkootilist ainet. Mõlemal korral umbes 30 ecstasy tabletti ja umbes 50 grammi amfetamiini. „Väikese“ tulekust teatas talle eelnevalt Nikolai Kohtov ja raha temale „Väike“ ei maksnud. Ta arvab, et „Väike“ ja Nikolai Kohtov arveldasid ise omavahel (III kd, lk 19-20); - D.M. kui isiku, kelle nimi peaks olema T. ja hüüdnimi „Pätt“. Tanelile on ta regulaarselt edasi andnud narkootilist ainet. Kui ta lõpetas narkoäriga tegelemise, siis hakkas tema asemel samade ülesannetega tööle T.. Ta andis T. üle kogu narkootilise aine, kaalu ja kindad, millega pakkida ja kaaluda, samuti arvestuse selle kohta, kellele ja kui palju on ainet antud. Ta võttis ka ise ühel korral T. käest ainet. T. töötas Nikolai Kohtovi heaks (I kd, lk 21-22). A.V. tundis ära ja andis ütlusi: - I.F. kohta ja ütles, et see isik on V. moodi, kes käis temalt mõned korrad ainet võtmas ja ühel korral koos Nikolai Kohtoviga võla maksmist nõudmas. Päris kindel ei ole (III kd, lk 40-41); - A.S. kohta, kelle hüüdnimi on A.. A. oli Nikolai Kohtovi parem käsi, samuti näitas talle, kuidas narkootilist ainet kaaluda ja pakendada. Kui Nikolai Kohtov pandi kinni, siis ajas A. Nikolai Kohtovi eest narkoäri (III kd, lk 42-43, 107-108); - A.P. kohta ja ütles, et isiku hüüdnimi oli „Väike“ mees käis temalt mõned korrad narkootilist ainet võtmas. Raha andis „Väike“ ilmselt ise Nikolai Kohtovile (III kd, lk 46-47); - Nikolai Kohtovi koha, et on Nikolai Kohtov, kelle heaks ta narkoäriga tegeles (III kd, lk 105-106). R.R. tundis isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel ära: - I.F. kui V., kes käis Nikolai Kohtoviga sageli kaasas ja eeldatavasti oli Nikolai Kohtovi narkoäri üksikasjadega hästi kursis. Kui Nikolai Kohtov instrueeris teda, kus asub aine, mille ta peaks ära võtma, siis oli Nikolai Kohtovil sageli V. kaasas. Mees teadis ka Nikolai Kohtovi aine asukohta ja seda, kes on Nikolai Kohtovile võlgu (III kd, lk 113-114, 137-138); - A.S. kui A., kes oli Nikolai Kohtovi tuttav, kuid ta ei tea, kas mees tegeles narkoäriga või mitte. Kuid mees oli Nikolai Kohtovile võlgu (III kd, lk 115-116); - J.K. kui K., kes oli Nikolai Kohtovi sõber, kuid ta ei tea, kas mees tegeles narkoäriga Nikolai Kohtovi alluvuses (III kd, lk 117-118); - A.P. kui isiku, kelle hüüdnimi on „Väike“. Mehele on ta Nikolai Kohtovi korraldusel korduvalt edasi andnud narkootilist ainet. Nikolai Kohtov andis talle korralduse, et talle helistab n.ö Nikolai Kohtovi inimene, kellele ta võib narkootikume anda – see oligi „Väike“. Mees talle narkootikumide eest raha ei andnud, vaid arveldas Nikolai Kohtoviga (III kd, lk 121-122); - D.M. kui isiku, kelle hüüdnimi on „Pätt“. Mees oli Nikolai Kohtovi tuttav, aga ta ei oska öelda, kas tegeles narkoäriga (III kd, lk 123-124). H.L. tundis ära: - I.F. kui isiku, kelle hüüdnimi on V. ja kes tegeles Nikolai Kohtovi rahaasjadega, s.t kasseeris narkootilise aine müüjatelt sisse müügist saadud raha ja edastas selle Nikolai Kohtovile. Samuti oli Nikolai Kohtovi raamatupidaja (III kd, lk 152-153, 231-232); - J.K. kui isiku, kelle nimi on J.K. ja kes tegeles Nikolai Kohtovi alluvuses narkoäriga. J. ülesandeks oli narkootilise aine edasi andmine. Ta arvab, et ta on ise ka J. K. narkootilist ainet edasi andnud (III kd, lk 154-155, 235-236); - V.H. isiku, kelle nimi peaks olema V.. V. jäi Nikolai Kohtovile narkootilise aine eest võlgu ja sai selle eest Nikolai Kohtovilt temale teadaolevalt kahel korral peksa – ühel korral tema juures kodus XXX tänaval Tartus ja teisel korral Tartus XXXX olevat garaažide juures (III kd, lk 156-157); - Nikolai Kohtovi, kelle heaks ta töötas – tegeles narkoäriga oma võla kustutamiseks Nikolai Kohtovi ees (III kd, lk 229-230); - A.S. kui A., kes töötas Nikolai Kohtovi heaks. Nikolai Kohtov käskis tal mõnikord anda A. garaaži võtit, kus tema hoidis narkootilist ainet (III kd, lk 233-234). 10 Kohus leiab, et eeltoodud tõendid kogumis näitavad, et tegemist oli kuritegeliku ühendusega, mille tegevuse sisuks oli narkootikumide käitlemine. Süüdistatav oli ühenduse loojaks. Nikolai Kohtov ise küll väidab, et tema radikaalseid meetmeid organisatsiooni loomiseks ei rakendanud, kuid samas nähtub tema ütlustest, et tema oli isikuks, kellest narkootikumide käitlemisega tegelev ühing alguse sai, kellel oli sellest oma ettekujutus ning kes hakkas sellesse liikmeid värbama. Süüdistatav värbas ise mitmed isikud sellesse ühendusse, s.o I.F., H.L. ja A.V. tegi ettepaneku just tema. Uusi liikmeid otsisid ka kohtus tunnistajatena üle kuulatud isikud, kuid nende ütlustest nähtub, et nemad olid vaid ettepaneku tegijaks ja seejärel viidi uus inimene kokku Nikolai Kohtoviga, kellega juba täpsemalt räägiti. Seega uute inimeste n.ö tööle võtjaks oli ikkagi süüdistatav ise. Tunnistajate ütlustest nähtub ka see, et ühenduse juhiks oli Nikolai Kohtov. Tema oli ainsaks isikuks, kes teadis, kustkohast Tallinnast saab narkootilist ainet, tema leppis kokku kohtumised Tallinnas, maksis aine eest, organiseeris ainele järgi minemise ning selle, kes peab aine bussiga Tartusse tooma. Seejuures pani ta rõhku sellele, et narkootilisi aineid ei oleks võimalik leida tema juurest. Samuti väljendusid Nikolai Kohtovi juhtimisteod selles, et ta teostas pidevat kontrolli ainete müümise ja laekuvate rahade kohta. Selleks oli tal olemas ka eraldi inimene, kes teostas raamatupidamist. Ta käskis liikmetel teha kirjalikke märkmeid, milliseid omavahel võrdles. Süüdistatav on kohtus maininud, et tegelikult oli olemas ka täpsem raamatupidamine, mida politseil aga leida ei õnnestunud. Süüdistatav oli samuti võlgade sissenõudjaks ning ka selleks võttis ta ühendusse inimese, s.o R.R.. Nikolai Kohtov oli see, kes pidas vajalikuks otsida garaaže ja kellel oli neisse ligipääs. Tema kätte maksti narkootikumide eest tasutud rahad, tema andis korraldusi telefonikaartide vahetamiseks ja pangaülekannete tegemiseks. Samuti leiab kohus, et eeltoodud tõendid lükkavad ümber Nikolai Kohtovi ütlused selles, et tema ei olnud ühenduse loojaks, juhiks ja liikmete värbajaks. Süüdistatav on püüdnud suurt osa oma süüst ja ülesannetest omistada H.L.. Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõendid näitavad küll H.L. aktiivset osalust ühenduses, kuid sellegipoolest jäi ta vaid ühenduse liikmeks. H.L. tegevust iseloomustab ilmekalt Nikolai Kohtovi enda poolt öeldud lause, et H.L. oli agar ja tahtis temale meele järele olla. Samuti näitavad asja materjalid seda, et narkoühendus tegutses aktiivselt edasi ka siis, kui H.L. viibis kinnipidamiskohas. Asjaoluks, mis veel ilmekalt näitab, et H.L. positsioon ühenduses oli süüdistatava omast madalam, on see, et käies narkootilise aine järel Tallinnas, pidi just H.L. riskima ja koos narkootikumidega Tartusse sõitma. Süüdistatav ise sõitis tagasi autoga ning narkootilisi aineid ta enda juurde ei tahtnud. Ka on süüdistatav on ise öelnud, et ta oli kõige kõrgemal tasemel ja teised olid madalamal. Kriminaalasjas hindas kohus kohtuistungil veel teisigi Nikolai Kohtovi süüd näitavaid tõendeid. - Nimelt leiti Nikolai Kohtovi elukoha läbiotsimisel muuhulgas väike musta värvi kaantega märkmik (IV kd, lk 31-32) ning teostati selle vaatlus (IV kd, lk 33-51). Asjas tehti ka ekspertiis ning tuvastati, et tekst on kirjutatud Nikolai Kohtovi poolt (IV kd, lk 110-111, 113). Nimetatud märkmiku kohta on süüdistatav ise ütlusi andnud ja tunnistanud, et märkmik seondub narkoäriga ning et ta püüdis sinna visandada skeemi, kuidas ühendus peaks toimima. Ka nimetatud asjaolu näitab süüdistatava juhtimistööd ühenduses. Süüdistatav on end kaitsnud väitega, et ega ühendus päriselt nii ei toiminud, nagu kirjas oli. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kõik inimesed ei täida neile antud ülesandeid perfektselt ning ei allu kõiges ühenduse juhile, ei tähenda, et järelikult ühendusel juhti ei ole. Allumatust tuleb ette igasuguses organisatsioonis ning sarnased probleemid on organisatsioonide juhtidel alati. - Nikolai Kohtovi korteri läbiotsimisel leiti ka 30 Diil SIM-kaarti, 9 ZEN SIM-kaarti ja 2 Tele Yks SIM-kaarti ja ja kaks ähistuseta SIM-kaarti (IV kd, lk 77-84). Asitõendi vaatlusprotokoll koostati kahe mobiiltelefoni ning Diil SIM-kaarti ning Tele Yks SIM-kaarti kohta. - Asjas on tõenditeks ka A.S. ja H.L. elukohtade läbiotsimisel leitud asitõendid (II kd, lk 75-77 ja 5356). A.S. elukohast võeti muuhulgas ära ruudulisest A4 formaadis kaustikust rebitud paberileht, millel on käsitsi kirjutatud nimed ja numbrid. Samuti võeti läbiotsimisel ära veel valge rebitud servaga paberitükk, millel number XXXX ja A4 formaadis paber, millel koopia A.S. passist ja pöördel käsitsi 11 kirjutatud e-maili aadressid. Samuti võeti ära tõendid, mis näitavad A.S. poolt mitmete kõnekaartide kasutamist. Asitõendeid vaadeldi (IV kd, lk 17-23, 25-29). - H.L. elukohast võeti ära väga mitmeid esemeid, s.h mitu telefoni, kõnekaart, SIM-kaart, mitmed SIM-kaartide ümbrised, elektronkaal Soehnle, kaaluvihtide hoidik, kaaluosa, kaaluvihtide komplekt, mustade kaantega kalendermärkmik ning mitmed paberilehed märkmetega. Märkmik ja paberilehed olid H.L. kohtus antud ütluste kohaselt seotud ühenduse äritegevusega. Kriminaalasjas teostati ka asitõendite vaatlus, kus vaadeldi märkmikku ja 3 paberilehte käsikirjaliste märkmetega. Paberitel on nimed/hüüdnimed ning nimede järel numbrid – narkootilise aine kogused ja rahasummad. Kalendermärkmikus on märkmed 21.03.
11. a. – 02.05.
12. a. Märkmikusse tehtud märkmed on nimede/hüüdnimede lühendid ning nimede järele on märgitud numbrid – narkootilise aine kogus ja selle eest tasutav summa (IV kd, lk 57-75). - Nikolai Kohtovi, H.L. ja A.S. omavahelist äritegevust peegeldavad ka nende poolt tehtud sularaha sissemaksed perioodi 01.01.
13. a. – 17.05.
14. a. kohta. Kohus on eeltoodud asjaoludel seisukohal, et tegemist oli püsiva ühendusega. Ühendus töötas pikka aega. Isikud selles küll vahetusid, kuid uued inimesed võtsid üle äraläinute ülesanded ning tegevus jätkus. Kuigi osad tunnistajatena üle kuulatud isikud ütlesid, et nende huviks oli narkootikumide müümisest kasu saada või seeläbi odavamalt narkootikume saada ning nad ei mõelnud sellest, et nad on osa ühendusest, on nad möönnud, et peale uurija juures käimist said nad aru, et tegemist oli ühendusega. Samuti tunnistasid mitmed, et tegemist oli ühendusega ning äritegevusega. Ühenduse äritegevus oli aga suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. Süüdistatava Nikolai Kohtovi süü

§ 256

lg 1 järgi on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi tunnistada. Nikolai Kohtovile on käesolevas kriminaalasjas süüdistused esitatud ka

§ 120ja § 121 järgi.

Kuriteod on toime pandud eelkirjeldatud ühenduse tegevuse ajal ning seoses selle ühenduse juhtimisega süüdistatava poolt. Süüdistatavale

§ 121ja § 120 järgi esitatud süüdistused H.L.

löömises ja peksmises ning tema ähvardamises. Kannatanu H.L. on kohtus andnud järgmisi ütlusi. Ta oli süüdistatavale võlgu. Nimelt oli süüdistatav ostnud talle märkmiku ning käskinud üles kirjutada, et kellele ja kui palju narkootikume antakse. Süüdistatav kontrollis seda paar korda nädalas ja võrdles enda omaga. Kuna ta kõike üles ei kirjutanud, siis kirjed ei klappinud. Siit tulenesid tema võlad süüdistatava ees. Samuti oli ta võlgu summa, mille süüdistatav talle andis

1. a. lõpus, kui ta Rootsi läks. Tema võlg suurenes ka sellega, kui keegi teine süüdistatavale aine eest raha ära ei maksnud. Lõpuks oli tema võlaks 63 000 või 67 000 kr. Võla pidi ta kustutama nii, et pakib ja annab narkootikume edasi. Selle võlaga seoses tarvitas Nikolai Kohtov tema kallal kahel korral vägivalda. Esimene kord tuli süüdistatav tema koju XXXX, oli vihane ja kutsus ta välja. Õues, maja kõrval, küsis süüdistatav, et millal ta oma võlga maksma hakkab. Ta küsis, et kas tema võlg ikka ei vähene ja et mille eest võlg üldse on. Süüdistatav vastas, et kas tema ise ei tea ning lõi talle ühel korral vastu huult nii, et huul läks katki. Teisel korral kohtus ta süüdistatavaga XXX tn „Konsumi“ kaupluse läheduses, kuna süüdistatav helistas ja kutsus ta sinna. Süüdistatav oli koos sõpradega ja ütles, et kõik on võlgu ning tema küsis, et miks tema peab teiste võlgu maksma. Süüdistatav vastas, et ükskõik, kellelt küsib ja et küll teised saavad ka oma karistuse. Lööjaid oli neli ning lööke tuli igalt poolt nii käte kui jalgadega. Ta arvab, et kõik lõid teda, aga ta ei näinud, kuna esimese löögiga kukkus ta kohe külili ja pani käed silmade ette. Ta ei näinud, kes talle esimese löögi andis, aga süüdistatav see ei olnud. Ta sai korralikult peksa ning ei saanud kaks nädalat end keerata, üks pool valutas. 12 Nikolai Kohtov on teda ka ähvardanud, öeldes, et kui ta ei lähe Tallinnasse narkootilise aine järele, siis laseb süüdistatav tal jalad põlema panna, nagu süüdistatavale endale kunagi olevat tehtud. Tal ei jäänud muud üle, kui käsku täita. See oli
2. a. jaanuaris, kui tema vanglast, kus ta vahepeal pool aastat istus, välja tulles tahtis narkoäriga lõpetada. Seega ei olnud tal muud valikut kui narkoäriga edasi tegeleda. Kuna ta osales narkoäris, ei saanud ta ka kellegi poole pöörduda. Hinnates H.L. kriminaalasjas antud ütlusi kogumis (s.h teiste kuriteoepisoodide juures antuid), on kohus seisukohal, et kannatanu ütlused on loogilised ja järjepidevad. Tema ütlused kattuvad kohtus ütlusi andnud isikute ütlustega. Seega puudub kohtul alus kahelda tema ütluste usaldusvääruses ka siis, kui ta ise on asjas kannatanu. Samuti tõendavad H.L. eeltoodud ütlusi kaudselt R.R. ja süüdistatava enda ütlused. Nimelt on R.R. kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt H.L. ütles talle, et oli Nikolai Kohtovi käest „piki tatti“ saanud ning näha olid ka vigastused. Samuti olevat süüdistatav lubanud H. jalad põlema panna. Nikolai Kohtov eitab H.L. löömist ja ähvardamist. Samas on ta tunnistanud, et jalgade põlema panemise jutt oli, kuid ta rääkis H.L. vaid endast, s.t kuidas temal endal jalad põlesid. H.L. oli sel hetkel purjus või narkouimas ning ta ei tea, kuidas teine tema jutust aru sai. Miks ta teisele seda juttu rääkis, ta ei tea, kuid see oli selline huvitav juhtum, mida rääkida. Ähvardavat alatooni seejuures aga ei olnud ja ähvardada ta ei tahtnud. Kohus leiab R.R. ütlusi hinnates, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtus ilmnenud asjaolusid, mis näitaksid, et R.R. annaks põhjendamatult ütlusi kannatanu kasuks ja süüdistatava vastu. Seega pole põhjust kahelda, et kannatanu rääkis R.R. süüdistatava poolt kasutatud vägivallast. Nikolai Kohtovi tema süüd eitavad ütlused hindab kohus ebausaldusväärseteks ja kantuks soovist end vastutusest vabastada. Tema, ehkki oma süüd eitavad ütlused, näitavad, et jalgade põlema panemise jutt oli ning seega kinnitavad süüdistatava enda sõnad kannatanu versiooni toimunust. Kohtuistungil esitati ka teistele tunnistajatele küsimusi H.L. ja süüdistatavate omavaheliste suhete kohta ning uuriti, kas tunnistajad ka ise süüdistatavat kartsid. Nimetatud asjaolude kohta antud ütlused ei ole kriminaalasjas otseseks tõendiks, kuid need näitavad seda, kuidas teised ühenduse liikmed süüdistatavat hindasid. Nii on A.V. tunnistanud, et tundis süüdistatava ees hirmu, sest oli kuulnud inimestest, kes süüdistatava läbi kannatada said ning kartis, et süüdistatav koos sõpradega annab talle peksa. J.K. küll ei teadnud, et Nikolai Kohtov kedagi peksnud oleks, kuid süüdistatav ähvardas nt I., et viimane võla tagastaks ja kui ei tagasta, siis lubas, et kordamööda I. räägitakse. A.S., D.M. ja I.F. ei jäänud aga sellist muljet, et süüdistatav oleks H.L. vägivallaga ja jõuga sundinud narkoäris osalema ja et kannatanu oleks süüdistatavat kartnud. Ka V.H. ütluste kohaselt Nikolai Kohtovi ei kardetud, kuid samas näitavad kriminaalasja materjalid, et süüdistatav kasutas ka V.H. suhtes korduvalt vägivalda. Seega olid ka A.V. ja J.K. teadlikud sellest, et süüdistatav võis kasutada temale võlgu olevate isikute suhtes vägivalda ning V.H. olid selles osas ka isiklikud kogemused. Samuti on Nikolai Kohtov temale

§ 256

lg 1 järgi esitatud süüdistusega seonduvalt ütluste andmise juures tunnistanud, et tunnistajad kartsid teda ning et tema tegeles teistelt võlgade sissenõudmisega. Kohus on seisukohal, et hinnates toodud asjaolusid nende kogumis, on kohtus täielikult tõendamist leidnud, et süüdistatav peksis ja lõi H.L. ning pani sellega toime H.L. tervise kahjustamise.

§ 121

näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest.

§ 120

kohaselt loetakse ähvardamiseks tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamist, kui on alust karta ähvarduste täideviimist. 13 Kohtuistungil on kannatanu ütlustega täielikult tõendamist leidnud, et süüdistatav kasutas H.L. suhtes kahel korral füüsilist vägivalda. Esimesel korral lõi teda näkku ning teisel korral peksis teda koos sõpradega. Nimetatud tegude tagajärjel läks kannatanul esimesel korral katki huul ning teisel korral andsid peksmise tagajärjel tekkinud valud end tunda veel kaks nädalat. Traumapunkti ega politseisse H.L. ei pöördunud. Nimetatud asjaolu on ka arusaadav, sest tegemist oli isikuga, kes kuulus narkootikumidega tegelevasse ühendusse ning ka peksmine oli seotud tema tegevusega ühenduses. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et süüdistatav tuleb nimetatud kuriteo eest

§ 121järgi süüdi tunnistada.

Samuti on tõendatud Nikolai Kohtovi süü

§ 120järgi H.L.

ähvardamises. Ähvarduse sisuks oli tervisekahjustuse tekitamine. Kohus leiab ka, et kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. H.L. tundis süüdistatavat, teadis, et süüdistatav nõudis mitmetelt isikutelt võlgu sisse ning oli ka teiste isikute suhtes vägivalda kasutanud. Kuriteod pani süüdistatav toime tahtlikult. Kannatanu peksmine ja ähvardamine olid vahendeiks, et sundida teda maksma oma n.ö võlga. Süüdistatava süü

§ 121järgi V.H.

löömises ja peksmises ning sellega tema tervise kahjustamises. Kannatanu V.H. kohtus antud ütluste kohaselt sai ta süüdistatava käest peksa kahel korral. Põhjuseks olid tema võlad, mis tal süüdistatava ees olid. Nimelt, võttes Nikolai Kohtovilt edasimüümiseks narkootikume, tarbis ta suurema osa narkootikumidest ise ära. Esimesel korral oli peksasaamine nii, et ta läks süüdistatavaga kohtuma XXX garaažide juurde. Ta selgitas süüdistatavale, et ei saa võlga maksta, kuna tuttav, kellele ta oli aineid andnud, andis talle kokkulepitust vähem raha. Süüdistatav ei uskunud, vaid võttis välja kummivooliku (kummist pulk, mille sees oli metall ja mida sai ümber käe painutada). Tema võttis seepeale taskust „tähekese“, s.o ringi, millel on teravad asjakesed ja keskel on auk ning millega saab kõri läbi lõigata. „Tähekese“ võttis ta kaasa, kuna arvas juba ette, milleni asi minna võib. Ta ei tea, kes esimesena lõi, aga tal sai vigastada käsi - käe arter oli katki. Seal oli ka H.L., kes kartis, seisis kõrval ja ei võtnud kaklusest osa. Süüdistatav käskis tal tööle minna ja 1000 kr kuus hakata maksta. Ta nõustus ja läks koju. Teisel korral, s.o

1. a. kevadel, oli nii, et ta oli teel aiamaale, kui temast sõitis autoga mööda H.L.. H.L. koos kahe suure mehega tuli tema juurde ja ütles, et Nikolai Kohtov otsib teda. Ta üritas vastu hakata, aga mehed toppisid ta autosse ja helistasid süüdistatavale. Talle tundus, et H.L. oli siin nagu boss. Nad sõitsid ühte korterisse, kuhu tuli ka süüdistatav. Seal lõid kolm meest teda raudnuiadega. Ta ei tea, kas süüdistatav teda lõi, aga ilmselt, sest mees tõstis käe. Samuti andis süüdistatav kurika ühele suurele tätoveerinuga mehele ja ütles, et löö. Mees lõigi teda vastu selga. Keegi lõi veel korra talle vastus selga, vastu jalgu ja vist ka vastu õlga. Tal tekkisid sellest sinikad. Temal ja süüdistataval ei olnud halbu suhteid ja meest ta ei kartnud, kuid ta lihtsalt oli süüdistatavale raha võlgu. V.H. sõnu kinnitas H.L.. Ta tunnistas, et V.H. suhtes kasutati vägivalda, kuna viimane oli süüdistatavale võlgu. Nikolai Kohtov peksis V.H. XXX kummivoolikuga. V.H. tõmbas endal käe katki või siis lõi süüdistatav V.H. käe katki ja verd jooksis. Tema oli eemal. Ühel korral oli aga nii, et süüdistatav lubas talle, et kui tema peab V.H. kinni, siis võetakse tema võlast maha. Koos R. ja A. nimeliste sõpradega nägigi ta linnas V.H., kes tahtis tema eest ära joosta. Ta jooksis järele ja haaras mehel õlast. V.H. tuli temaga autosse ja nad sõitsid tema korterisse XXXX. Ta helistas autost süüdistatavale, kes tuli XXXX. Samuti oli nende sinna saabudes maja ees R.R.. Korteris lõid V.H. süüdistatav, R.R. ja ühel korral ka tema. Edasi läks ta teise tuppa. Pärast oli V.H. nägu verine ja süüdistatav viis mehe ära. Löödi mingite toigastega. H.L. on eeluurimisel temale fotode järgi äratundmiseks esitamisel ära tundnud V.H. ning selgitanud, et mees jäi Nikolai Kohtovile narkootilise aine eest võlgu ja sai selle eest Nikolai Kohtovilt temale teadaolevalt kahel korral peksa – ühel korral tema juures kodus XXXX Tartus ja teisel korral Tartus XXXX olevat garaažide juures (III kd, lk 156-157). 14 Võrreldes tunnistaja ja kannatanu ütlusi, selgub, et nende ütlused on ühetaolised. Esimest löömise episoodi puudutavalt on mõlemad kinnitanud, et H.L. viibis eemal ning lööjaks oli Nikolai Kohtov. Nikolai Kohtov oli ka isikuks, kellega V.H. garaažide juurde üldse kohtuma läks. Kohtumisele minnes pidas ta juba võimalikuks süüdistatava poolset rünnakut ning võttis enesekaitseks kaasa nn „tähekese“. Rünnakus jäi ta Nikolai Kohtovile alla. H.L. korteris toimunud löömise kohta kattuvad samuti kannatanu ja tunnistaja ütlused. Kannatanu ütlused on küll üksikasjalikumad. Mõlemast episoodist nähtub, et V.H. teadis, et peksa saab ta just seoses süüdistatavale võlgu olemisega. Teise peksmise episoodiga seondus ka R.R., kes kannatanu ja H.L. ütlustest nähtuvalt ka ise osales V.H. peksmises. R.R. on kohtuistungil tunnistanud, et ta tegeles süüdistatava heaks võlgade sissenõudmisega ning käis seda tegemas koos H.L. ja süüdistatavaga. Nad olid pätikamp, mille pealik oli Nikolai Kohtov. V.H. ta küll teab, aga mehe löömist ta eitab. Kohus leiab, et R.R. poolt antud süüdistatava süüd varjavad ütlused on kantud tema soovist mitte näidata asjaosalisena ka ennast. Nimetatud episoode puudutavalt on tunnistajana ütlusi andnud ka V.H. ema T.H.. Tema ütluse kohaselt elab ta pojaga koos. Ükskord koristades leidis ta narkootikumipakikese. Ta ütles pojale, et nii võidakse vangi panna. Poeg ehmus ja viskas paki WC-potti. Hiljem selgus, et Nikolai Kohtov hakkas pojalt raha, n.ö võlga nõudma. Oli selline juhtum, et poeg tuli aiamaale ja rääkis, et temast oli mööda sõitnud süüdistatav koos sõpradega, poja autosse istuma pannud ja peksnud. Poeg ütles, et süüdistatav koos sõpradega lõi. Poeg politseisse ei pöördunud, kuna oli ise ka mingil määral süüdi. Poeg ütles talle, et on narkomaan ja müüs ka ise narkootikume. Süüdistatav ka ise helistas talle ja rääkis võla tagasimaksmisest. Poeg ei tahtnud enam elada, vaid tahtis end aknast alla heita, mürgitas end narkootikumidega ning üritas WC-s üles puua. Seepeale ta kirjutas süüdistatava kohta politseile avalduse. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei olnud ta küll löömiste vahetuks tunnistajaks, kuid V.H. korteris toimunud peksmise kohta kuulis ta pojalt ning ta oli teadlik ka süüdistatava poolt nõutud võlast. Kriminaalasjas on veel üks, nn kaudne tõend, s.o eeluurimisel on vaadeldud V.H. elukaaslase J.L. mobiiltelefoni telefonikaardi ja telefoni mälus olnud andmeid. 13.06.
2. a. on numbrilt +XXXX saadetud sõnum vene keeles, mis tõlkes tähendab „kui 20ndaks kuupäevaks välja ei ilmu, siis on sinuga lõpp Mutšjok!“ V.H. on kohtus rääkinud, et süüdistatav ähvardas teda ka sõnumite teel. Vaatlusprotokolli näol on seega tegemist kaudse tõendiga, mis näitab läbisaamist süüdistatava ja V.H. vahel. Ka Nikolai Kohtov ei eita kirjeldatud kahe kohtumise asetleidmist, kuigi tema oma ütlustes kirjeldab toimunut teisiti. Tema kohtus antud ütluste kohaselt tekkisid V.H. tema ees puudujäägid. Ta andis mehele levitamiseks narkootikumid ilma rahata ning viimane pidi aine mahamüümise järel andma talle raha. V.H. raiskas aga ise aine ära ja raha talle ei toonud. Ta ei ole V.H. kunagi löönud. Ühekorra ütles V.H., et oli narkootikumid vetsupotti visanud. Tema ja H.L. kutsusid V.H. telefoni teel XXX tn garaažide juurde. Ta tahtis selgitada, kas V.H. tõeseti viskas narkootikumid ära ning küsis, et miks teine nii tegi. Tekkis sõnavahetus ja V.H. lõi teda kaasas olnud „tähekesega“, lõigates talle õla kohalt sisse. Seepeale lõi H.L. V.H. rusikatega. V.H. lõikas ise endale „tähekesega“ kätte. H.L. lõi V.H. ka voolikuga, mille sees olid traadid ja mida sai painutada. See oli isetehtud ja relvaks kohandatud ese, mis kunagi oli kuulunud temale. Tema seisis kõrval ja vaatas. H.L. tahtis tema ees alati näidata oma headust, kuna tahtis esimesena saada juurdepääsu narkootikumidele. Sel päeval jäi kokkulepe, et V.H. enam narkootikumidega ei tegele, kuid läheb tööle ja hakkab talle maksma võlga igakuiselt 1500 kr. Tundub, et V.H. on oma ütlustes vahetanud ära H. ja tema rollid, kuna tahab, et tema kinni istuks ning kuna võib karta vabaduses viibivat H.L.. V.H. oli seotud teinegi episood. H.L. teadis, et ta otsib võlgade pärast V.H.. Viimane oli jälle hakanud tegelema narkootikumide müügi ja levitamisega, kuid need ained ei tulnud temalt. Seega V.H. pettis 15 teda. H.L. ja vist R.R. leidsid V.H. ning viisid H.L. juurde koju. H.L. helistas talle ja ta läks sinna. Ta küsis V., kellega see äri teeb ja miks teda petab ning võib-olla tõukas meest. R.R. ja H.L. olid roostevabast teraseset õhulised ja seest õõnsad pulgad, millised nad hirmutamiseks kätte võtsid. Ta ei mäleta, kas R.R. ainult vehkis või lõi V.H.. H. lõi paar korda V., aga mitte kõvasti. V. võib tema peale valetada, sest kunagi ta lõi V., aga mitte seoses temale süüks pandavate episoodidega. Kohus leiab, et Nikolai Kohtovi ütlused, milles ta eitab endapooselt löömist ning kirjeldab n.ö põhitegijana H.L., on paljasõnalised ja antud enda süüst vabastamiseks. Tema sellised ütlused on ümberlükatavad V.H. ja H.L. ütlustega kogumis. Tema ütluste paljasõnalisust näitab ka tema enda tunnistus. Süüdistatav ei eita, et kohtumistest huvitatud isikuks oli just tema. Teise kokkusaamise eesmärgiks oli karistada kannatanut, kuna Nikolai Kohtovil oli jäänud mulje, et V.H. võis olla hakanud ajama äri teiste isikutega kui tema. Nikolai Kohtovi väitel on kannatanu oma ütlustes ära vahetanud tema ja H.L. rollid. Kohus on seisukohal, et süüdistatava toodud põhjendused selles ei ole tõsiseltvõetavad. Kohus on juba põhjendanud, miks kannatanu ja H.L. ütlused on usaldusväärsed. Samuti ei ole V.H. kohtuistungil üles näidanud ei sümpaatiat H.L. vastu ega antipaatiat süüdistatava vastu. Kannatanu on just rõhutanud, et ta ei suhtu süüdistatavasse negatiivselt ja mingeid nõudmisi ega pretensioone tal ei ole. H.L. osales küll teises episoodis aktiivselt, kuid selleks, et süüdistatava silmis paremas valguses paista ning kannatanu ja Nikoli Kohtovi kohtumine toimus siiski süüdistatava huvidest lähtuvalt. Kuna V.H. oli ise narkomaan ja müüs narkootikume, siis on mõistetav, miks ta ei pöördunud abi saamiseks võimuorganite poole. Eeltoodud asjaoludel kogumis leiab kohus, et süüdistatava süü selles episoodis on

§ 121järgi täielikult tõendamist leidnud.

Kuivõrd esitatud süüdistuses pole grupi koosseisu, ei käsitle kohus lähemalt teiste V.H. peksmises osalenud lööjate tegevust. Karistuse põhjendus Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nikolai Kohtov on käesolevas kriminaalasjas toime pannud ühe esimese astme ja kaks teise astme kuritegu. Varasemalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud 2 korral alljärgnevalt: 1. Tartu Maakohtu 29.04.2004. a. otsusega KrK § 186 ja § 195 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; 2. Tartu Maakohtu 06.10.2006. a. otsusega

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 3 aastat; lõplikuks karistuseks

§ 65lg 2 alusel vangistus 4 aastat 6 kuud.

Väärteokorras on teda karistatud 13 korral (I kd, lk 24-26, 28-29, 30-33; II kd, lk 60-62, 64-65, 6669). Eeltoodu näitab, et süüdistatav on korduvalt karistatud isik. Käesolevas asjas on ta toime pannud kuriteo, mille eest seadus näeb karistuseks ette 5-15 aastat vangistust (

§ 256

lg 1).

§ 120

ja § 121 näevad karistuseks ette vastavalt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus on seisukohal, et süüdistatavale tuleb kuritegude eest mõista reaalne vanglakaristus.

§ 256

lg 1 järgi tuleb talle üldpreventatiivsetel kaalutlustel mõista karistuseks 7 aastat vangistust. Nikolai Kohtovi poolt juhitud ühendus, mille tegevus oli suunatud narkootikumide levitamisele, töötas pikka aega ning ühenduse tegevusega kahjustati teiste isikute tervist süstemaatiliselt, s.o määramata hulga isikute tervist. Tegemist on väga ohtliku kuriteoga ning seadusandja on selle eest ette näinud ka väga kõrged karistusmäärad. Süüdistatav on kohtus oma 16 viimases sõnas palunud andestust ning lubanud ka ise andestada kõigi temale võlgu olevate isikute võlad. Kohus leiab, et tegemist ei ole isiku puhtsüdamliku kahetsusega. Süüdistatav tunnistab jätkuvalt küll ühendusse kuulumist, kuid mitte selle juhtimist. Samuti ei tunnistanud ta end süüdi H.L. ja V.H. vastu sooritatud kuritegudes

§120ja § 121 järgi.

Kohus leiab, et süüdistatavale tuleb

§ 121

järgi mõista karistuseks 1 aasta pikkune vangistus ning

§ 120järgi 4 kuu pikkune vangistus.

Igasugune vägivalla tarvitamine on ohtlik. Kohus arvestab siinjuures aga ka seda, et süüdistatav tarvitas füüsilist vägivalda H.L. ja V.H. vastu kuritegeliku ühenduse tegevusega seonduvalt ning ei saa väita, et kannatanud ise poleks milleski süüdi olnud. Menetluskulud Nikolai Kohtovilt tuleb välja mõista riigituludesse järgmised menetluskulud: - sundraha, mis esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 kr; - ekspertiisikulud 1800 kr; - kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 634.20 kr. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks - A4 formaadis ruuduline kaustik, mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri hoiuruumis – pakend 2; - A4 formaadis valge paber käsikirjaliste märkmetega ning A4 formaadis valge trükitud paber, mis asuvad kriminaalasja toimikus (IV kd, lk 22-23); - A4 formaadis ruuduline paber käsikirjaliste märkmetega ning pooleks murtud A4 formaadis valge paber käsikirjaliste märkmetega, mis asuvad kriminaalasja toimikus (IV kd, lk 27-29); - Mustade kaantega ruuduline märkmik, mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis – pakend nr 1; - Kalendermärkmik, milline asub kriminaalasja nr 05260100532 materjalide juures; - Kleebis, visiitkaart J.L. nimele, Tele2 SIM kaart ning poolik Tele2 SIM kaardi ümbris, millised on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis; - Kriminaalasjas nr 05260101879 vaadeldud asitõendite osas (IV kd, lk 77-102) on jõustunud Tartu Maakohtu 06.10.2006. a. tehtud kohtuotsus. Kohtunik Rahvakohtunikud 17